Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. augusti 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu G.E, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 25. augusti 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu G.E määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 19.11.2012 otsusega mõisteti G.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võtta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.01.2012 otsuse alusel mõistetud vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva ning liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti 4 aastat vangistust, millest arvati maha seni ärakantud karistus. Ärakandmisele kuulus 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaja algus 19.11.2012 ja lõpp 19.01.2016.
2.Viru Maakohtu 25.08.2014 määrusega jäeti G.E vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
1-12-5223/314
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
16.12.2015
2.1.Maakohus võttis arvesse, et G.E on kokku 13 distsiplinaarkaristust, sh neli kehtivat karistust. Samuti arvestas maakohus, et G.E on kriminaalkorras karistatud 5 korral, sh vägistamise ja narkootikumidega seotud kuritegude eest, käesolevat karistust kannab
G.E grupiviisilise, sissetungimisega ja süstemaatilise varguste toimepanemise eest, millega tekitati kannatanule kahju kogusumas 30 000 eurot. 2012. aastal on kinnipeetav toime pannud 13 varguse episoodi, eelkõige majandusliku kasu saamise eesmärgil.
2.2.Arvestades G.E võlgnevusi ning vabanemisfondis asuvaid vahendeid, leidis maakohus, et isik võib käesoleval hetkel jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Materjalidest nähtuvalt tegi G.E enne karistuse kandmist juhutöid. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et võlgnevuste olemasolu soodustab kinnipeetava kalduvust jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus tõdes, et kinnipeetava poolt toime pandud rahvatervisevastased süüteod ja vägistamise episood suurendavad isiku ohtlikkuse riski, käesoleval juhul on isiku üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 75%. Maakohtul puudus siseveendumus, et kinnipeetav on saavutanud talle individuaalses täitmiskavas vangistuse täitmisele pööramisega seatud eesmärgid.
3.Viru Maakohtu 25.08.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G.E, kes palub tühistada Viru Maakohtu 25.08.2014 määruse ja vabastada G.E vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kinnipeetav selgitab, et on vangistusest ära kandnud juba 2 aastat, läbinud kõik kursused ja programmid, mida vangla on talle pakkunud. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta läbinud isegi sotsiaalprogramme, mis tema individuaalprogrammis kohustuslikud ei olnud. G.E on omandanud uue elukutse – puidupingitööline, töötanud 2 aastat juuksurina. Samuti märgib kaebuse esitaja, et on vanglas hästi käitunud, läbinud eesti keele kursused B1 tasemel. Antud hetkel on ta omandanud põhihariduse ning elukutsed: keevitaja, puidupingitööline. G.E märgib, et eesmärgiks on tal vabaduses automehhaanikuks õppida.
3.2.Määruskaebuse esitaja lisab, et tegemist on tema esimese vanglakaristusega ning see on teda väga palju mõjutanud, ta on mõelnud läbi vaated oma elule ning saanud aru, mida ta valesti on teinud. Kinnipeetav soovib parandada kõik tehtud vead ning kui kohus talle võimaluse annab, saab ta seda lisaks sõnadele ka tegudega tõestada. Kinnipeetav märgib, et ta saab prokuröri taotlusest aru, sest teda on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid arvestamata on jäetud see, et G.E ei ole varem vanglas olnud ning nüüd saab kinnipeetav aru, milline elu vanglas on ning parem on siia enam mitte sattuda. Kinnipeetav lisab, et kui ta kasvõi elektroonilise järelevalve all vabastada on ju rikkumiste korral alati võimalik teda tagasi karistust kandma viia.
3.3.Kinnipeetavale on vabanemisel tagatud töökohad OÜ-s XXX ja OÜ-s XXX . Kaebuse esitaja lisab, et soovib oma pere kõrval olla, ta on peaaegu 3 aastat vanglas istunud ning oma vigadest aru saanud ja ei soovi oma elu vanglas istudes mööda lasta. Kinnipeetav mõistab, et katseaja jooksul võidakse ta vanglasse tagasi saata väiksemagi rikkumise korral.
3.4.Seoses varalise olukorraga selgitab kinnipeetav, et kannatanu on käesolevaks ajaks materiaalse kahju hüvitisest loobunud ning 07.06.2014 tunnistas Viru Maakohus välja G.E pankroti ning hetkel tal võlgnevusi ei ole ning iseloomustuses võlgnevuste kohta toodu on vana informatsioon. Samuti märgib kinnipeetav, et vabaduses on nõus nii vanemad kui sugulased teda toetama.
3.5.Kinnipeetav mõistab, et kohtul tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid, sh ka distsiplinaarkaristuste olemasolu, kuid märgib, et teisigi kinnipeetavaid on distsiplinaarrikkumiste olemasolu korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Samuti viitab kinnipeetav vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendile ning leiab, et see ei arvesta isiku elu vabaduses. Eeltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja vabastada ta elektroonilise järelevalve alla, sest ta on tõsiselt valmis oma elu muutma. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et G.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu G.E määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja G.E ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta G.E enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, mõistetud liitkaristusele ja käitumisele vangistuses, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et G.E on omandanud põhihariduse, õppinud puidupingitöölise eriala, olnud tööalaselt aktiivne, läbinud programmi „Eluviisitreening“ ja sõltuvusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning osalenud MTÜ Convictus tugigrupis ja omandanud riigikeele B1 taseme. Samuti on positiivne asjaolu, et G.E-le on garanteeritud töötamise võimalus kahes kohas. Mõistetud karistusest on G.E (alates 19.11.2012) käesolevaks hetkeks ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et G.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud (garanteeritud töökohtade olemasolu).
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus arvestanud G.E iseloomustavaid positiivseid omadusi vähe ning ületähtsustanud vähemolulisi asjaolusid.
7.1.G.E on kriminaalkorras karistatud viis korda ning reaalset vangistust kannab G.E esimest korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole varasemalt tingimisi mõistetud karistus ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine G.E eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Nimelt pani G.E katseajal olles toime 13 varguse episoodi. Ringkonnakohus võtab arvesse, et varasemalt ei ole G.E vangistuses viibinud, kuid see ei õigusta süsteemselt varavastaste süütegude toimepanemist ega käesoleval ajal 4 kehtiva distsiplinaarrikkumise olemasolu. Just vangistuses käitumine on üheks oluliseks asjaoluks, mida isiku tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise otsustamisel aluseks võetakse. Käesoleval hetkel on G.E neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis välistavad isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise.
7.2.Vastuseks määruskaebuses toodule, mille kohaselt on varasemalt distsiplinaarrikkumisi omanud isikuid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, märgib ringkonnakohus järgnevat. Kinnipeetavaid, kellel on kehtiv distsiplinaarrikkumine, vabastatakse vangistusest vaid erandlikel juhtudel. Sellisel juhul on tegemist kergema rikkumisega, mis võimaldab siiski kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Samuti märgib ringkonnakohus, et sellisel juhul ei esine kinnipeetava vabastamist taunivaid muid negatiivseid asjaolusid. Siiski tuleb arvestata, et isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine KarS § 76 lg 3 alusel on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
7.3.Siinkohal, nõustudes ka maakohtu otsuses tooduga, rõhutab ringkonnakohus, et G.E on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et isik ei suuda oma -3-
käitumist kontrollida ning õiguskuulekalt käituda, mis võib eeldatavasti probleeme kaasa tuua ka vabaduses viibides. Seega ei ole G.E puhul tegemist isikuga, kellel oleks vaid üks kergem distsiplinaarrikkumine, mistõttu on tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine igati välistatud.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka G.E vabastamist toetavaid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud (katseajal ning 13 varguse episoodi) ning isiku käitumine vangistuse jooksul (neli kehtivat distsiplinaarkaristust). Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt suurendavad rahvatervisevastased süüteod ja vägistamise episood isiku riskiprotsenti. Ringkonnakohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 75% - mis näitab isiku võimalikku käitumist vabaduses.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. G.E puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus G.E kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et G.E ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui süstemaatilise varavastaste kuritegude toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu G.E määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.