Kohtulahend

korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud , sealhulgas NPAS § 15 ja Alkoholiseaduse § 70 alusel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 11 kuu ja kanda jääb veel enam kui 2 kuud vangistust. Arvestades reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkust, ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. K.E on osalenud taasühiskonnastava tegevuse raames ajavahemikul 07.01.-06.04.2013 m ajandustöödel köögitöölise-toidujagajana. Kinnipeetaval K.E on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (17.04.2013, noomitus, ületas sööklas punast joont). Pärast vabanemist soovib K.E elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on erastatud kolmetoalise ruumika korteriga, kus praegu elavad isiku ema, isa ja noorem vend oma perega. Korteril võlgnevusi ei ole. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Isikul on 9. klassi haridust. Ta asus küll õppima Narva Kutseõppekeskusesse, ent õppetöö jäi pooleli seoses vangistusega. Kinnipeetav riigikeelt ei valda. Eelmise vangistuse ajal (2008-2009) õppis K.E ühe aasta Viru Vanglas keevitajaks, kuid seoses vabanemisega ei lõpetanud keevitaja eriala. Enne vangi stust elatus vanemate töötasust, lisaks sai invaliidsuspensioni. T öökohta isikule vabanemisel garanteeritud ei ole. Vabanedes toetavad kinnipeetavat materiaalselt tema vanemad. Ema on nõus poega kuni töö leidmiseni toetama. K-raha andmetel on isikul tasum ata võlanõudeid 2813,49 euro ulatuses. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema J D , isa M D , noorem vend A D koos oma abikaasa ja lapsega. Isik on vallaline, lapsi ei ole. Suhted perekonnaga on head ning pereliikmed on valmis toetama K.E moraalselt. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav väidab, et ei ole teiste poolt mõjutatav, kuid kuriteod on toime pandud grupis. Tema kuritegude ning väärtegude arv näitab riskivat ja hoolimatut elustiili. Kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Vägivaldne käitumine ilmneb siis, kui isik tegutseb grupis koos kriminaalse taustaga isikutega ning on alkoholijoobes. Isik on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetav alustas oma sõnade kohaselt narkootikumide tarvitamist alates 2007. aastast. Enne vangistust tarvitas narkootikume, kuid mitte tihti. Igapäevane käitumine ei ole seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega. K.E ei soovi, et tema suhtes kohaldatakse sõltuvusravi. Isiku eelnevad kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega. Kinnipeetaval on hetkel püstitatud uued eesmärgid (luua pere, leida töökoht). Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo, millega rikkus kohtu poolt määratud nõudeid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Viru Vangla toetab Juri

K.E tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema resotsialiseerimist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist. Sõltuvusravi kohaldamise otsustamise osas tuleks arvestada seda, et ei K.E ega tema lähedased ei toeta ravi kohaldamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,5,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema arvates on K.E kuritegusid sooritanud kuritegeliku mõtteviisiga isikute mõjutusel. Ema loodab, et edaspidi kinnipeetav ei hakka selliste isikutega suhtlema. K.E sooritas kuriteod ema arvates ka seetõttu, et ta asus tarvitama narkootikume. Kriminaalhooldusele on K.E määratud kolmel korral, kuid katseajad kulgesid mitterahuldavalt, sest ühel korral pani K.E katseajal toime uue kuriteo, kahel korral olid tingimisi karistused kriminaalhooldusametnike erakorraliste ettekannete alusel pööratud täitmisele. Juhul kui kohus peab otstarbekaks K.E vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,5,7 sätestatud kohustused. K.E avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on lubanud vanematele, et on nüüd viimast korda vanglas. Kinnipeetav oma sõnul ei tunne, et tal oleks sõltuvus narkootikumidest. K.E ei pidavat ema sõnul töökoha saamisega probleeme olema. Kinnipeetava väitel on teda varem ka kriminaalhooldusele allutatud, kuid kõik need korrad on ebaõnnestunud. Nüüd isik loodab, et kõik läheb korda, sest ta on vanemaks saanud. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.07.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokurör arvab, et nimetatud süüdimõistetu puhul annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks K.E jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur toetab, isiku taasühiskonnastamise huvides, K.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 ja 8 sätestatud kohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.E ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat K.E on 4-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. K.E on kriminaalhooldusele määratud kolmel korral, kuid kahel korral on karistused kriminaalhooldusametnike erakorraliste ettekannete alusel pööratud täitmisele ja ühel korral

pani K.E katseajal toime uue kuriteo. Kuriteod, millede eest K.E käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud katseajal (KarS § 199 lg 2 p 7,9) ning grupis, sealjuures KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Kinnipeetaval K.E on üks distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega vähese materiaalse kindlustatuse korral, samuti arvestades võimalikku sõltuvust narkootikumidest ja alkoholist, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol ja kergesti mõjutatavust, et K.E võib toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korr al ei suudaks K.E vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.E suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.