Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
14.01.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-5223
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.D , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 19.11.2012 ja lõpp 19.01.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta A.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A.D-lt menetluskuluna riigituludesse 168 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 168 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkeli poolt süüdimõistetu A.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, A.D-le , prokurörile ja kaitsjale. Asjaolud: Viru Vangla esitas 09.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.D on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 19.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati A.D vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.08.2012.a kuni 19.08.2012.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.01.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ning mõisteti A.D-le liitkaristuseks, lugedes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 (neli) aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha 19.01.2012 kohtuotsuse alusel osaliselt ärakantud karistus - alates 19.01.2012.a kuni 19.11.2012.a, s.o 10 (kümme) kuud, ning mõisteti ärakandmiseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.11.2012.a. Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta tulenevalt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest. Kohtuistung: A.D taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on esimest korda vanglas ning on vanglas olnud juba 2 aastat ja läbinud kõiksuguseid sotsiaalprogramme. Kinnipeetav avaldas, et on 25-aastane ning kavatseb lõpetada põhikooli ning omandada ka eriala kutsekoolis. Alguses kavatseb elada emaga ning hiljem kavatseb üürida korteri ning elada omaette, õppida ja töötada. Kahest töökohast on garantiikirjad. Distsiplinaarkaristuste põhjenduseks on suitsetamine. Uuest aastast jättis suitsetamise maha ning sellega probleeme ei ole. Kui kohus peaks usaldama ning ta vabastama, siis vabaduses on tema ellusuhtumine teistsugune ning tal on tehtud plaanid. Eelnevalt oli kinnipeetav tingimisi karistatud ning rikkus nõudeid, kuid avaldas, et kahetseb seda väga. Kinnipeetav avaldas, et kannab karistust narkootikumide eest ning ei taha neid enam tarvitada, vaid tahab luua pere ning oma elu korda seada. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt esitatud seisukohtadega. Täiendavalt märkis, et kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude arv viitab tema ohtlikkusele. Samuti puudub prokuröril veendumus, et käitumiskontroll hoiaks kinnipeetavat eemal uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning see võib olla uue kuriteo riskifaktor.
Kaitsja asus seisukohale, et kinnipeetaval on olemas garantiikirjad kahest ettevõttest ning praegu ta vangistuses samuti töötab. Isikul on omandatud puidutöölise eriala ning ta on osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides. Esimest korda karistatud isikutel on paremad väljavaated elule vabaduses. Kaitsja leiab, et on põhjendatud rahuldada kinnipeetava taotlus tema vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isikule on korduvalt tehtud trahve alkoholi tarvitamise eest avalike kohtades. 2007 aastal pani kuriteo toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on risk nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamiseks olemas. Üldise korduva mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 61%. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi, narkootikume või ta on majanduslikes raskustes. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 31-1-91-06 on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatud õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei ole kohut veennud, selles, et kinnipeetav suudaks jätkata õiguspärast käitumist vabaduses olles. Asjaolu, et kinnipeetava distsiplinaarkaristused vangistuses on seotud suitsetamisega ning asjaolu, et kinnipeetav loobus suitsetamist 8 päeva enne kohtuistungi toimumist, ei ole piisavalt kaalukad, et uskuda kinnipeetava õiguspärasesse käitumisse vabaduses. Kohus leiab, et katseajal uue kuriteo toimepanemine ning kontrollnõuete mittejärgmine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.