Viru Maakohus
Kohtuotsuse aeg ja koht
20. november 2015, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-15-6904
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kriminaalasi
G.H süüdistuses karistusseadustik (KarS) § 424 järgi lühimenetluses
Süüdistatav G.H , isikukood XXX, elukoht xxxx; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud: 21.05.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8KarS § 25 lg 2,4 alusel rahalise karistusega 451,20 eurot. Tõkend – puudub. Kaitsja
MonicaMeristo-Dmitrijev Meristo - Dmitrijev Monica Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 233 lg1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310-313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks aasta. Katseajaks allutada G.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.H mitte tarvitama alkoholi. G.H katseaja alguseks lugeda 20.11.2015. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.H kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.H-lt menetluskuluna sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud summas 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700082770 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 6904 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 48,75 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistus G.H süüdistatakse selles, et tema 01.08.2015 kella 17.00 paiku juhtis xxxx hoone juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes, s.o. tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0025 mõõtes 0,80 mg/l kohta. Seega G.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 11. detsembrist 2015. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 12. detsembrist 2015 (seega hiljemalt 28. detsember 2015). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et G.H-le esitatud süüdis tus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. G.H on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. 1) Esitatud süüdistuse kohaselt on G.H-le inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et G.H juhtis alkoholijoobes olles 01.08.2015 kella 17.00 paiku xxxx hoone juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx.
xxxx
Süüdistatav soovis kohtuistungil anda ütlusi. Tema ütluste kohaselt ta tülitses kodus elukaaslasega ja otsustas sõiduautoga sõitma minna. Ta oli alkoholi tarvitanud. Ta saab aru, et karistuseks võetakse juhiload ära. Ta soovib tööle asuga Soome. Ta on Soomes kohtulikult karistatud, kuid Soome riiki sissesõidukeeldu ei ole. Kohtus avaldatud tunnistaja R K ütlustest nähtub, et 01.08.2015 teostas ta koos patrullpolitseinik R N liiklusjärelvalvet Rakvere linnas, kui märkasid Rägavere ja Tuleviku tänava foori juurde lähenemas sõiduautot, mille kiirus oli 86 km/h. Nad andis sõiduautole peatumismärguande. Sõiduauto peatus xxxx maja parklas. Isikuga vesteldes oli tunda tema suust tugevat alkoholi lõhna. G.H puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,80 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Asjaolu, et G.H oli alkoholi tarvitanud, kinnitab lisaks indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid. Viimase protokolli kohaselt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 typ MKIII EST seerianumbriga ARBK-0025 01.08.2015 kell 17:36 ajal G.H ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. Mõõtevahendi taatlustunnistuse koopia kinnitab, et mõõtevahend on taadeldud 30.04.2015 ning vastab mõõtevahendite taatluskehtivusajale. Kohus tuvastas, et süüdistatava G.H ütlused on kooskõlas ning haakuvad kohtumenetluses uuritud tõenditega: tunnistaja R K ütlustega, et G.H juhtis alkoholijoobes olles 01.08.2015 kella 17.00 paiku xxxx hoone juures mootorsõidukit xxxx. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega alkoholijoobe mõõtetulemuste osas ja mõõtevahendi taatlustunnistusega mõõtevahendi mõõtevahendite
taatluskehtivusaja osas. Neid asjaolusid kinnitavad tõendid annavad kogumis aluse inkrimineerida esitatud süüdistus G.H-le. 2) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS -s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo tehioludest nähtuvalt pani G.H teo toime otsese tahtlusega. G.H ütlustest nähtub, et ta istus sõiduauto rooli olles sama päeva lõunal alkohol tarvitanud, ta oli oma alkoholijoobest teadlik. Seega sai G.H aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda. 3) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. G.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus 4) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 50 lg 1p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. G.H tunnistab end toimepandud teos süüdi. Seega tema käitumises esineb karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes on G.H varem karistatud isik, teda on karistatud varavastase süüteo katse toimepanemise eest. Väärteo korras on teda karistatud neljal korral, sellest kahel korral liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Lisaks omab ta kehtivat välisriigi karistust- Soomes toimepandud isikuvastase süüteo eest. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades G.H isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega ning tema allutamisega käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrollile allutamine G.H suhtes on vajalik järelevalve kindlustamiseks süüdimõistetu käitumise üle. Kohtu hinnangul ei ole G.H kriminaalne käitumine olnud juhuslik, vaid tingitud hoolimatusest täita ühiskonna kehtestatud norme. Täiendav kohustus alkoholi tarvitamise keeld on vajalik mõjutamaks isiku hoiakuid mitte toime panna alkoholijoobes liiklusalaseid või muid süütegusid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kohus arvestades karistust kergendava asjaoluna isiku süü tunnistamist, leiab, et G.H-le tuleb mõista karistus alla keskmist määra. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule teistkordselt rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Kohus peab põhjendatuks kohaldada G.H suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei
ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades G.H isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning arvestades kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab kohus põhjendatuks kohaldada G.H suhtes juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav aeg, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetluskulud 5) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista G.H-lt menetluskuluna sundraha 585,00 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus G.H tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2016 kohtumääruse
Jätta G.H kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon Viru Maakohtu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.