Kohtulahend

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendi väiksusele viidates toetas vangla süüdimõistetu vabastamist.

vabastamist ei toetanud. Süüdimõistetu on korduvalt pannud toime kuritegusid, sealhulgas vägivaldseid. Eriti rasket kuritegu kujutab endast teise inimese julm tapmine ehk mõrv. D. Passitšnik võib olla ohtlik. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalne võrreldes D. Passitšniki karistusega ja katseaeg kujuneks tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral hetkel liialt pikaks. Maakohtu määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. Kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude raskus, arvukus ning iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetav võiks vabaduses panna toime uue kuriteo. Karistuse üldpreventatsiooni eesmärk on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistuse lõpuni on jäänud veel ligi viis aastat. Kohus ei ole veendunud, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Eelnevad karistused ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud. Ärakantud karistuse aeg kümme aastat on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes D. Passitšnikile mõistetud viieteist aastase vangistusega. Katseaeg ja kriminaalhoolduse aeg kujuneks sedavõrd pikaks, et seda ei saaks pidada otstarbekaks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selge erand. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. D. Passitšniki puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Määruskaebus

vabastada, kohaldada talle elektroonilist valvet ja seada tingimused, mida ta peab täitma. Riskihinnangu kohaselt ei ole ohtu, et ta sooritab uue kuriteo. Ta on järginud talle vanglas koostatud individuaalprogrammi, käinud psühholoogi juures ja õppinud eesti keelt. Ta on tasunud kannatanu lähedaste tsiviilhagi. Ta on ostnud korteri. Ta on vanglas osalenud majandustöödel. Ta on muutnud oma ellusuhtumist. Ta soovib läbida kuuekuulise rehabilitatsioonikursuse, kus tal aidatakse eluga kohaneda. Pärast soovib ta elada ostetud korteris elektroonilise valve all. Kriminaalhooldus- ja vanglaametnikud toetavad tema vabastamist: nende arvamus on eriti tähtis, sest nemad puutuvad kinnipeetavatega vahetult kokku. Ta on juba kümme aastat vangis olnud. Tema lähedased usuvad temasse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et D. Passitšnikit ei saa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminaalkolleegiumil on vähe lisada maakohtu määruses esitatud põhistustele ja sellele, mida ringkonnakohus ise märkis 2. septembri 2014. a määruses D. Passitšnikit ennetähtaegselt vabastamata jättes.

kandma täies ulatuses. Ennetähtaegne vabastamine tuleb kõne alla erandlikel asjaoludel. Selliseid asjaolusid D. Passitšniki puhul ei esine.

D. Passitšniki kasuks kõnelevad mõned aspektid, nagu kehtivate distsiplinaarkaristuste puudmine, majandustööde tegemine, erinevate programmide läbimine ja elukoha olemasolu. Need ei ole aga midagi sellist, mida saaks pidada sedavõrd erandlikeks, et nad õigustaks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

D. Passitšniki vastu veel mitmed asjaolud. Kuritegude toimepanekut soodustas tugevasti alkohol – on võimalik, et vabanedes hakkaks D. Passitšnik uuesti alkoholi tarbima ja satuks sellest tulenevalt jälle kuritegelikule teele. Eeskätt on aga olulised D. Passitšniki poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Süüdimõistetu pani toime palju kuritegusid. Muu hulgas sooritas ta raskeid vägivallakuritegusid. Näiteks on ta pannud toime röövi. Eriti aga tuleb võtta arvesse seda, et D. Passitiški näol on tegu mõrvariga: ta tappis oma ohvri julmal viisil. Ringkonnakohus jääb 2. septembri 2014. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et isiku ennetähtaegset vabastamist analüüsides tuleb arvestada ka ühiskonna arusaamu õiglusest ja sellest tulenevalt ei saa raskeid kuritegusid toime pannud inimest üleliia vara vangist välja lasta. Seega leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu vabastamine ligi viis aastat enne karistusaja lõppu ei ole võimalik. 10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning

§ 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 31. augusti 2015. a määruse muutmata ja D. Passitšniki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.