Kohtulahend

1(5)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud Viru Vangla esitas 30.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Passitšniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dmitri Passitšnik tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.12.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 1 järgi ja karistati vangistusega 13 aastat, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, § 200 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud, § 263 p 1, 4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta vangistust. KarS 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 05.07.2005 ja lõpp 05.07.2020. Dmitri Passitšnik andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 107). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.01.2013. Kinnipidamisasutusest Dmitri Passitšniku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja lapsega aadressil xxx. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalus elama asuda kahel aadressil: xxx. Kinnipeetaval on Põhiharidus omandatud xxx. Kinnipeeturegistri andmetel erialalt ehitustööline, isiku sõnul omab ka maalri kutsetunnistust. Vanglas läbinud riigikeele xxx kursuse. Kinnipeetav on vanglas hõivatud hetkel tootmistööl pesumajas, varasemalt ka majandustöödel. Enne vangistust töötas xxx-s metsatöödel. Isikul tasumata nõuded puuduvad. Vabanemisel garanteerib töökoha xxx ehitustöölisena. Kuriteod sooritatud alkoholijoobes, millest võib järeldada, et alkoholi mõju all kaotab isik enesevalitsuse,samuti on käitunud agressiivselt. Arvestades kriminaalset minevikku, on kinnipeetaval olnud kuritegelikke hoiakuid. Kontrollitud keskkonnas on tasakaalukas, realistliku maailmavaatega. Vabaduses võib olla probleemne ühiskonna normide täitmisega. Viru Vangla toetab Dmitri Passitšniku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalvega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral on Dmitri Passitšnik võimalus elama asuda kahel aadressil: xxxxxx Esimesena nimetatud korter kuulub ametlikult Mxxx Gxxx, seal on 3 tuba ja kaks kööki, kuid korteris elab juba 8 inimest. Kinnipeetavale kuulub ametlikult xxx asuv elamispind, millest ta teavitas kriminaalhooldusametnikku telefoni teel. Korter on 3-toaline, ahjuküttega, osaliselt möbleeritud. Kuna uut elektrilepingut veel sõlmitud pole, siis puudub korteris elekter. Antud eluase vastab elektroonilise jäelvalve tingimustele juhul, kui taastatakse elektriga varustatus. Kontrollimise hetkel puudus korteris ka vesi ja Üxxx Krxxxsõnul vajab kogu veetorustik uuendamist. Seega pesemisvõimalused seal hetkel puuduvad. Ü. Kxxx (xxx) andis nõusoleku kinnipeetava enne tähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise järelvalvega antud aadressile. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 7 kriminaalkaristus ja 1 arhiveeritud väärteokaristus. Prokuratuur, kirjalikult esitatud seisukohas, ei toeta Dmitri Passitšniku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Dmitri Passitšnik on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, mistõttu kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Prokuratuur leiab, et süüdimõistetu ei saa kuidagi õigustada toimepanud kuritegu, tapmist, mille tagajärjel inimene suri. Mis veelgi enam - teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende tervise, elu ja vara kaitseks, tuleb süüdimõistetul 2(5)

jätkata karistuse kandmist vangistuses. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid, on prokuratuur Dmitri Passitšniku ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. Dmitri Passitšnik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav avaldab, et tal raske parandamatu haigus ja meditsiinilise abi osutamisest on vangla keeldunud. Ta hindas oma varasema käitumise ümber, mõistab selle hukka ja plaanib edaspidi elada seadusekuulekalt. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on vanglas töökoht. Talle on töökoht tagatud ka vabaduses. Isik soetas endale eluaseme. Kõik see näitab, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Isik on loobunud suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitri Passitšnik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 7-9) on näha Dmitri Passitšnik on 7 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab korduvalt, oli karistatud vangistusega 2002. ja 2004. aastal. Käesoleval ajal kannab Dmitri Passitšnik liitkaristust mõrva, mis on toime pandud piinaval või julmal viisil, omastamise, avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga grupis, vargus, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja röövimise eest. Isik on olnud kahel korral karistatud tingimisi katseajaga, kuriteod on toime pandud katseajal. Isikut on väärteokorras karistatud 1-l korra mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Uue kuriteo toimepanemise täiendavaks riskiks on alkoholi tarvitamine, sest varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud katseajad Dmitri Passitšniku puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga ja läbinud eesti keele xxx Kinnipeetav esitas kohtule elamisloa andmise otsuse. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist on kinnipeetaval võimalus elama asuda kahel aadressil: xxx xxx. Esimesena nimetatud korter kuulub ametlikult MxxxGxxx, seal on 3 tuba ja kaks kööki, kuid korteris elab juba 8 inimest. Kodukülastuse käigus teostatud vestlusel kinnitas Vxxxa xxx et on lapseootel ja temast saab kinnipeetava tulevane elukaaslane. Kinnipeetavale kuulub xxx asuv elamispind, millest ta teavitas kriminaalhooldusametnikku telefoni teel. Korter on 3-toaline, ahjuküttega, osaliselt möbleeritud. Ü. Krxxx (xxx) andis nõusoleku kinnipeetava enne tähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise 3(5)

järelvalvega antud aadressile. (isiklik toimik II osa lk 110, kohtu toimik lk 11). Korter ei vasta elektroonilise valve tingimustele, sest seal puudub elektriga varustatus. Vabanedes on kinnipeetaval kindel töökoht xxxs, mille kohta on esitatud garantiikiri lk 13. Positiivseks tuleb hinnata elukaaslase ja tema perekonna toetavat suhtumist kinnipeetavaga, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades Dmitri Passitšniku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isikuvastane- ja varavastane kuritegu raskendavatel asjaoludel), korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja vägivallakuriteod) ja tema käitumist katseajal (kõigil kahel katseajal uue kuriteo toimepanemine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral tingimisi karistusest vabastatud ja seejuures katseajal uue kuriteo toime pannud, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et raske isiku- ja varavastane kuritegu ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus hindab Dmitri Passitšniku pingutused (osalemine tööhõives, riigikeele omandamine B2 tasemel) küll kiiduväärseks ning loeb positiivseks ka temal vabaduses lähedase toe ning elu- ja töökoha olemasolu, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.07.2020, ärakandmiseks on veel alla viie aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas alkoholi tarvitamisest tingitud impulsiivne ning vägivaldne käitumine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Käesolevalt on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja Dmitri Passitšniku karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud isikuvastane- ja varavastane kuriteo toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel (kohtuotsuse koopia, kohtutoimik lk 22-33). Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Passitšniku temale Viru Maakohtu 19.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4(5)

Kohtunik Inna Kirsipuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.