Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
31.08.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-05-1897
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Dmitri Passitšniki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
DMITRI PASSITŠNIK, isikukood 37809070276, viibimiskoht Viru Vangla, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 05.07.2005 ja lõpp 05.07.2020.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
24.08.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta DMITRI PASSITŠNIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Passitšniki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Passitšnik tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.12.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 1 järgi ja karistati vangistusega 13 aastat, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, § 200 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud, § 263 p 1, 4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta vangistust. KarS 64 lg
1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.07.2005. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti, toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et sisemised probleemid olid need, mis ajendasid teda sellist kuritegu toime panema. Ta oli oma probleemide pärast agressiivne, tal ei olnud tol ajal mingeid eluväärtusi. Nüüd on palju aastaid möödas ja ta on püüdnud ennast muuta. Kinnipeetav avaldas, et ta töötas psühholoogiga, et leida agressiivsuse juuri. Nüüd ei tunne ta enam hirmu, kui elus mingid raskused tulevad, oskab kontrollida oma emotsioone. Ta õppis, et agressiooni vältimiseks tuleb astuda dialoogi. Kõik võlgnevused on tasutud ja ta ostis endale korteri. Rehabilitatsioonikeskuses saab vabanedes abi, kuidas ühiskonnas hakkama saada. Kinnipeetaval on ametlik töökoht ehitajana. Kinnipeetaval on xxxx tütar, kes on hetkel lastekodus. Kinnipeetava ema on xxxx ja elab sotsiaalkorteris. Alkoholiga probleeme ei ole. Kinnipeetav avaldas, et tal on kroonilised haigused, mis haiglas avastati ja sel põhjusel ei saa ta enam alkoholi tarvitada. Kinnipeetav väga soovib oma elu muuta ja näidata ennast heast küljest. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav on toime pannud raske vägivaldse kuriteo, mille tagajärjel suri inimene. Kuriteo tehioludest tulenevalt ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalne võrreldes talle mõistetud karistusega. Prokurör on veel seisukohal, et katseaeg kujuneks tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral hetkel liialt pikaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude raskus, arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Hetkel kannab kinnipeetav karistust piinaval viisil toime pandud mõrva, omastamise, avaliku korra raske rikkumise, varguse ja röövimise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kohus, hinnates kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja karistuste korduvust, leidis, et kinnipeetava vabastamine ennetähtaega oleks käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetav on toime pannud teise inimese piinaval ja julmal viisil tapmise. Kuriteo tehioludest lähtuvalt, ei saa sellise kuriteo toimepannud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisse suhtuda kerglaselt. Kohus ei ole veendunud, et vabaduses on kinnipeetav võimeline seaduskuulekat elu elama ja talle pandud kohustusi järgima. Kohtu hinnangul eksisteerib võimalus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Karistuse üldpreventatsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende tervise, elu ja vara
kaitseks, on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistuse lõpuni on jäänud veel ligi viis aastat. Kohus ei ole veendunud, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Eelnevad karistused ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud. Kohus leiab, et ära kantud karistuse aeg 10 aastat on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud 15-aastase vangla karistusega. Lisaks kujuneks kinnipeetava katseaeg ja kriminaalhooldus väga pikaks, mida ei saa pidada otstarbekaks. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks niivõrd pikaks kujuneva katseaja täita nõuetekohaselt. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2015 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.