Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. septembri 2015 määrus süüdimõistetu H.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta
1.Viru Maakohtu 8. septembri 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu H.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista H.F-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest, 72 eurot riigituludesse. H.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.F, 1-12-7964 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega tunnistati H.F lühimenetluses süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati H.F-i vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, mis on asendatud 1442 tundi üldkasuliku tööga – ning mõisteti H.F-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. Arvati karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 307 tundi – ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati H.F süüdi veel: -
KarS § 266 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 329 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti H.F-ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati H.F-i vangistusega 8 kuud. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 1135 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2011 kuni 02.10.2011, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust.
1.1.Karistusaja algus 10.12.2013 ja karistusaja lõpp 02.03.2016. Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 08.09.2015 määrusega jäeti H.F vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.H.F on vanglas teist korda, kriminaalkorras karistatud 6 korda. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. H.F, vaatamata varasematele karistustele, paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesolevat vangistust kannab H.F mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on kolmel korral olnud olnud kriminaalhooldusel, mille jooksul pani toime uue kuriteo katseajal. Viimase karistuse kandmiselt hoidus kõrvale ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.
Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus leidis, et ei ole küllaldaselt usutav, et isik hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt. Varasemalt H.F-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.
2.2.Maakohus arvestas positiivse asjaoluna süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Samas aga riigikeele eksamil ebaausa käitumise (mahakirjutamine) ja edasisest õppest loobumine näitab, et tal puudub tõsiseltvõetav motivatsioon vabanemise korral resotsialiseerumisele panustada oma jõupingutusi. Vangla iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne, kuna uue kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetava poolt on esitatud garantiikiri töökoha olemasolu kohta akende-uste paigaldajana. Samas on H.F 06.04.2015 kuni 11.04.2015 vormistatud tööle maastiku hooldustöötajaks XXX OÜ-sse ja 20.05.2015 kuni 25.05.2015 CCC OÜ-sse tehnoloogilise liini töölisenaõmblejana. Mõlemast tööst isik loobus vabatahtlikult väidetava seljaprobleemi tõttu. Eeltoodut seljaprobleemi põhjendusi ja esitatud garantiid töökoha kohta faktiliselt arvestades, väljendas maakohus tõsist kahtlust selles, et kui ka süüdimõistetu vormistab end tööle garanteeritud ettevõttesse, ei pruugi see olla tõsiseltvõetav ja pikemaajalise perspektiiviga. Samas on H.F võlgnevusi 13 473,15 eurot, mis võivad vabanemisel mõjutada isiku majanduslikku olukorda negatiivselt.
2.3.Vangla hinnang üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta 2 aasta jooksul on 44% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hindab vangla 33%. Maakohus, arvestades nimetatud vangla hinnangut ja lisaks eeltoodut, leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal küllaldaselt põhjendatud. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval alaline elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, vangistuse kestel, puudus maakohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida kriminaalhoolduse elektroonilise valve all nõuetekohaselt. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 08.09.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.F-i kaitsja I. Gromtsev, kes palub määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada vangistusest H.F tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Muuhulgas palub kaitsja lubada süüdimõistetul menetluskulusid tasuda ositi ühe aasta jooksul. Määruskaebuses esitatud seisukohad on järgnevad.
3.1.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on määruse tegemisel jätnud arvestamata kriminaalasja materjalides olevaid positiivseid asjaolusid, mille tulemusel jõudis ebaõigele järeldusele. Kohus peab taotluse läbivaatamisel arvesse võtma kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maakohus on aga rajanud oma järeldused põhiliselt H.F-i endisele elukäigule ning jätnud arvestamata süüdimõistetu käitumise vangistuse jooksul.
3.2.Kaitsja arvates on H.F-i käitumine vangistuse jooksul olnud õiguspärane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on täitnud kõik kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevused. Vangla hinnangu kohaselt on püstitatud eesmärgid täidetud. Lisaks individuaalsele täitmiskavale, osales H.F sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammid on mõeldud eesmärgiga maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuse kohaselt, H.F ei olnud passiivne ja ükskõikne sotsiaalprogrammides osaleja. Sotsiaalprogrammi läbimisel oli ta väga avatud ja aus, julges häbenemata rääkida oma probleemidest, osales aktiivselt, jõudis järelduseni, et seoses alkoholi tarvitamisega on väga palju negatiivseid tagajärgi. Vabanemise korral on süüdimõistetu valmis osalema ka kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalprogrammides.
3.3.Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta, et H.F alates 17.02.2015 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Ta on töötanud väljaspool vanglat ning ühel korral on käinud lühiajalisel väljasõidul kodus. Siinjuures puuduvad temal režiimi ja reeglite rikkumised. See asjaolu lükkab ümber maakohtu järelduse, et H.F ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest.
3.4.H.F-i puhul on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. H.F kinnitas kohtuistungil, et on aru saanud alkoholi halvast mõjust oma elule, on valmis loobuma alkoholi tarvitamisest, kuid, ilma täiendava abita on halva harjumuse juurde tagasipöördumine vabaduses olles küllatki kõrge. Seda riski on võimalik maandada kohustuse panemisega (mitte tarvitada alkoholi) ja sõltuvusest vabastamiseks mõeldud sotsiaalprogrammidega. H.F on nõus täiendavate kohustuste, selliste nagu keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume, läbida sotsiaalprogrammid, kohaldamisega.
3.5.Arvestades H.F-ist tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske (44% ja 33%, mis on alla keskmise), tema õiguspärast käitumist vangistuses ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, leiab kaitsja, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head – kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele, garanteeritud töökoht, lähedaste toetus. H.F selgitab, et töötingimused XXX OÜ-s ja CCC OÜ-s olid seotud raskuste tõstmisega. Ta ei saanud tööga hakkama, kuna tal on seljaprobleemid. Määruskaebusele lisatakse tööandja garantiikiri, milles on lahti kirjutatud H.F-i tööülesanded tööle asumise puhul. Need töötingimused ei ole rasked ja H.F on kindel, et seljaprobleemid ei ole takistuseks tema töötamiseks BBB OÜ-s. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu H.F-i kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja H.F-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta H.F enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H.F ei oma vangistuses distsiplinaarkaristusi, et isikul on vabanedes olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, ta on vangistuses osalenud majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammis. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja
nõustub maakohtuga, et H.F-i vabastamine tingimisi enne tähtaega on selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet.
7.Ringkonnakohtus ei ole veendunud, et H.F suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud nagu alaline elukoht ja lähedaste toetus esinesid süüdimõistetu puhul ka enne käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteo toimepanemist. H.F-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning kuriteod on oma laadilt muutunud järjest raskemaks, sh on süüdimõistetut karistatud ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Süüdimõistetu probleemide lahendamise oskus on puudulik ja puudub alus järeldada, et käesolevaks ajaks on see muutunud või et süüdimõistetu suudaks lahendada probleeme kooskõlas seadusega. On positiivne, et süüdimõistetu on püüdnud osaleda riigikeele õppes. Samas, riigikeele vastava taseme omandamiseks eksamil ebaausate võtete kasutamine ilmestab taas olukorda, et süüdimõistetu ei ole huvitatud järgima ühiskonnas kehtivaid norme. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et H.F ei jätka kuritegeliku eluviisiga. Usaldust ei süvenda ka asjaolu, et H.F-i suhtes kohaldatud kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt – süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Tulenevalt eelnevast on ringkonnakohus seisukohal, et esinevaid riske ei ole võimalik maandada ka kriminaalhooldusega.
8.Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.F-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist esimese võimaluse esinemisel taotluse esitamiseks. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks H.F-i ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb H.F hüvitada vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsevi kaitsjatasu 72 eurot. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse taotlust menetluskulude ositi tasumise osas jaotatuna ühe aasta peale.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 8. septembri 2015 määrus muutmata ja H.F vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.