Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.O tunnistati süüdi Viru Maakohtu 4.04.2013 kohtuotsusega KarS § 424, § 266 lg 2 p 2, § 121 ja § 329 järgi ning KarS § 64, § 65, KrMS § 238 ja KarS § 68 alusel lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.12.2013 ja lõpp 01.03.2016. Kinnipidamisasutuses O.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetav on lõpetanud xxx. Eesti keelt ei valda. Isikule võimaldatud kahel korral riigikeele A1 taseme õpet, kuid esimesel korral ei sooritanud eksamit ning teisel korral loobus ise. Kinnipeetav on olnud hõivatud juhutöödega. On töötanud ametlikult baaris 15 aastat, mitteametlikult kaupluses (8 kuud). Vajadusel on isikut majanduslikult toetanud vanaema. Vanglas on isik hõivatud tööga. xxx. 06.04.2015-11.04.2015 oli isik vormistatud tööle väljaspool vanglat xxx maastiku hooldustöötajaks ning 20.05.2015-25.05.2015 oli isik vormistatud väljaspool vanglat tööle xxx). Mõlemast kohast isik tuli vabatahtlikult ära, kuna väidetavalt takistas seal tööd teha tema probleemid seljaga. Alates 17.02.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanemisel on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx Kinnipeetav tarvitas varem alkoholi 1-2 korda nädalas, enamasti õlut. Kuriteod on sooritanud olles alkoholijoobes. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Sõltuvust ei ole tuvastatud, ravil ei ole käinud. Läbinud sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi. Oli kaks korda karistatud NPALSi alusel (2009. a). Isiku sõnul suitsetas kanepit umbes kord poole aasta jooksul. Tema sõnul peale trahvimist ei tarvitanud narkootikume. Sõltuvust ei ole diagnoositud. xxx". Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, kehaline väärkohtlemise ja vägivallaga omavolilise sissetungi eest. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 44%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. Viru Vangla toetab O.O vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda vanaema juurde aadressile xxx. See on LxxxŠxxxe kuuluv kahetoaline korter, kus ta elab praegu üksi. Tingimused sobivad elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vanaema on nõus elektroonilise valve rakendamisega O.O suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Vabanemisel on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx. Selle omanik kinnitas telefonivestluses, et garanteerib O.O-le töö oma ettevõttes akende- uste paigaldajana. Objektid xxxx. O.O elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on O.O määratud kolmel korral – ühel korral neist pani ta toime uue kuriteo. Prokurör toetab kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava elektroonilise valve alla. O.O taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.

vabastamist

vangistusest

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamusega, leiab, et O.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.O on vanglas teist korda. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (joobeseisundis juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, kehaline väärkohtlemise ja vägivallaga omavolilise sissetungi eest). Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik 1.kd. lk.25-28) nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 6 korda (hetkel kannab vanglakaristust teist korda). Käesolevat vangistust kannab O.O mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on kolmel korral olnud olnud kriminaalhooldusel, pani toime uue kuriteo katseajal. Viimase karistuse kandmiselt hoidus kõrvale ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et ei ole küllaldaselt usutav, et isik hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt. Varasemalt O.O-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus arvestab positiivse asjaoluna süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Samas aga riigikeele eksamil ebaausa käitumise (mahakirjutamine) ja edasisest õppest loobumine näitab, et tal puudub tõsiseltvõetav motivatsioon oma vabanemise korral resotsialiseerumisele panustada oma jõupingutusi. Vangla iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne, kuna uue kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetava poolt onn esitatud garantiikiri töökoha olemasolu kohta xxx xxx. Samas on O.O xxx xxx. Mõlemast tööst isik loobus vabatahtlikult väidetava seljaprobleemi tõttu. Eeltoodut seljaprobleemi põhjendusi ja esitatud garantiid töökoha kohta faktiliselt

arvestades kohus väljendab tõsist kahtlust selles, et kui ka süüdimõistetu vormistab end tööle garanteeritud ettevõttesse, ei pruugi see olla tõsiseltvõetav ja pikemaajalise perspektiiviga. Samas on O.O võlgnevusi 13 473,15 eurot mis võivad vabanemisel mõjutada isiku majanduslikku olukorda negatiivselt. Vangla iseloomustusest nähtub, et seoses piisava hariduse, töö ja majandusliku toimetulekuga on O.O-lt tulenev risk jätkuvalt olemas. Samuti hindab vangla, et nii suhete ja elustiili, alkoholi ja tervise ning emotsionaalsest seisundist, mõtlemisest ja käitumisest tulenevalt on säilinud tema ohtlikkus kui ka risk võimaliku uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Vagla hinnang üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta 2 aasta jooksul on 44 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hindab vangla 33 %. Kohus leiab, et nimetatud Vangla hinnangut ja lisaks eeltoodud kohtu seiskohale ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisele käesoleval ajal küllaldaselt põhjendatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli alaline elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, vangistuse kestel puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida kriminaalhoolduse elektroonilise valve all nõuetekohaselt. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav teadvustab oma probleeme kuid nende lahendamine on olnud ületamatu. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.