Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. R.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2013 kohtuotsusega nr 112-7964 KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mis on asendatud 1442 tundi üldkasuliku tööga ning R.Z-ile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 307 tundi – ning lõplikuks karistuseks on 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust. R.Z tunnistati süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 2, § 121, § 329 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra- 1135 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat, 2 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks loeti 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Kuna R.Z ei ilmunud 14.10.2013 karistust kandma, kuulutati ta 25.11.2013 tagaotsitavaks ja peeti kinni 10.12.2013. Karistuse kandmise algus 10.12.2013 ja lõpp 01.03.2016. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.08.2014. R.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 22). Kinnipidamisasutusest R.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas koos vanaemaga aadressil xxx, kuhu soovib elama asuda ka ennetähtaegse vabanemise korral. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Korteris elab kinnipeetava vanaema xx xx, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Isik on lõpetanud Ivangorodi Kaubanduskooli koka eriala. Vangistuses on osalenud kahel korral eesti keele A1 taseme kursustel, kuid ei ole kursuseid läbinud. Vangistuses on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kinnipeetav on olnud varasemalt hõivatud erinevate juhutöödega. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Isikul on tasumata nõudeid summas 3244,15 eurot. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema ja vanaema. Isik on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust ei ole tuvastatud. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda nii võõraste kui ka lähedaste suhtes. Uue kuriteo on toime pannud katseajal. Viru Vangla toetab Roman R.Z-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib R.Z ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava vanaema xx xx, kes andis kirjaliku 2(5)

nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud xx, esitatud on garantiikiri. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja vend. Vanaema suhtub ennetähtaegsesse vabanemisse hästi, ootab süüdimõistetut koju. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub lisaks, et isik on olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele, ühel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, näitab see, et süüdimõistetu on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. See tähendab, et tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist ja osutas asjaolule, et isik on vangistuse ajal oma käitumisest aru saanud, soovib elama seadusekuulekalt. Isikule on tagatud elu- ja töökoht. Ta peab hoolitsema oma vanaema eest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et R.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa tl 25-28) nähtub, et süüdimõistetu on 5-l korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Käesolevat vangistust kannab R.Z mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, pannes uue kuriteo toime katseajal. Kusjuures viimase karistuse kandmisest hoidus isik kõrvale ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Isikut on väärteokorras karistatud 7-l korral: 1-l korral Kars § 262 (avaliku korra rikkumine), 1-l korral ÜTS (sõitmine ilma sõiduõigust tõendava dokumendita), 1-l korral AS § 70 (alkoholi tarbimine avalikus kohas), 4-l korral LS (liiklusseaduse) järgi. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Seega võib eelpooltoodust järeldada, et varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole R.Z puhul täitnud eesmärki – isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemisest ka katseajal, mil isik peab alluma käitumiskontrollnõutele. Kohtule näib, et isik ei ole enda jaoks suutnud järeldusi teha ja võimalusel hakkab isik taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada isiku osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, milles käsitletakse sõltuvuskäitumisega seotud probleeme. Kokkuvõttest nähtub, et isik oli avatud ja ausa suhtumisega – see näitab, et isik on valmis tegelema alkoholi kuritarvitamisest tingitud 3(5)

probleemide arutamisega. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused – ka seda tuleb tunnustada positiivsena, sest isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 28.04.2015. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda vanaema juurde aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanik on süüdimõistetu vanaema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, esitatud on töödejuhataja tõend (isikule on garanteeritud töökoht aknapaigaldajana). Kohus leiab, et isiku vanaema toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades R.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mootorsõiduki joobes juhtimine, omavoliline sissetung, kehaline väärkohtlemine, karistuse kandmisest kõrvalehoidumine), korduvaid karistusi (kõik kriminaalkaristused hõlmavad endas mootorsõiduki joobes juhtimist), tema käitumist vabaduses viibides (isik oli küll korduvalt kriminaalhooldusele määratud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et varem viiel korral karistatud isik, kes on kõik kuriteod toime pannund alkoholijoobes (mootorsõiduki joobes juhtimine on alati üks episoodidest), ei ole suutnud talle määratud tingimisi ja reaalseid karistusi tõsiselt võtta. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohus leiab, et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elu- ja töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega, kui teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Seda enam, et mootorsõiduki joobes juhtimine on üks teravamatest liiklusprobleemidest Eesti Vabariigis, mis on suureks ohuks teistele kaasliiklejatele. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et isikut oli varem karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, talle oli määratud üldkasulik töö, kuid sellegipoolest jätkas ta samaliigilise kuriteo toimepanemist. See näitab, et isik ei võta talle mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et endale sellest järeldusi teha ja kuritarvitab meelevaldselt kohtu poolt antud usaldust. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (31% mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus ja 33% vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus), ei tundu see kohtu jaoks usutav. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine näitab, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kellel on probleemiks vägivaldne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.03.2016, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil ta oli tingimuslikult vabastatud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud järjekordse mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mida ei ole võimalik aktsepteerida. Seda enam, et 4(5)

ühtlasi tungis isik omavoliliselt võõrasse korterisse ja kasutas tundmatu suhtes vägivalda. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Kohus hindab Roman R.Z-i pingutused (sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeelekursustel osalemine) küll kiiduväärseks ning loeb positiivseks ka temal vabaduses lähedase toe ning elu- ja töökoha olemasolu, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kuivõrd kuritegu, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, oli sooritatud taaskord joobeseisundis ja seekord oli hõlmatud ka iskuvastane episood, siis näeb kohus isiku varasemas käitumises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isik on varem viibinud kriminaalhooldusel, ega ole osanud teha järeldusi õiguskuulekaks käitumiseks. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu Roman R.Z-i puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman R.Z-i temale Viru Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.