Kohtulahend

1-12-7964 Viru Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega nr 1-12-7964 tunnistati S.T süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust (mis oli asendatud 1442 tundi üldkasuliku tööga) ning S.T-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid –307 tundi, ning lõplikuks karistuseks on 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust. S.T tunnistati süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 2, § 121 ja § 329 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelnevalt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra (so 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust) ning S.T-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 2 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2011 kuni 02.10.2011, so 2 päeva, karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 2 aastat, 2 kuud ja 21 päeva vangistust. 02.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks S.T suhtes. S.T kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 10.12.2013 ja lõpp on 02.03.2016. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-12-7964 mõisteti S.T süüdi KarS § 424, 266 lg 2 p 2, § 121 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega –1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust (mis oli asendatud 1442 tunni üldkasuliku tööga) ning S.T-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta,

1-12-7964 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 307 tundi ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohtuotsusega nr 1-12-7964 karistati S.T ka KarS § 266 lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega, KarS § 121 järgi 6-kuulise vangistusega ning KarS § 329 järgi 6-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati eelnevalt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra (so 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust) ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-1933 karistati S.T KarS § 424 järgi 2-aastase vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades ka eelvangistuses viibitud aega, mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Nimetatud karistust suurendati KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.03.2008 kohtuotsusega nr 1-08-2572 mõistetud karistuse ärakandmata osa (8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-08-2572 karistati S.T KarS § 424 ja § 329 järgi 1-aastase vangistusega, mida KrMS § 238 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 121, 266 ja 329 sätteid. KarS § 424 sõnastus jäi samaks. Seonduvalt KarS § 121 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuriteo toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Muutunud on aga KarS § 121 karistusmäärad. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 121 põhikoosseisu (lg 1) võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustele vastavate tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse kolmeaastane ülemmäär asendatud üheaastase ülemmääraga. Juhul, kui isikut on varasemalt karistatud KarS § 121 järgi teo eest, mis alates 01.01.2015 on karistatav KarS § 121 lg 1 järgi, tuleb KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt vähendada mõistetud karistust vaid juhul, kui see ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so üheaastast vangistust. Kriminaalasjas 1-12-7964 oli S.T-le mõistetud KarS § 121 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. Taoline karistuse määr on väiksem kui 01.01.2015 jõustunud KarS § 121 lg 1 ülemmäär ning seega ei anna KarS § 121 muudatused alust nimetatud karistuste muutmiseks. KarS § 266 lg 2 p 2 nägi kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis ette kriminaalkaristuse vägivallaga valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. S.T-le heideti ette vägivalla abil võõrasse korterisse sissetungimist. Kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 266 lg-s 1 sätestatud põhikoosseisu sõnastust muudetud, hõlmab see jätkuvalt S.T poolt toimepandud teo koosseisulisi tunnuseid. Samuti näeb KarS § 266 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnusena jätkuvalt ette teo toimepanemist vägivallaga. KarS § 266 lg 2 karistusmäärasid muudetud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on S.T poolt toimepandud tegu jätkuvalt kriminaalkorras karistatav ning KarS § 266 muudatused ei anna alust vähendada või tühistada S.T-le vastava paragrahvi järgi mõistetud karistust. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 329 nägi ette vastutuse kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud

1-12-7964 kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Nimetatud paragrahvi uue redaktsiooni kohaselt on karistatav täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidumine. Seega kui varasemalt oli karistatav nii kuriteo kui ka väärteo toimepanemise eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumine, siis alates 01.01.2015 on karistatav üksnes kuriteo toimepanemise eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvale hoidumine. S.T oli kohtuotsusega nr 1-12-7964 mõistetud süüdi kriminaalasjas nr 1-10-1933 mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristusest kõrvalehoidumises. Kohtuotsusega nr 1-08-2572 oli S.T mõistetud samuti süüdi kuriteo toimepanemise eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristusest kõrvalehoidumises (Viru Maakohtu 10.05.2006 kohtuotsus). Seega on S.T poolt toimepandud KarS § 329 järgi kvalifitseeritud teod jätkuvalt kriminaalkorras karistatavad ka 01.01.2015 jõustunud KarS § 329 redaktsiooni kohaselt. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kõik teod, mille eest mõistetud karistuste alusel moodustati kohtuotsusega nr 1-12-7964 mõistetud liitkaristus ning mille eest S.T käesoleval ajal vangistust kannab, on jätkuvalt kuriteod. Kohus on seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada S.T-le kriminaalasjas nr 1-127964 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.