Kohtulahend

sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse suunamist, mida Viru Vangla psühhiaater on toetanud, kelle hinnangul on see sobiv sõltuvusravi liik. Isikule sõltuvusravi kohaldamine on võimalik nii ambulatoorselt kui ka statsionaaris. Kinnipeetaval on esinenud ka vägivaldset käitumist (rööv imine). Kinnipeetaval on olemas tuleviku eesmärgid - pere ja töötamine, kuid ka varasemalt on olnud perekond, mis ei takistanud uute kuritegude toimepanemist. Isik ei väljenda vaenulikke hoiakuid, suhtudes ametiisikutesse sallivalt. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid kas isik suudab antud eesmärgi realiseerida, on küsitav. Kinnipeetava väitel on kriminaalne käitumine narkootikumide tarvitamise tagajärg. Ohustatud on nii juriidilised kui ka eraisikud, kellelt on võimalik varastada. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem olukordades, kui isik asub taas tarvitama narkootikume, kuid puudub nende hankimiseks raha ehk puudub kindel sissetulek. Pole välistatud ka vägivalla kasutamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 21%. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. L.O on andnud kirjaliku nõusoleku minna ennetähtaegse vabanemise korral ravile Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskusesse. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.O tingimi si enne tähtaega vabastada, tehakse ettepanek määrata kinnipeetavale katseaja pikkuseks ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 29.02.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata L.O-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ema kinnitusel elab xxxx ka kinnipeetava elukaaslane O B, k ellega kinnipeetaval on ühine laps A B. Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma elukaaslase ja lapsega üürikorteris. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.O tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepanek m äärata kinnipeetavale katseaja pikkuseks ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 29.02.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata L.O-le

KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8 sätestatud kohustused. L.O ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta teadvustab, et kõik probleemid elus on tekkinud narkootikumide pärast. Ta on aru saanud, et ise narkoprobleemiga hakkama ei saa. Kinnipeetav näeb vaid ühte väljapääsu, nimelt tahab ta selle aja, mis tal on veel karistust kanda jäänud, veeta rehabilitatsioonikeskuses. Vestlustest psühholoogi ja psühhiaatriga selgus, et ainult rehabilitatsioonikeskus saab teda aidata. Ta l oodab, et peale seda muutub kõik ta elus. Kinnipeetav leiab, et kui inimene vabaneb ja tal pole mingeid kohustusi, siis on tal ise väga raske minna sinna keskusesse, et seal aasta aega olla. Vanglasse tulles oli tal metadoonisõltuvus, sest metadoon on samuti narkootikum ja kui ta seda ei saanud, siis ei olnud ta käitumine vanglas adekvaatne. Ta on 8 kuu jooksul loobunud metadoonist, kuigi sai seda suure doosina. Kinnipeetav palub anda talle võimalus rehabilitatsioonikeskusesse minemiseks. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa L.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 30.07.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning sõltuvusraviga, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne

vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks L.O jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 29.02.2016. Üksnes kuriteo tehiolud ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu L.O tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.O ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 12-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h 8-l korral on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks – süstemaatilised varavastased kuriteod, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil narkootikumide ostmiseks. L.O kuritegelik käitumine on muutusteta 1999. aastast. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid ja isikut iseloomustab kaudselt ka asjaolu, et teda ei ole kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vanglakaristused, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul puudub isikul motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ning kohtul ei ole kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel majanduslike raskuste tekkimisel narkootiliste ainete tarvitama asumisel uuesti varavastaseid kuritegusid sooritama ei hakka. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus (F11.21), mis on uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on L.O puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72%, mis on kõrge risk. Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 -1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isik pole suutnud vanglas range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis ei suuda ta seda vabaduses ammugi teha. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades eelnevat, samuti seda, et isiku l puudub garanteeritud töökoht, seega kindel igakuine sissetulek, eksisteerib kohtu arvates reaalne oht, et isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist nende hankimiseks. Kindel elukoht ning ema moraalne ja materiaalne toetus oli tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid nimetatu ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kinnipeetav on andnud küll kirjaliku nõusoleku ennetähtaegsel vabanemisel Sillamäe sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile minemiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole ka nimetatud meede piisavalt tõhusaks vahendiks käesoleval hetkel isiku mõjutamisel õiguskuulekuse suunas ning uute kuritegude toimepanemisest ho idumiseks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.O suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.