lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8772/31

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8772/31
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1073
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8772/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.10.20141-14-8772/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.01.20151-14-8772/23Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8772

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. augusti 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Sergei Jefimovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 25. augusti 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Jefimovit karistati Viru Maakohtu 29.10.2014 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 16.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistusaeg algas 01.04.2014 ja lõpeb 01.02.2016.
2.Viru Maakohtu 25.08.2015 määrusega jäeti S. Jefimov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kinnipeetaval ei ole vabanedes garanteeritud elukohta, kuna selle tagab hooldaja kinnipeetavale üksnes juhul, kui S. Jefimov läbib täielikult ravikuuri Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses ning tagasilangust ei toimu. Hooldaja oma kogemuste põhjal ei usu, et S. Jefimov jääb narkokeskuses pidama. Hooldaja hinnangul ei ole S. Jefimov sõltuvusvabaks eluks valmis. Samuti ei ole kinnipeetaval vabaduses töökohta. Ka ei ole tal eriala, töökogemust ega tööharjumust, mis omakorda soodustab majandusliku toimetulematuse korral uue varavastase kuriteo sooritamise tõenäosust.

2.2 RKKKm 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. S. Jefimovil on 26 kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta on vangistuses viibides pannud toime üldohtliku süüteo. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada ja seda ka vangistuses viibides. 2.3 Olukorras, kus korduv kriminaalkorras karistatus viitab kuritegelikele hoiakutele, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. S. Jefimovi vabastamist ei toeta vangla, leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Samuti ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist prokurör. Isikul on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kuivõrd S. Jefimov on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, ei oleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse S. Jefimovi kaitsja adv L. Nirgi, kes taotleb selle tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja väited on järgmised. 3.1 Kohus ei pidanud positiivseks mingeidki iseloomustuses esitatud asjaolusid, kuigi vaid mõne asjaolu puhul märgiti uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vastavalt iseloomustusele ei ole väga oluliste asjaolude, nagu eluase, haridus ja alkoholi tarvitamise osas riski ega ohtlikkust. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusrehabiltatsioonikeskusesse ravile asumiseks, mida vangla peab kinnipeetava jaoks kõige paremaks lahenduseks. Kaitsja arvates võib isik peale karistuse ärakandmist vabanemisel sellest võimalusest ilma jääda. Sealjuures 05.12.2014-30.01.2015 osales S. Jefimov sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele, kus läbivaks teemaks oli sõltuvusprobleemide lahendamine. Kui kohus on märkinud, et korduv kriminaalkorras karistatus viitab kuritegelikele hoiakutele, siis seda asjaolu on juba arvestatud karistuse mõistmisel. Kuigi S. Jefimovil on vanglas distsiplinaarkaristusi, oli ta vabaduses Peeteli Kirikus, kus ta sai tuttavaks hooldajaga, kes on nõus vabanemisjärgselt tagama S. Jefimovile elukoha oma 2-toalises korteris. Kaitsja arvates peaks kriminaalhooldus seekord õnnestuma, kuna iseloomustuses on märgitud, et kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt. S. Jefimovi suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et S. Jefimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
5.Ringkonnakohus toonitab esmalt, et süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Määruskaebuse väited ei veena kriminaalkolleegiumi, et S. Jefimov on end vangistuses muutnud ja valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu. Kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele viitavad tema kriminaalkorras karistatus kahel korral, kuriteo toimepanemine vangistuse tingimuses, kuritegude vägivaldsus, rohked vangladistsipliini rikkumised (koguni 26 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korduvalt vangla vara kahjustamise, valvuritega ebaviisaka

suhtlemise ja korraldustele mitte allumise eest) ning riskitegurina temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Eraldi selgitab ringkonnakohus siinkohal, et kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on Viru Maakohus 10.09.2015 koostanud kokkuleppemenetluses otsuse kriminaalasjas nr 1-154429, milles mõistis kinnipeetava süüdi KarS § 404 lg 1 järgi vanglas toime pandud süütamise eest. Kohtuotsus ei ole selle vaidlustamise tõttu jõustunud. Edasikaebuses vaidlustas S. Jefimov maakohtu otsuse vaid menetluskuludesse puutuvas osas.

6.Eeltoodut arvesse võttes jagab apellatsioonikohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb S. Jefimovist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu pidada arvestatavaks ja tema õiguskuulekusele mõjutamiseks ei piisa käitumiskontrollile allutamisest ning lisakohustuste määramisest. Sellist arusaama kinnitavad ka vanglas läbiviidud riskihindamise tulemused, mille kohaselt on kinnipeetavast lähtuv uute kuritegude risk järgmise kahe aasta jooksul suur, s.o uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 71%, üldise korduva kuriteo tõenäosus 80% ja vägivaldse puhul 59%. Lisaks puudub kolleegiumil veendumus, et S. Jefimov suudaks nõuetekohaselt täita katseaja tingimusi ja kohustusi, kuna oma käitumisega kinnipidamisasutuses on ta tõendanud suutmatust alluda kehtestatud reeglitele ja korrale isegi vangistuse piiratud tingimustes. Samuti ei ole kinnipeetav varasemal katseajal täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt ning tema karistus on tulnud täitmisele pöörata.
7.Ringkonnakohus leiab, et nii süüdimõistetu eelnev elukäik kui tema veel hiljutinegi käitumine vangistuses lükkavad täielikult ümber määruskaebuse väited, mis justkui peaksid sisendama veendumust S. Jefimovi edasises õiguskuulekuses. Nii rõhutab kaitsja eelkõige kinnipeetaval vabaduses elukoha olemasolu isiku hooldaja juures ja valmisolekut ravile asumiseks Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses. Kolleegium kaitsja positiivsust siinkohal aga ei jaga. Nimelt on maakohus toimiku materjalide pinnalt tuvastanud, et hooldaja on valmis S. Jefimovi enda juurde elama võtma vaid ravile mineku ja narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumise tingimusel. Hooldajal puudub aga endalgi veendumus, et kinnipeetav on nimetatud nõuete täitmiseks piisavalt motiveeritud ja/või võimeline. Samuti ei omista ringkonnakohus määravat tähendust asjaolule, et S. Jefimov läbis kahekuulise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele,“ kus läbivaks teemaks oli sõltuvusprobleemide lahendamine. Seda põhjusel, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on ta ka varasemalt viibinud ravil nii lastehaigla narkomaaniaosakonnas, MTÜ-s Aids-i Tugikeskus kui ka Wismari Haiglas. Vaatamata ravimeetmetele on S. Jefimov alati jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist, milline asjaolu näitab ilmekalt kinnipeetava sõltuvusprobleemi tõsidust.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.