Liiklussüüteod

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

14.09.2015, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-14-4976

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Elle Karm

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aleksandr Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

ALEKSANDR SMIRNOV, isikukood 37011122274, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 19.09.2014 ja lõpp 19.01.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Smirnov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 18.06.2014 otsusega nr 1-14-4976 tunnistati Aleksandr Smirnov süüdi KarS § 424 ja § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.09.2014.

Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung Aleksandr Smirnov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on olemas korter ja tema vabanemist ootavad abikaasa ja kolmeaastane tütar. Vaatamata xxxx on ta alati töötanud. Nüüd on üks firma, mis tegeleb tööstushoonete koristamisega ning seda tööd saab ta teha. Varasemad kriminaalhooldused on möödunud rikkumisteta, kuid nüüd lihtsalt juhtus nii, et pani toime uue kuriteo. Nüüdseks on ta oma süüst aru saanud ja kahetseb. Alkoholi ja narkootikume ei ole tal vaja üldse tarvitada. Varasem kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile allutamine ei andnud positiivseid tulemusi, sest ta oli lihtsalt haige ja ei saanud tõendeid tuua. Kohus peaks täna teda usaldama, sest ta sai vangistuses aru, mis elu seal on ja ta ei taha sinna enam tagasi pöörduda. Vabanemise korral hakkab elama koos emaga. Töökoht vabaduses on olemas. Lähedasteks on tema ema. Oma perekond on tal olemas, aga abikaasaga koos ei ela, lihtsalt külastab lapsi. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul nähtub vangla materjalidest, et kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning sealhulgas on toime pandud raskeim isikuvastane kuritegu. Vanglas viibib ta teist korda, mis näitab, et varasem vanglakaristus ei ole isiku vajalikku preventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega. Kusjuures tahtlik tapmine ja kaks joobes juhtimist olid toime pandud alkoholijoobes. Isik on varasemalt olnud ka kriminaalhooldusele allutatud, kuid vaatamata sellele jätkas kinnipeetav kuritegelikku elu ja pani toime uue liiklus- ja narkokuriteo, millest järeldub, et mõistetud karistused ning käitumiskontroll ei ole täitnud tema puhul oma eesmärki ning seega pole kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Isik ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Ühtlasi pole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks ning seetõttu ei ole kinnipeetava käitumist kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida õiguskuulekuse suunas, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vastasel juhul oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 21% ja 27%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.