Kohtulahend

Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nr 48036 ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et S.Z hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei järgi talle määratud kontrollnõuet - ei ilmu registreerimisele. S.Z on talle täitmiseks määratud 480 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 385 tundi. S.Z-i poolt on sooritamata 95 tundi üldkasulikku tööd. 05.11.2012 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus. S.Z on pannud katseajal toime järgmised registreerimisnõude rikkumised (2 korda). Registreerimine oli määratud 04.07.2012, registreerima tuli 06.07.2012. Registreerimine oli määratud 06.11.2012, registreerima ei tulnud. 02.05.2012 seletuses kirjutab S.Z, et kuigi andis lubaduse ennast kodeerida alkoholivastaselt AS Ahtme Haigla (aadress: Jõhvi Kooli 8) ei saanud ta seda teha kuna läks sinna ja oli arvestanud, et peab selle eest maksma 25 eurot, kuid kohapeal selgus, et on vaja tasuda 50 eurot. Sellist raha tal ei olnud. Emal on vaja raha arsti rohtude ostmiseks. Teab, et talle on määratud täiendav kohustus- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Plaanib ennast kodeerida mai kuus. 15.05.2012 talle laenatakse raha kodeerimiseks (raha annavad tuttavad, kellega koos elab). 04.06.2012 seletuses kirjutab S.Z, et ei saanud 11.05.2012 üldkasulikku tööd sooritama minna kuna käis juhutööd tegemas ja kukkus maja katuselt alla (jalg oli välja väänatud). Teavitas puudumisest ÜKT juhendajat (kontrollitud). Seletuses kirjutab, et läbib kindlasti alkoholivastase võõrutusravi (siiani läbimata). 06.07.2012 seletuses kirjutab S.Z, et ei saanud registreerima tulla 04.07.2012, sest kaotas ära kaardi, kuhu oli märgitud, millal peab registreerima tulema. Esimesel registreerimisel 19.01.2012 selgitati S.Z-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. S.Z-ile oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda ning millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. S.Z-ile oli koostatud 01.02.2012 ÜKT ajakava 40 tunni sooritamiseks MTÜ AKEL Tartu adventkirik 05.02.2012-04.03.2012. Hooldusalune sooritas seal 8 tundi üldkasulikku tööd. Peale 03.04.2012 Viru Maakohtu kohtumäärust oli S.Z-ile koostatud ÜKT ajakava 32 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 04.04.201227.04.2012. S.Z sooritas seal 32 tundi üldkasulikku tööd. 02.05.2012 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 60 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 07.05.2012-01.06.2012. S.Z sooritas seal 57 tundi (11.05.2012 ei käinud ÜKT sooritamas, kuid teavitas telefoni teel oma tööle mitte ilmumisest). 04.06.2012 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 48 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 11.06.2012-28.06.2012. S.Z sooritas seal 48 tundi. 17.07.2012 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 40 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 23.07.2012-07.08.2012. S.Z sooritas seal 40 tundi. 08.08.2012 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 70 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 13.08.2012-04.09.2012. S.Z sooritas seal 70 tundi. 07.09.2012 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 90 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 11.09.2012-04.10.2012. S.Z sooritas seal 90 tundi. 10.10.2012 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 70 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve Sotsiaalmajas ajavahemikus 10.10.2012-01.11.2012. S.Z sooritas seal 40 tundi üldkasulikku tööd. 22.10.2012 puudus hooldusalune ÜKT soorituselt. 23.10.2012 helistas ta

kriminaalhooldusametnikule ja teavitas, et ei saa tööle minna tervislikel põhjustel. Tema seletuse kohaselt puudus ta 22.10.2012 üldkasuliku töö soorituselt, sest käis Kohtla-Järve traumapunktis ja toob selle kohta tõendi. Tõend on tema poolt kriminaalhooldusametnikule esitamata. Hooldusalune puudus ÜKT soorituselt ka 29.10.2012, 30.10.2012, 31.10.2012 ja 01.11.2012. S.Z 05.11.2012 registreerimisele tulles kriminaalhooldusametnikule ühtegi tõendit esitada ei olnud. Tuli registreerimisele koos emaga. Koostati töölt puudutud päevade kohta rikkumise fikseerimise akti, kuid hooldusalune keeldus sinna kirjutama seletust. S.Z lubas 06.11.2012 registreerima tulla ja tuua arsti tõendi. Hooldusalune registreerima ettenähtud kuupäeval ei tulnud ega ühtegi tõendit ei esitanud. S.Z ei tulnud registreerima 04.07.2012. Kriminaalhooldusametnik saatis 05.07.2012 kutse tulla registreerima 09.07.2012. Hooldusalune ilmus registreerimisele 06.07.2012 ja kirjutas seletuse. 06.11.2012 hooldusalune registreerima ei tulnud. S.Z ei ole hoolimata antud lubadusest läbida alkoholi vastane ravi oma lubadust siiani täitnud. Karistusregistri andmetel ei ole S.Z kriminaalhoolduse ajal ühtegi väärtegu sooritanud. S.Z sooritas kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud 480 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 385 tundi. Sooritamata on hooldusaluse poolt 95 tundi üldkasulikku tööd. Vaatamata üldkasuliku töö tegemise ajal läbiviidud sekkumistele S.Z hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja näitab oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. S.Z ei ole hoolimata korduvatest enda poolt antud lubadustest alkoholivastast võõrutusravi läbinud. S.Z-ile on koostatud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta 1 Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud 1 kirjalik hoiatus. Lähtudes ülaltoodust ning vastavalt KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik taotleb S.Z-ile karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. S.Z selgitas, et ta on invaliid ja hooldab ema. Tal on tehtud ühiskondliku töö tunde rohkem umbes 56 tundi, mida ametnik ühiselamus pole kirja pannud. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on käesoleval ajal puudustega, nähtuvalt S.Z-i selgitustest, mida on vaja täiendavalt kontrollida. Kohus leiab, et seoses S.Z-i invaliidsusega ja tema ema haigusega on otstarbekas jätta käesoleval ajal erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata ja karistus täitmisele pööramata, kuigi formaalselt on süüdimõistetu rikkunud temale määratud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 69 lg 6 (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis) kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kuna S.Z rikkus kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ning hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest, tuleb Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega S.Z-ile mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses, millest käesolevaks ajaks on sooritamata 95 tundi pöörata täitmisele. Sellest tulenevalt peab S.Z ära kandma 47 päeva s.o 1 kuu 17 päeva vangistust. Kohus leiab, et nimetatud andmed vajavad täpsustamist tulenevalt süüdimõistetu selgitustest.

Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes teinud ettepaneku võtta S.Z vahi alla KrMS § 429 lg 1 alusel. Kohus leiab, et S.Z-i vahistamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Juhindudes KarS § 69 lg 6; KrMS § 428, kohus

M Ä Ä R A S:

Jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja S.Z-ile, isikukood xxx Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega 1-11-10248 mõistetud kandmata karistuse osa – täitmisele pööramiseks S.Z-i suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – tühistada ja vabastada süüdimõistetu vahi alt kohtusaalis. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.