Viru Maakohus
Määruse tegemsie aeg ja koht
Toimiku number
1-11-10248
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretäri
Piret Juuse
Tõlk
Viktoria Vivtšaruk
Süüdimõistetu
M.E, ik. xxxxxx
Taotlus
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri erakorraline ettekanne nr 41778, M.E-le Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega 1-11-10248 mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks.
Asja arutamise aeg
Tuvastatud asjaolud M.E tunnistati süüdi 14.11.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega 1-11-10248 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 69 alusel mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga – 300 tundi tähtajaga 9 kuud määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades KarS § 75 lg 1 p 1-5 alusel järgima kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nr 41778 ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et M.E hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ilma mõjuva põhjuseta M.E puudus üldkasuliku töö tegemiselt järgmiselt: 02.01.2012; 16.-18.01.2012; 20.01.2012; 23.01.2012; 25.01.2012; 30.01.-17.02.2012; 20.-21.03.2012; 23.03.2012; 16.-18.04.2012. M.E on talle täitmiseks määratud 300 tunnist üldkasulikust tööst seisuga 26.03.2012 sooritanud 124 tundi. Rikkumise fikseerimise aktides M.E omakäelistest seletustest ilmneb järgmist: - seletus 03.02.2012: esmaspäevast, 30.01.2012 kuni kolmapäeva, 01.02.2012 oli xxxisiklikel põhjustel. 01.02.2012 kell 15.15 tuli koju xxx. Seejärel 02.02.2012 hommikul tõusis palavik, ravis end kodus, kuid ei tulnud selle peale, et oma olukorrast teavitada; 03.02.2012 hilines bussi peale, mistõttu saabus üldkasulikule tööle kell 14;
- seletus 21.02.2012: 03.02.2012 lahkus üldkasulikult töölt kiire isikliku asjaolu tõttu, mis seisnes selles, et ema, kellel hakkas halb, palus enda juurde sõita; 13.-17.02.2012 oli xxx töö otsingu eesmärgil, kedagi sellest ei teavitanud; - seletus 28.03.2012: 20.03. ja 21.03.2012 ei olnud bussisõiduraha üldkasulikule tööle sõitmiseks; 23.03.2012 oli kutsutud prokuratuuri ja seetõttu ei saanud üldkasulikku tööd teha. M.E-le korduvalt (14.12.2011 ja 21.02.2012) on selgitatud süüdimõistetu õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, samuti üldkasuliku töö eesmärki, valiti välja töökoht ja -aeg lähtuvalt tema hõivatusest, oskustest, võimalustest. Seega M.E pidi teadma võimalikke negatiivseid tagajärgi juhul, kui ta, ilma mõjuva põhjuseta, hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. M.E ei tööta, kuid ta on töövõimetuspensionär kuni 31.07.2012 töövõime kaotusega 50 %. Kokkuleppel M.E-ga üldkasulikku tööd ta pidi sooritama xxx ja vastavalt ajakavale ta pidi töötama 4 tundi päevas kella 13-17. Positiivne on see, et juhul, kui M.E on olnud tööl, siis üldkasuliku töö juhendaja on olnud rahul tema töötamise ja töösse suhtumisega. Peale selle 21.02.-06.03.2012 M.E töötas määratud arvu tunde, kuid juhendaja tegi ajakavas mõningaid muudatusi. Positiivsetele asjaoludele vaatamata M.E korduvalt jättis üldkasulikule tööle ilmumata ning absoluutses enamuses puudub mõjuv põhjus üldkasulikult töölt äraolemiseks. Vaid ühel juhul (mittetöötamine 06.10.02.2012) ta esitas arstitõendi perearstilt. Jaanuarikuus toimunud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmisele kriminaalhooldusametnik reageeris vestluse ja suulise hoiatusega, kuid M.E õigeid järeldusi ei teinud, mistõttu alates 03.02.2012 üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine on fikseeritud kirjalikult, samuti on talle tehtud kolm kirjalikku hoiatust. Sekkuvatest meetmetest M.E õigeid järeldusi ei teinud. Viimase üldkasuliku töö ajakava kohaselt M.E peab töötama 09.-30.04.2012 kella 13-17. 18.04.2012 kell 13.25 teostatud kontrollimisel ilmnes, et perioodil 16.-18.04.2012 M.E tööl ei käinud ning tööandjat mittetulemisest ei teavitanud. Seega senised sekkumised on jäänud positiivse tulemuseta ning M.E jätkab üldkasuliku tööst kõrvalehoidmist. Võttes arvesse asjaolu, et M.E puhul vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei toimi, kuna ta, vaatamata üldkasuliku töö tegemise ajal läbiviidud sekkumistele, jätkuvalt hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning juhindudes KarS § 69 lg 6 taotleb kriminaalhooldusametnik M.E-le karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide võrra. 15.05.2012 kohtuistungil esitas M.E töölepingu, millest nähtub, et isik on asunud tööle ametliku töölepinguga xxx. Samuti esitas tõendi 20 tunni ÜKT tegemise kohta aprillis 2012. Seega kokku töötatud ÜKT 104 tundi. ÜKT tegemise lõpptähtaeg 29.08.2012. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata ja võimaldada tal teha seni tegemata 156 tundi ÜKT kuni katseaja lõpptähtajani. Juhindudes KrMS § 428, kohus
Jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja M.E-le, isikukood xxx Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega 1-11-10248 mõistetud ärakandmata karistuse osa jätta täitmisele pööramata. KrMS § 385 p 26 kohaselt KrMS § 427 lõike 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale ei saa esitada määruskaebust. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.