Kohtulahend

Viru Maakohus

Toimiku number

1-11-10248

Määruse tegemise aeg ja koht

12.septembril 2012 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus

Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 17.08.2012 erakorraline ettekanne nr 44756 A.A-le Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks A.A, ik. xxx, elukoht xxx, töökoht puudub

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elu-,töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. A.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4,7,8- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 300 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 9 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätetele. Katseaja lõpp 29.08.2012. Viru Maakohtu 15.05.2012 määrusega jäeti rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja A.A-le Viru Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa jäeti täitmisele pööramata. Erakorralise ettekande kohaselt hoiab A.A kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Talle täitmiseks määratud 300 tunnist üldkasulikust tööst seisuga 26.03.2012 on sooritanud 124 tundi.

A.A selgitas kohtus, et andmed on õiged, 124 tundi on tegemata põhjusel, et tal oli vaja tasulisel tööl käia. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Registreerimislehest ( lk 9) on näha, et A.A on katseaja jooksul korduvalt jätnud ilmumata registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta: 03.07.2012, 16.07.2012 ja 14.08.2012. Viimane kriminaalhooldusalane kohtumine toimus 31.05.2012. 03.07.2012 A.A jättis ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele, mistõttu 12.07.2012 saadeti talle kutse kriminaalhooldusalasele kohtumisele tulemiseks 16.07.2012 kell 8. A.A kohale ei ilmunud, kuid kella 11.10 ajal ta helistas ja teatas, et ta just sai kätte kutse kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulemiseks, kuid see pole võimalik, kuna ta on tööl. Siiski ta lubas töölt ära küsida ja tulla kriminaalhoolduse Kiviõli esindusse. Tegelikult 16.07.2012 A.A kohale ei tulnud ning tol päeval ega hiljem muul viisil ta ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust ei võtnud. 10.08.2012 saadeti teine kutse kriminaalhooldusalasele kohtumisele tulemiseks 14.08.2012 kell 11. Sellele kutsele A.A üldse ei reageerinud. Seega rikkus A.A kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu 15.05.2012 kohtumääruses on andmeid sellest, et A.A kohtule esitas töölepingu töötamise kohta xxx alates 18.04.2012. Kriminaalhooldusametnikule A.A ei ole esitanud ühtegi dokumenti tööalase hõivatuse kohta. 10.08.2012 toimunud telefonivestluses AS xxx tehase tootmisjuhiga ilmnes, et A.A kirjaliku lepingu järgi töötas nende asutuses 18.30.04.2012; 30.05.-20.06.2012 ja 11.-25.07.2012; tööandja oli huvitatud töösuhte jätkumisest, kuid A.A keeldus. Seega A.A vahetas töökohta ilma kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata. A.A-le korduvalt on selgitatud süüdimõistetu õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, samuti võimalikke tagajärgi üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja kontrollnõuete rikkumise korral. Seega A.A peab teadma võimalikke negatiivseid tagajärgi üldkasuliku töö tegemise ajaks kohtu poolt kehtestatud korra mittetäitmise puhul seda enam, et Viru Maakohus 15.05.2012 juba arutas üldkasulikust tööst kõrvalehoidmist. Tookord kohus jättis kriminaalhooldusametniku taotluse vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, millega andis A.A-le võimaluse üldkasuliku töö tundide ärategemiseks tähtaja lõpuni. Peale erakorralise ettekande kohtulikku arutamist A.A 16.-28.05.2012 töötas 32 tundi nagu ajakavaga oli määratud. 28.05.2012 kontrolliti A.A töötamist SA-s xxx. Tookord A.A töötas keldri korrastamisel. Kriminaalhooldusalasel kohtumisel 31.05.2012 koostati järjekordne ajakava, mille järgi A.A 01.-25.06.2012 oleks pidanud töötama 64 tundi, kuid mingit kinnitust töötamise kohta ei ole. Seisuga 16.08.2012 on A.A tegemata 124 tundi üldkasuliku tööd. Kriminaalhooldus A.A suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ja ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt rikkus A.A kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel ning ei taotle luba töökoha vahetamiseks. 15.05.2012 määrusega võimaldati A.A jätkata üldkasuliku töö tundide tegemist tähtaja lõpuni s. kuni 29.08.2012, kuid viimane suhtus kergekäeliselt ÜKT tundide täitmisessse, täites vaid 32 tundi tähtajaks. Hooldusalusele oli 31.05.2012 koostatud ajakava 64 tunni töötamiseks, kuid A.A üldkasuliku töö tundide tegemisele ei ilmunud. Tegemata jäi 124 tundi üldkasuliku tööd. Seega A.A reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata A.A-le mõistetud ärakandmata karistusvangistus 2 kuud 2 päeva ( 124 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT).