Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
31.08.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-4168
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Ivory Liibeon vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
IVORY LIIBEON, isikukood 37902106543, viibimiskoht Viru Vangla, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 13.03.2013 ja lõpp 13.06.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
24.08.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta IVORY LIIBEON vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ivory Liibeonile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivory Liibeoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivory Liibeon on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi ning karistatud KrMS §238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud. Karistuse kandmise algus 13.03.2013.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti, toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav selgitas, et ta ei viibinud ühtegi päeva eeluurimisel, kui määrati karistus, ta läks ise vanglasse ja ta arvab, et see on piisav põhjus, et aru saada, et ta on sõnakuulelik ja kohusetundlik. Vanglas asus ta kohe õppima puidupingi operaatori eriala ja sai ka selle kohta tunnistuse. Ta on erinevaid programme läbinud. Kinnipeetav on valmis ka vabanema elektroonilise valve alla, kui kohus leiab, et teistmoodi ei saa. Vabanedes hakkab ta koheselt tööle, kuna tal on olemas töökoht logistikuna. Kinnipeetav on teadlik, et ta peab hakkama nõudeid tasuma. Seoses seljahädaga kinnipeetav vangistuses ei töötanud. Kinnipeetav leidis, et kui talle määrati karistus, siis ta rääkis, et ta tegelikult on selles kelmuses süütu ja ta oli lihtsalt valel ajal vales kohas. Elama asub ema korterisse, vanaemaga koos. Eelnevalt on karistatud kahel korral, sihilikult ei pannud kuritegu toime. Selle aja jooksul, mis ta on kinni istunud on ta jõudnud veendumusele, et ta ei soovi vangistusse tagasi sattuda. Prokurör kinnipeetava vabanemisele vastu ei olnud. Prokurör leidis, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamise ja elektroonilise valve kohaldamisega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks kinnipeetaval jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava vabastamine on põhjendatud taasühiskonnastamise huvides. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib esimest korda. Eelnevalt karistatud salajase varguse katse eest ja ühel korral rahapesu eest. Käesolevat karistust kannab kelmuse eest. Kuriteod pani toime katseajal. Kuriteod on jäänud samalaadseks, orienteeritud rahalise kasu saamisele. Kuritegude korduvus viitab sellele, et isik ei ole õiguskuulekusele orienteeritud. Oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi. Isik õigustab enda käitumist ja pole ülesnäidanud mingit kahetsust, peab end süütuks. Kinnipeetav on varasemalt kuritegusid toime pannud rahalise kasu saamise motiivil. Kinnipeetaval on küll vabaduses garanteeritud töökoht, kuid samas on tal K-raha andmetel tasumata võlanõudeid 124328,57 eurot. Kohtu hinnangul on oht majanduslike raskuste saabumiseks olemas. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on vabaduses oht, et kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et Ivory Liibeoni ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud eelkõige tema tegude suure varalise kahju põhjustamise tõttu ning ka seetõttu, et isik ei ole asunud võlanõudeid kannatanutele hüvitama. Isik ei olnud motiveeritud vangistuses töötama, kuigi võimalusi talle anti. Vangla iseloomustuse kohaselt isik on
keeldunud töötamast, väidetavalt tervislikel põhjustel, kuid samas treenib suurte raskustega, mistõttu ei ole usutav, et isikul oleks mingeid vastunäidustusi töötamiseks. Isik on seadnud enda heaolu esmaseks. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud katseajal kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleval ajal tuleks kinnipeetaval vabaduses täita kriminaalhoolduse nõudeid kuni 13.06.2016. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, siis puudub kohtul usaldus, et kinnipeetav suudab katseaja kohustused ja nõuded täita nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetust, kuid ainuüksi neil alustel ei ole kinnipeetavat võimalik vabastada. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval oli ka kuritegude toimepanemise ajal olemas kindel töökoht ning elukoht, ometi ei takistanud nende olemasolu kinnipeetaval kuritegusid toime panna. Kohus ei ole veendunud, et käesoleval juhul on vangistus oma eesmärgi täitnud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik käesoleval hetkel suunata kinnipeetavat õiguskuuleka käitumise suunas. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus selgitab, et kuigi prokurör ja vangla toetavad kinnipeetava vabastamist, siis ei ole nende seisukohad kohtule siduvad. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.