lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4168/129

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-4168/129
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-4168/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.06.20121-12-4168/34Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.11.20121-12-4168/117Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.12.20141-12-4168/137Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.08.20151-12-4168/143Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4168 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ivory Liibeoni (Liibeon) kaitsja Monica Meristo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ivory Liibeoni kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõisteti Ivory Liibeon süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 alusel ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 kohaldamisega 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 13.03.2013 ja lõpp 13.06.2016.
2.Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega jäeti I. Liibeon vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras 18 korda. Kriminaalkorras on kinnipeetavale mõistetud karistuseks nii rahatrahvi kui tingimisi vangistust. Maakohtu hinnangul näitab korduvkaristatus nii kriminaal- kui väärteokorras, samuti kuriteo toimepanemine katseajal seda, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud. Maakohus leidis, et oma varasematest karistustest ning võimalusest kanda karistust tingimisi vabaduses ei ole kinnipeetav mingeid järeldusi teinud.
2.2.Samuti märkis maakohus, et vangistuses on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust, mis määruse koostamise ajaks on küll kehtetud, kuid mis samuti näitavad seda, et kinnipeetav ei ole suutnud seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Mõlemal korral on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 7 päevaks, mis näitab maakohtu hinnangul distsiplinaarsüütegude raskust.
2.3.Maakohus, arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, süütegude arvu ja käitumist vangistuses, leidis, et tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 3 aastat 3 kuud on käesolevaks ajaks kantud 1 aasta 9 kuud vangistust, mis on maakohtu hinnangul liiga vähe.
2.4.Eeltoodule tuginedes jõudis maakohus veendumusele, et kriminaalhooldus ja elektroonilise valve kohaldamine ei ole antud kinnipeetava puhul käesoleval ajal piisav meede tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks ning kriminaalhooldusega ei ole võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale vähendada. Maakohtul puudus igasugune veendumus selle kohta, et seekord suudab kinnipeetav suhteliselt pika katseaja nõuetekohaselt läbida, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab käituda seaduskuulekalt, samuti on tal võimalik lõpetada puidupingitöölise eriala ja läbi mõelda oma käitumine tulevikus, et vältida seaduserikkumisi.
2.5.Alalise elukoha ning garanteeritud töökoha olemasolu pidas maakohus positiivseks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud.
3.Viru Maakohtu 22.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 22.12.2014 määruse ja vabastada I. Liibeon vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
3.1.Kaitsja juhib tähelepanu kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt on I. Liibeon läbinud töö psühholoogiga, kus on olnud motiveeritud ja rahulik ning on selgeks mõelnud valikute tegemise ja vastutuse võtmise osa oma elust. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane karistus kustus 24.10.2014. Eeltoodu näitab, et I. Liibeon suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele allutada ning seda nii vanglas kui ka sellest tulenevalt vabaduses viibides. Siinkohal tuleb kaitsja hinnangul arvestada ka asjaoluga, et tegemist on I. Liibeoni esimese reaalse vangistusega ning esimest korda vangistuses viibiva noore inimese jaoks on ka I. Liibeoni poolt vanglas oldud aeg olnud õpetlik, mistõttu on karistus oma eesmärgi täitnud.
3.2.Kaitsja leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ning isiku kriminaalhooldusele allutamine on efektiivsem eripreventiivne abinõu kui edasine vangistuses viibimine. Kinnipeetaval on vabaduses toetavad lähedased, kindel elu- ning töökoht. Samuti pole kaitsja hinnangul vähetähtis, et I. Liibeon asub elama hoopis teise kohta kui oli kuritegude toimepanemise koht. Tuginedes Viru Vangla iseloomustusele leiab kaitsja, et käesolevaks ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid I. Liibeoni suhtes täidetud ning puudub objektiivne vajadus tema jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Kaitsja rõhutab ka Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb õiguskuulekale käitumisele suunamist pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Samuti leiab kaitsja, et uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal, vaid 14 %. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I. Liibeoni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega põhjalikult tutvunud ja oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning kolleegium maakohtu määruse põhjendustega nõustub, ei korda ringkonnakohus neid täielikult vaid toob välja olulisema.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Liibeoni ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I. Liibeon enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isiku käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Liibeon omandab puidupingitöölise eriala, on teinud koostööd psühholoogiga ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Teisalt peab ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et kuritegu on toime pandud katseajal ning karistuseks mõistetud 3 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistusest on kandmata ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud.
6.1.KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et I. Liibeoni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles I. Liibeoni kaitsja poolt rõhutatud elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, mille kohaselt on I. Liibeoni puhul karistuse eesmärgid täidetud. Käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristused küll kustunud (24.10.2014), kuid mittevaadates mööda nende raskusest, tuleb anda isikule võimalus vangistuses pikema aja jooksul näidata, et ta suudab ka edaspidi õiguskuulekalt käituda.
6.2.Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval ajal kannab I. Liibeon esimest reaalset vanglakaristust. Arvestades asjaolu, et isikut on varasemalt karistatud rahatrahvi ning tingimusliku karistusega, pani I. Liibeon siiski toime kelmuse grupis, avalikkuse poole pöördumisega, olles ise varasemalt salajase varguse katse eest karistatud, leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et käesolevaks ajaks on isik talle mõistetud karistusest ära kandnud liiga vähe. Oluliseks on siinjuures ka asjaolu, et kuriteod on jäänud samalaadseteks ning orienteeritud rahalise kasu saamisele. Seega, kui isik ei ole talle varasemalt mõistetud eriliigilistest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul käesoleval hetkel veendumus, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Liibeoni puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus I. Liibeoni kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et I. Liibeoni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui mastaapselt varavastaseid süütegusid toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.