Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
22.12.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-12-4168
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kaitsja
Monica MERISTO
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Ivory LIIBEONI elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ivory LIIBEON sünd. 10.02.1979, isikukood 37902106543, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 13.03.2013 ja lõpp 12.06.2016 Jätta Ivory
elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 27.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ivory Liibeoni elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivory Liibeon on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1, 3, 4 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2, §74 lg.5 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud. Karistuse kandmise algus 13.03.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude laad on jäänud – kinnipeetavat on karistatud salajase varguse katse ja rahapesu eest, soodusteguriks on rahalise kasu saamine.
Kinnipeetav käib psühholoogi juures nõustamisel alates 13.08.2013, alates 05.05.2014 omandab puidupingitöölise eriala. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht logistikuna ettevõttes xxx. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja elukaaslane, kelledega suhtleb regulaarselt telefoni teel ja on toimunud kokkusaamised. Kinnipeetav ei samasta ennast subkultuuriga, keeldub osalemast majandustöödel. Kinnipeetaval on suured võlanõuded. Kinnipeetav on tarvitanud kokaiini. Kinnipeetav peab isiklikke vajadusi olulisemateks, kui ühiskonnanorme. Toimepandud kuritegu kinnipeetav ei tunnista ja leiab, et teda süüdistatakse alusetult. Viru Vangla toetab süüdimõistetu vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema, isa, õde, vanaema ja elukaaslane. Vabanemisel soovib elama asuda vanema juurde aadressil xxx. Tegemist on 4-toalise renoveeritud, mugavustega korteriga, kus elab kinnipeetava vanaema, kes on nõus kinnipeetava pärast vabanemist enda juurde elama võtma. Elektroonilise valveseadme paigaldamiseks on tingimused korteris olemas, kirjalikud nõusolekud on antud. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht logistikuna ettevõttes xxx. vabaduses mõjutavad kinnipeetava käitumist järgmised asjaolud: õigusvastane hoiak; impulsiivne, emotsionaalselt mõtlematu ja pidurdamatu käitumine; mõjutatavus.
Maakohtu istung Kinnipeetav Ivory Liibeon seletas maakohtu istungil, et keeldus majandustöödest seoses terviseprobleemidega. Prokuröri abi Sigrid Nurm maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kaitsja Monica Meristo toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras 18 korda. Kriminaalkorras on kinnipeetavale mõistetud karistuseks rahatrahv ja vangistus tingimisi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Korduvkaristatus nii kriminaalkui väärteokorras, samuti kuriteo toimepanemine kehtival katseajal näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Oma varasematest
karistustest ning võimalusest kanda karistust tingimisi vabaduses ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust, mis käesolevaks ajaks on juba kehtetud, kuid mis samuti näitavad seda, et kinnipeetav ei ole suutnud seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Mõlemal korral on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 7 päevaks, mis näitab distsiplinaarsüütegude raskust. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, süütegude arvu ja käitumist vangistuses, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 3 aastat 3 kuud on tal käesolevaks ajaks kantud 1 aasta 9 kuud vangistust, mis on maakohtu arvates liiga vähe. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus, isegi elektroonilise järelevalvega, ei ole antud kinnipeetava puhul käesoleval ajal piisav meede tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks ja kriminaalhooldusega ei ole võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale alandada. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et seekord suudab kinnipeetav suhteliselt pika katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab käituda seaduskuulekalt, samuti on tal võimalik lõpetada puidupingitöölise eriala ja läbi mõelda oma käitumine tulevikus, et vältida seaduserikkumisi. Alalise elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, samuti lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et elu- ja töökoht ning samad lähedased, s.h. sama elukaaslane, olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja viimase süüdimõistmise ajal. Seega ei takista nimetatud asjaolud kinnipeetaval uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetavale mõistetud vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.