Kohtulahend

3.1 Viru Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus D. Filippovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati teda osalema sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening.

7.1 D. Filippovil ei esinenud enam kui aasta jooksul ühtegi kriminaalhoolduse reeglite rikkumist. Novembris 2014 vahetus tema kriminaalhooldaja, kelleks sai G.K. . Ametniku ja D. Filippovi suhtluses valitses algusest saadik usaldamatuse õhkkond. Sel perioodil katkesid süüdimõistetul suhted elukaaslasega ja perekonda tabas õnnetus (põleng, milles hukkusid D. Filippovi onu ja vanaonu), mis mõjutasid D. Filippovi käitumist selliselt, et ühel korral kriminaalhooldaja juures käies olid tal alkoholi tarvitamise tunnused. Kriminaalhooldaja fikseeris koheselt olukorra ja esitas kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. See tõi kaasa olukorra, kus D. Filippov hakkas kriminaalhooldajat kartma, kuna viimane lubas ta karistust kandma saata. Kriminaalhooldaja nõudmise kohaselt ja viimase dikteerimisel koostas D. Filippov avalduse sooviga alustada alkoholivastast ravi, kohustusega see täita 31.05.2015. Kuna vastav ravi ei ole tasuta ja nimetatud ajal D. Filippovil rahalised vahendid puudusid, jäi lubadus täitmata. Teades olukorda, et kohustuse täitmata jätmine toob kaasa kriminaalhooldusamentniku lubaduse tema karistuse täitmisele pööramiseks, hakkas süüdimõistetu endale aru andmata kohtumist ametnikuga vältima, pannes seega toime kriminaalhooldusreeglite rikkumise, mis tõi kaasa uue erakorralise ettekande esitamise kriminaalhooldaja poolt. Siiski täitis D. Filippov ühte võetud kohustustest ja pöördus psühhiaatri poole. Psühhiaatrilt sai ta abi, mis võimaldas tal alkoholi tarvitamise lõpetada, üle saada lahkuminekust endise elukaaslasega ning alustada uut suhet. D. Filippov asus tööle ehitajana ettevõttes XXX OÜ, kus ta töötas kuni vahistamiseni. Käesoleval ajal on süüdimõistetul ka uus elukaaslane ja nad on esitanud avaldused abielu registreerimiseks, mis pidanuks toimuma augustis 2015. Samuti on perre sündimas laps. Uusi väär- ega kuritegusid D. Filippov alates tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest kuni vahistamiseni toime ei pannud. D. Filippov ei ole ühiskonnale ohtlik ja teda on võimalik mõjutada teisiti kui vabaduskaotusliku karistuse kandmisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

et karistuse täitmisele pööramise aluseks on kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmine vaid siis, kui nõudeid eirati mõjuvate põhjusteta. 10.2 Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastmega, et D. Filippovile Viru Maakohtu 21.01.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu, kelle katseaeg tõesti algas rahuldavalt, hakkas kriminaalhooldust takistaval viisil käituma juba 2014. aasta lõpupoole. Vaatamata kriminaalhooldusametniku korduvatele erakorralistele ettekannetele ja temale Viru Maakohtu poolt antud täiendavatele võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, on D. Filippov jätkanud registreerimisnõude rikkumist (s.o eirates seda lõpuks täielikult). Samuti on ta jätnud täitmata temale Viru Maakohtu 16.01.2015 määrusega pandud kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis. Süüdimõistetu selline käitumine näitab tema ükskõiksust ja tahtmatust kohtulahendi täitmisel. 10.3 Süüdimõistetu selgitusi registreerimisnõude ja temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel pandud täiendava kohustuse (s.o sotsiaalabiprogrammi läbimine) täitmata jätmise mõjuvate põhjuste kohta kriminaalkolleegium paikapidavateks ei pea. Väidetavad lahkhelid kriminaalhooldusametnikuga ja perekondlikud rasked sündmused ei põhjenda kuidagi D. Filippovi järjest süvenevaid rikkumisi. Samuti selgub siinkohal, et kriminaalhooldusametnik G.K. i on Viru Maakohtu 23.07.2015 istungil eitanud tema ja D. Filippovi vahel mingigi konflikti asetleidmist. Järgmise argumendina on süüdimõistetu registreerimiskohustuse eiramist ja hooldusametnikule kättesaamatuks jäämist põhjendanud sellega, et ta kartis karistuse täitmisele pööramist. Ringkonnakohus leiab sellele kaitseväitele vastates, et süüdimõistetu poolt kohustuste sihipärast täitmata jätmist ei saa aktsepteerida põhjusel, et ta kardab temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Seega ei õigusta D. Filippovi rikkumisi mõjuvad põhjused. Kujunenud olukorras on maakohus põhjendatult otsustanud süüdimõistetu karistuse täitmisele pöörata. D. Filippovi vabadusse jätmist ei too kaasa ka kaitsja viited süüdimõistetul töökoha olemasolu, perekondliku seisundi ja elukaaslase lapseootuse kohta. Loetletud asjaolud ei oma erakorralise ettekande lahendamisel praegu määravat tähtsust, kuivõrd D. Filippov on suhtunud oma kohustuste täitmisse hooletult ligikaudu poole aasta jooksul ja takistanud sellega tahtlikult tema üle kriminaalhoolduse teostamist. Samuti ei saa tähendust omistada määruskaebuse väitele, mille kohaselt on süüdimõistetu nüüdseks käinud psühhiaatri vastuvõtul ning selle tulemusena alkoholi tarvitamisest loobunud ja isiklikest probleemidest üle saanud. Kriminaalkolleegium märgib, et D. Filippov ei ole kohtutele esitanud ühtegi dokumenti tõendamaks psühhiaatri visiidil käimist. Teisalt, isegi kui süüdimõistetu kirjeldatud argument õigeks lugeda, puudub ringkonnakohtul D. Filippovi eelneva käitumise põhjal veendumus, et ta on piisavalt motiveeritud katseaja edasiseks korrektseks läbimiseks.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.