1-13-11245 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. augusti 2015 määrus süüdimõistetu O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu O.V ja süüdimõistetu O.V kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 5. augusti 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu O.V
ja kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja
maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista O.V-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat
Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. O.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.V, 1-13-11245 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 12.12.2013 otsusega kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi mõisteti O.V süüdi: - KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, - KarS § 263 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, - KarS § 120 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes kergemad üksikkaristused kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2013 – 12.12.2013 ning karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2013. Karistusaja algus 11.12.2013 ja karistusaja lõpp 11.12.2015. Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 05.08.2015 määrusega jäeti O.V vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel alaline elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, on maakohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, vangistuses viibib ta lausa seitsmendat korda. O.V on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, kuriteod on olemuselt muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
2.2.Süüdimõistetul puudub vabanedes garanteeritud töökoht, vangistuses oleku ajal on isikut materiaalselt toetanud ema. Iseloomustusest nähtuvalt omab isik võlgnevusi enam kui 6000 euro ulatuses, vabanemisfond on täitmata. Varasemalt on isik olnud tööga hõivatud enamjaolt mitteametlikult, töökohad on olnud lühiajalised, töökohtade sagedase vahetamise põhjuseks on isiku püsimatus. Kuivõrd isikut on varasemalt karistatud ka varavastaste kuritegude eest, puudub maakohtul kindlus isiku majandusliku toimetuleku kohta üksnes seaduslike elatusvahendite teel.
2.3.Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. O.V käitub alkoholijoobes vägivaldselt, kuid ise seda ei tunnista. Kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Samuti nähtub iseloomustusest, et isikul on intellektipuue ning sotsiaalsed oskused ei vasta eale. Isik on mõjutatav teiste poolt, kuriteod toimepandud teiste õhutusel, süüdistab kuritegude toimepanemises teisi. Isiku kuritegelikule käitumisviisile viitavad ka korduvad väärteokorras karistatused ning kriminaalse taustaga tutvusringkond, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Maakohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud on O.V puhul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
2.4.Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 6566%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Maakohus leidis, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid mille kestel rikkus korduvalt kontrollnõudeid.
Määruskaebused
3.Viru Maakohtu 05.08.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O.V , kes ei nõustu maakohtu määrusega ning soovib enda vabastamist. Ta on vanglas läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja on saanud suurt kasu. Vabanedes soovib O.V saada tööle, maksta võlg kohtutäiturile ning hoolitseda haige isa eest. Seejuures toob O.V välja, et soovib tulla kohtuistungile.
4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja R. Objartel, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada vangistusest O.V tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuses esitatud seisukohad on järgnevad.
4.1.Kaitsja on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud ning maakohus on jätnud arvestamata O.V vabastamise poolt rääkivad positiivsed momendid, tehes tuvastatud faktilistest asjaoludest ebaõiged järeldused. O.V soovib elada seadusekuulekat elu, abistada abivajavaid vanemaid. Vanemad on nõus süüdimõistetut vanglavälises elus toetama. O.V teadvustab endale riske ning suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks süüdimõistetut. Süüdimõistetule tuleks anda võimalus tõestamaks, et vangistuses aset leidnud muutused on ka tegelikud.
4.2.Kaitsja on seisukohal, et maakohus on jätnud käsitlemata süüdimõistetu käitumise karistuse kandmise ajal ja kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetav on läbinud kõik temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Rehabiliteeritavates tegevustes osalemise tagasiside on olnud positiivne ning võib järeldada, et karistus on O.V suhtes oma eesmärgid täitnud. Uue kuriteo riskid on maandatavad, kohaldades süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli ajaks erinevaid kohustusi (KarS § 75 lg 2 p-d 2, 21, 4, 8, 9). Resotsialiseerumiseks vajaliku toe saaks ka läbi kriminaalhoolduse. Lisaks, kui O.V kannab karistuse täielikult ära ja vabaneb tähtaegselt, siis võivad vajada lahendamist samad küsimused, mis on käesoleval ajal aktuaalsed. Sellisel juhul ei ole võimalik aga isiku käitumist kontrollida ning abistada teda võimalikes riskivaldkondades. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et O.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Süüdimõistetu taotles oma 10.08.2015 määruskaebuses asja arutamist kohtuistungil. KrMS § 390 lg 4 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses. Seega vaadatakse O.V ja tema kaitsja määruskaebused läbi kirjalikus menetluses ning kohtukolleegium jätab süüdimõistetu taotluse tähelepanuta.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu O.V ja tema kaitsja määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja O.V ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta O.V enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.
8.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et O.V on vabanedes olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele; ta on vangistuses osalenud tööhõives, osalenud sotsiaalprogrammides ning et süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik.
Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et O.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et O.V vabanemisega seotud riske ei ole võimalik maandada kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning on ennatlik.
9.Ringkonnakohtus ei ole veendunud, et O.V suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. O.V on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning ta kannab seitsmendat reaalset vangistust. Selle pinnalt on võimalik järeldada, et O.V on riskiva ning hoolimatu elustiiliga, kergemeelse ellusuhtumisega ning käesoleval hetkel ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse jõuda teistsugusele järeldusele. Lisaks on muutunud toimepandud kuritegude dünaamika raskemaks. Süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht ning kaitsja paljasõnalised viited ei anna alust eeldada vastupidist. Lisaks on O.V rahalisi nõudeid vangla kinnipeetava iseloomustuse koostamise aja seisuga, s.o 19.05.2015, 6 158,82 eurot ning vabanemisfondis 10,15 eurot. Seega on oht, et süüdimõistetu hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, olles varasemalt varavastaste süütegude eest karistatud ning omamata ametlikult töötamise kogemust. Samuti on kohtukolleegiumi jaoks ohuteguriks vangla kinnipeetava iseloomustuses väljatoodu, et süüdimõistetu on seadnud endale suured eesmärgid, kuid nende täitmine ei ole reaalne. Seejuures on süüdimõistetu probleemide lahendamise oskus puudulik ning käitumine ennastõigustav.
9.1.Ringkonnakohus ei ole ka veendunud, et O.V suhtes oleks karistuse kandmine oma eesmärgi täitnud. Kohtukolleegium märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. Süüdimõistetu kaitsja määruskaebuses avaldatud seisukohale, nagu süüdimõistetul oleks vaja võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks, sest sellega kaasneb resotsialiseeruda aitav kriminaalhooldus ning süüdimõistetu vangistuse kandmine on olnud edukas, räägib vastu O.V-le vangistuses viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristus. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning on otsinud oma käitumise põhjendamiseks üksnes ennastõigustavaid asjaolusid. Seejuures on süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristus mais 2015. Ehk vaatamata eesseisvatele võimalustele taotleda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, ei ole pidanud süüdimõistetu vajalikuks käituda isegi mitte sel perioodil vangistuses seaduskuulekalt.
9.2.Ringkonnakohus leiab vastupidiselt süüdimõistetule ja kaitsjale, et käesoleval aja ei esine aluseid andmaks O.V-le võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhoolduse ja täiendavate kohustuse abiga ei ole võimalik O.V käesoleval ajal suunata õiguskuuleka käitumise suunas. Süüdimõistetu suhtes on varasemalt rakendatud kriminaalhooldust, kuid see on ebaõnnestunud. Seetõttu võib eeldada, et O.V ei saa aru temale mõistetud karistustest ning arvestades kriminaalhoolduse ebaõnnestumisi, puudub veendumus, et kriminaalhooldus oleks seekord edukas.
9.3.Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. O.V puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis,
mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks O.V ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 5. augusti 2015 määrus muutmata, O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.