Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 05.08.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 08.07.2015. Kohtuasja number
1-13-11245
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kaitsja
Rainer Objartel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.G, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.12.2013 ja lõpp 11.12.2015
Jätta V.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista V.G-lt menetluskuluna riigituludesse 238,20 eurot kaitsetasu v.adv. Rainer Objarteli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 238,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu V.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.12.2013 otsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 121, KarS § 263 p 3 ja KarS § 120 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti KarS § 263 p 3 järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 6 8 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2013. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning reaalset vangistust kannab seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab kehaline väärkohtlemise, ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Viimase kuriteoga võrreldes on kuriteod muutunu d pigem raskemaks, vägivaldsusaste on suurenenud. Varasemalt on karistatud nii varavastaste, kui ka vägivaldsete kuritegude eest. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning puudulik probleemilahendamise oskus. Alates 06.03.2015 on isik määratud sise- ja välikoristajaks, vajadusel erinevatele majandustöödele. Külastas Töötukassa Jõhvi bürood, mille raames registreeriti isik aktiivse tööotsijana. On läbinud programmi "Õige hetk" , kus tundides oli aktiivne, töötas kaasa ja arutles läbitud teemadel. Isik leidis, et programm oli talle kasulike ja läbitud teemad aitavad teda tulevikus õiguskuulekamate valikute tegemisel. Isik tõi esile selle, et alkoholi teemal kõnelemine oli talle kõige vajalikum. Isiku sõnul on talle nüüdseks selgeks saanud, et alkoholi tarvitamine võib teda ohustada õiguskuulekamate valikute tegemisel. Isik on motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Lisaks on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", kus osales korrektselt, oli osaliselt aktiivne, motiveeritud. Ametniku hinnangul kinnipeetav mõistab, et tema puhul on mõistlik tarvitamist lõpetada. Arvestades kinnipeetava varasemaid impulsiivsuseid otsuseid, on oluline, et ta kriitilises olukorras suudaks ennast kehtestada. Samuti on isikule võimaldatud ühel korral lühiajalist väljasõitu koju, mille eesmärgid said täidetud, suhtleb emaga ka telefonitsi. Alates 27.01.2015 kannab kinnipeetav karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on hetkel Tartu Halduskohtus vaidlustamisel. Isiku vanemad, kelle juurde isik plaanib elama asuda, elavad aadressil xxxx. Tegemist 2-taolise, keskküttega korteriga, korteris kõik eluks vajalik ning isiku vanemad on nõus isiku sinna elama asumisega ja on andnud oma nõusoleku kohaldada antud elukoha s elektroonil ist järelevalvet. Kinnipeetav omab põhiharidust. Kutsehariduse omandamine jäi pooleli, kuna eemaldati kooli nimekirjast probleemide tõttu. Haridustee jätkamisest otseselt huvitatud ei ole, aga on valmis osalema erinevatel lühiajalistel kursustel. Riigikeele tase on B1. Isik on töötanud mitteametlikult ehitustöödel. Varasemad ametlikud töökohad on olnud lühiajalised, kõige pikem töösuhe on olnud üks aasta. Töökohtade vahetuse põhjusteks on isiku püsimatus. Vangistuse jooksul on isikut majanduslikult toetanud ema. Vabanedes kindel töökoht puudub. K-raha andmeil on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 6 158,82 eurot, vabanemisfondis 10,15 eurot. On varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid.
Isiku lähivõrgustiku moodustavad vanemad ja õed. Isik on korduvalt abielus olnud, kuid suhted ei ole püsima jäänud. Endise elukaaslase suhtes on tarvitanud vägivalda. Enda sõnul ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega, kes varem kuulusid tema tutvusringkonda. On teiste poolt kergesti mõjutatav. Varasemalt on kuritegusid toime pannud kaaslaste õhutusel. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv väär- ja kriminaalkorras karistatus. Alkohol on põhjustanud isiku elus palju probleeme, on jäänud lõpetamata kutsekeskkool, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes on käitunud vägivaldselt. Isik ise ei tunnista, et on alkoholijoobes vägivaldne, enda sõnul on ta väga rahumeelne inimene. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul alkoholi sõltuvus. Ei ole andmeid, et isik oleks tarvitanud narkootikume. Isiku sõnul on tema tervislik seisund hea. Vestluse käigus on tuntav isiku hajevilolek ja primitiivne suhtumine probleemidesse, samuti kergemeelne ellusuhtumine. Väidetavalt on määratud ka töövõimetus. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul intellektipuue. Isiku sotsiaalsed oskused ei vasta eale. Võib hetkeolude mõjul panna toime tegusid, mille tagajärgi hiljem kahetseb. Teiste poolt kergesti mõjutatav, ei võta oma tegude eest vastutust. Käesoleva teo toimepanemises süüdistab teisi. On varasemalt probleeme lahendanud alkoholi tarvitamisega, mis viitab puudulikule probleemilahendamise oskusele. On liialt kindel vabaduses edu saavutamise suhtes. On endale seadnud eesmärgid, mille realiseerimine võib isiku varasemat elukäiku arvestades ebaõnnestuda. On korduvalt toime pannud vägivallategusid. Kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei ole otseselt täheldatud, aga õigustab/vabandab oma tegusid erinevate asjaoludega. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Isik on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusalune, kuid rikkus korduvalt kontrollnõudeid. Enda sõnul on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid võttes arvesse, et isik ei teadvusta endale kuriteo toimepanemise põhjusi ning ei näe selles enda süüd, siis on tahe paljasõnaline. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 65%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalvega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega siiski vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 11.12.2015, käitumiskontroll pikkusega 12 kuud ja elektroonilise järelevalve kohaldamise pikkus kuni 4 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada V.G täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on 13-l korral kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud reaalsed ja tingimuslikud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus
järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 65% ja 66%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur V.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 08.07.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on nõus katseajaga 1 aasta ning elektroonilise järelevalvega 4 kuud. Samuti on nõus tingimustega, mis kohus talle paneb, sh läbima programme. Plaanib vabanedes olla kodus ja hoolitseda isa eest. Kui leiab töö, siis hakkab tööl käima. Isa on xxxx , ei saa kõndida ja vajab abi. Kinnitab, et vabanedes probleeme alkoholiga ei tule, kuna ei taha enam vanglasse tagasi sattuda. Tahab edaspidi normaalselt elada. Leiab, et pikk katseaeg ja järelevalve on temale väga suureks plussiks. Kaitsja seisukoht V.G on kandmata karistust umbes 5 kuud, seega suurem osa karistusest on kantud. Kaitsja leiab, et lisaks formaalsetele eeldustele vabastamiseks esinevad ka materiaalsed eeldused. Ta käitumine on olnud hea, ta kannab karistust avavanglas, Lubatud on ta on lubatud lühiajalisele väljasõidule koju. Vangla on märkinud lühiajalise väljasõidu käskkirjas, et see distsiplinaarkaristus ei oma olulist rolli. Ta on oma karistuse kandmise ajal läbinud sotisaalprogramme, millised on käsitlenud riskivaldkondi, programmides iseloomustatakse teda positiivselt, ta on omad järeldused teinud nendest programmidest. Teda on varasemalt karistatud, kuid see iseloomustab isiku minevikku. Tema käitumist võib hinnata heaks. Ta on töötanud vanglas majandustöödel. Väljaspool vanglat on tal samuti head tingimused. Ta on lubanud, et tahab minna tööle. Töö otsimisega tegeleb ta ka praegu karistuse kandmise ajal. Tal on ka olemas mitmed tööpakkumised, seega on suur tõenäosus, et ta tööle saab. Sissetulek vabanemisel on tal olemas. Ta on xxxx, saab xxxx, mis võimaldab ära elamist. Kõige olulisemaks on see, et ta soovib vanemaid aidata, isa on xxxx isik, keda hooldab ema ja ema soovib, et poeg aitaks teda isa hooldamisel. Kaitsja leiab, et riske on võimalik maandada seatavate kontrollnõuete ja kohustuste abil, keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis ning kui isik on allutatud kontrollnõuetele ja kohustustele, siis need peaksid isikut distsiplineerima. Ta on nõus alluma ka elektroonilisele järelevalvele, mis oleks täiendavaks garantiiks, et isiku üle on võimalik pidada järelevalvet. Elukoht on olemas ja vastab elektroonilise valve seadmise tingimusele. Tal on olemas tingimused, et elada seadusekuulekalt. Kuivõrd isikul on kandmata 5 kuud vangistust, siis tema allutamine käitumiskontrollile annab võimaluse teostada tema suhtes järelevalvet pikema aja jooksul, kui seda on järele jäänud karistusaeg. Talle on teada kontrollnõuete rikkumise tagajärjed. Kaitsja palub kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada ja kohaldada tema suhtes täiendavalt elektroonilist järelevalvet. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel alaline elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, vangistuses viibib ta lausa seitsmendat korda. Isik on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, kuriteod on olemuselt muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht, vangistuses oleku ajal on isikut materiaalselt toetanud ema. Iseloomustusest nähtuvalt omab isik võlgnevusi enam kui 6000 euro ulatuses, vabanemisfond on täitmata. Varasemalt on isik olnud tööga hõivatud enamjaolt mitteametlikult, töökohad on olnud lühiajalised, töökohtade sagedase vahetamise põhjuseks on isiku püsimatus. Kuivõrd isikut on varasemalt karistatud ka varavastaste kuritegude eest, puudub kohtul kindlus isiku majandusliku toimetuleku kohta üksnes seaduslike elatusvahendite teel. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Käitub alkoholijoobes vägivaldselt, kuid ise seda ei tunnista. Kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Samuti nähtub iseloomustusest, et isikul on intellektipuue ning sotsiaalsed oskused ei vasta eale. Isik on mõjutatav teiste poolt, kuriteod toimepandud teiste õhutusel, süüdistab kuritegude toimepanemises teisi. Isiku kuritegelikule käitumisviisile viitavad ka korduvad väärteokorras karistatused ning kriminaalse taustaga tutvusringkond, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud on V.G puhul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 65-66%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid mille kestel rikkus korduvalt kontrollnõudeid . Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.G vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2015 kohtumääruse
vandeadvokaat
Rainer
Objarteli
Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta V.G kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 08. oktoobril 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.