lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11245/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 23.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-11245/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
23.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1478
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11245/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.12.20131-13-11245/126Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.01.20151-13-11245/159Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.02.20151-13-11245/177Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.08.20151-13-11245/188Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11245

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. detsembri 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav apellatsioon

D.U

,

määruskaebus

ja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 12. detsembri 2013 otsus muutmata ja süüdistatav D.U määruskaebus temalt väljamõistetud menetluskulude vaidlustamises rahuldamata. Juhindudes KrMS § 323 lg 2 p 2 jätta D.U apellatsioon Viru Maakohtu 12. detsembri 2013 otsusele kergema karistuse mõistmise taotluses läbi vaatamata ja tagastada esitatud apellatsioon D.U-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 12.12.2013 otsusega tunnistati D.U süüdi KarS § 121, § 263 p 3 ja § 120 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes kergemad üksikkaristused kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.-12.12.2013 ning karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2013.

lg 2 alusel

2.Maakohus mõistis D.U-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 256 riigituludesse välja menetluskuluna sundraha 240,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna kaitsjatasu 312,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldas kohus D.U tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 552,00 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates detsembrist 2013 igakuiselt vähemalt 55,20 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.U, kes märgib, et ei ole nõus maksma temalt kohtuotsusega menetluskuluna välja mõistetud sundraha ega kaitsjatasu, kuna ta kannab 2 aasta pikkust reaalset vangistust ja tal puuduvad rahalised vahendid.
4.D.U esitas väljaspool apellatsioonitähtaega Tartu Ringkonnakohtule teisegi apellatsiooni, milles ta soovib vaidlustada temale Viru Maakohtu 12.12.2013 otsusega mõistetud karistust. Tema hinnangul ei ole prokurör ja kohus arvestanud, et ta on 70% ulatuses invaliid, mistõttu tal on raske vanglakaristust kanda. D.U leiab, et teda tuleks karistada kas rahalise karistusega või mõista karistus tingimisi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, D.U apellatsioon karistuse mõistmise vaidlustamises tuleb jätta läbi vaatamata ning tema kaebus menetluskulude vaidlustamises rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
6.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt D.U hilisemalt esitatud apellatsiooni, milles ta soovib temale maakohtu otsusega võrreldes kergema karistuse mõistmist. 6.1 Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastavalt Viru Maakohtu 12.12.2013 otsuses kirjeldatud edasikaebekorrale oli viimaseks apellatsioonkaebuse esitamise kuupäevaks 27.12.2013. D.U esitas apellatsiooni kergema karistuse mõistmise taotluses aga ilmselgelt hilinenult, s.o 15.01.2014. Tuginevalt KrMS § 323 lg 2 p 1 tuleb selline apellatsioon jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib aga täiendavalt veel, et esitatud apellatsiooni läbivaatamiseks puuduks alus ka selle tähtaegselt esitamisel. Käesolevalt omab tähtsust, et käimasolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab selged piirangud ka kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab nimelt, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni veel ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). 6.2 Ringkonnakohus leiab, et D.U ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis ei viita, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. D.U vaidlustab talle kokkuleppemenetluses tehtud otsusega mõistetud karistust. Siinjuures tuleb aga märkida, et käesolevas kriminaalasjas toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus taotletud karistuse liigis ja määras ning 12.12.2013 sõlmiti ka vastav kokkulepe (tl 63-64). Samal päeval peetud kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta on sellega nõus ja jääb selle juurde (tl 72). Seega on maakohus kohtuotsuse teinud vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele ning KrMS 9. peatüki 2 jao sätteid järgides. Samuti ei nähtu asjas KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Eeltoodud põhjustel puudub D.U apellatsiooni läbivaatamiseks ka menetlusõiguslik alus, kuna selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus ning tema kaebus kergema karistuse mõistmise taotluses tuleks jätta läbi vaatamata KrMS § 323 lg 2 p 2 sätestatud alusel.
7.Ringkonnakohus leiab, et D.U taotlus temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude maksmata jätmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgnevalt. 7.1 Esmalt osundab ringkonnakohus KrMS § 189 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3, ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang D.U poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Viru Maakohtu 12.12.2013 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul D.U kaebus temalt menetluskulude väljamõistmisest lahendada lähtudes KrMS 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses. 7.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul alused D.U taotluse rahuldamiseks puuduvad. 7.3 Esmalt tuleb märkida, et D.U ei vaidlusta temalt menetluskulude väljamõistmise põhjendatust ega kulude suurust, vaid rahaliste vahendite puudumisel ja reaalse vanglakaristuse tõttu ei ole ta lihtsalt nõus neid maksma. Seega soovib D.U sisuliselt temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus leiab, et isiku vastav taotlus ei ole põhjendatud. 7.4 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 7.5 Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid menetluskuludest. 7.6 Käesolevas asjas on D.U taotlenud temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, mis ei ole aga eeltoodust tulenevalt isegi mitte võimalik. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et menetluskulude tasumine käib D.U-le üle jõu. Riigikohus on sedastanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale iga kord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-120-12). Lisaks ei tähenda töötasu puudumine ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Käesolevalt ei ole D.U esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu ka sellele, et Viru Maakohtus 12.12.2013 toimunud kohtuistungil ei ole D.U kulude maksmise võimalikkust kahtluse alla seadnud, kuid on palunud kohtul temalt menetluskulud välja

mõista ositi 1 aasta jooksul. Maakohus on nii ka määranud ja seega ei pea süüdistatav kogu menetluskulude summat tasuma ühe korraga. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus D.U puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

7.7.Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel peab kohus isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). D.U on varem kriminaalkorras karistatud kümnel korral, sealhulgas korduvalt KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Ka käesolevas kriminaalasjas on talle süüdistus esitatud sama paragrahvi järgi ning lisaks oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises (KarS § 121) ja teise isiku ähvardamises tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja vara hävitamisega (KarS § 120). Ringkonnakohus leiab, et D.U karistatust ja antud kriminaalasjas toime pandud kuritegusid arvestades ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud isegi mitte osaliselt. Samuti, nagu määruse p-s 7.6 juba märgitud, ei sisalda D.U kaebus asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et menetluskulude täiel määral süüdimõistetu kanda jätmine seaks ohtu tema resotsialiseerumise või käiks talle üle jõu. Seega puudub D.U puhul alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks. 7.8 Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus süüdistatav D.U kaebuse temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.