Kohtulahend

Sotsiaalsed oskused vastavad tema elutingimustele, kultuuritaustale, eale. On kasutanud vägivalda oma tahtmise saavutamiseks. Impulsiivne käitumisega, võtab otsuseid vastu spontaanselt. Eelistab kiireid lahendusi. Probleemide lahendamiseks on kasutanud vägivalda ning üldiselt oma probleemidega objektiivselt toime tulla ei suuda. Süstemaatiline õigusrikkuja, kordab tehtud vigu. Ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega. Leiab praegu vangistuses olles, et kogu elu ja arusaamad keerlesid vaid narkootikumide soetamise ja tarbimise ümber. Kuritegelikke hoiakuid vestluses ei väljenda. Suhtub ametiisikutesse sallivalt, teeb koostööd vaid oma vajadusi silmas pidades. Katseajal pani toime uue kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on vaid sõnades. Ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes pime, seostab seda sellega, et narkootikumid muutsid ta elus kõik, teiste heaolu nimel ei olnud valmis end piirama. Ilmutab märke, et on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma, kuid ei oska selleks midagi ette võtta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Tulenevalt kõrgetest riskiprotsentidest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab N.G tingimisi enne tähtaega vabastada, oleks vangla hinnangul vajalik määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste täitmine. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust, ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Hetkel puudub prokuratuuril igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord, kuue kuu kestel, suudab selle läbida nõuetekohaselt. Vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 54%, mis ei ole madal risk. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole senini positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. See tähendab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik kinnipeetava käitumist õiguskuulekuse suunas mõjutada ning suure tõenäosusega jätkab isik vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on kinnipeetavat karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, saaks ühiskonna heaolu tema vabastamisel ohustatud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hetkel puudub kinnipeetaval vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded, millest mitu nõuet on seotud alalise elukohaga ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on kohtu määratud alalises elukohas elamise nõue ja see tingimus ei ole käesoleval juhul täidetav, ei saa kinnipeetava suhtes ennetähtaegset vangistusest vabastamist kohaldada. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur N.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung 18.08.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et ei suhtle kriminaalse taustaga inimestega. Emaga suhtleb võimalusel, ema räägib peale insulti halvasti. Vabanemisel läheb kõigepealt öömajja, seejärel taotleb sotsiaalosakonnast sotsiaalkorterit. Läbides sotsiaalprogrammi Eluviisitreening sai aru, et enne elas valesti. Distsiplinaarkaristust selgitab sellega, et ei kuulnud, mida ametnik talle ütles, mitte ei eiranud tema korraldust. On nõus kohustustega, mis talle vabanemisel pannakse. On teadlik, et tähtaegse vabanemise korral kohustusi ei panda, kuid soovib siiski vabaneda kohustustega enne tähtaega. Kaitsja seisukoht Kaitsja kirjeldab, et kaitsealune on varem palju kordi seadust rikkunud ja materjalide põhjal viibib vanglas kolmandat korda. Üheltpoolt vaadatuna on kõik negatiivne, kuid teisest küljest on ta vanglas viibimise ajal teinud väga palju positiivset. Isik on jätkanud oma haridusteed, samuti läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning töötanud vanglas majandustöödel. Kaitsealune on avaldanud, et tingimisi enne tähtaega vabanemisel ta soovib täita kõiki temale pandavaid kohustusi. Kaitsja on kaitsealusega ühtemeelt selles osas, et kui ta vabaneb tähtaegselt, siis sisuliselt on olukord samasugune, kui ta vabaneks tingimisi enne tähtaega, kuid siis oleks ohuprotsente võimalik minimaliseerida temale pandavate kohustustega, seega oleks kaitsealune vabaduses ja ühtlasi oleks tema üle kontroll. Eeltoodu alusel palub kaitsja kaaluda isiku tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda, mitte väärtustades ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Kuritegude toimepanemise dünaamika on vahenduv, on varasemalt esinenud ka vägivalla kasutamist, käesolev kuritegu on toime pandud vägivalda kasutamata. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, joobeseisund ning ajendiks majandusliku kasu saamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. N.G on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides.

Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel alaline elukoht, tal on võimalus taotleda sotsiaalkorterit. Samuti puudub isikul garanteeritud töökoht ning nii materiaalselt kui ka moraalselt toetavad isikud. Ka ei ole kinnipeetav varasemalt töötanud, seega puudub töökogemus täielikult. Lisaks puudub isikul eriala ning ta ei valda ka riigikeelt, mis omakorda on raskendavaks asjaoluks töökoha leidmisel. Vabaduses viibides sai töövõimetuspensioni ning ülejäänud sissetuleku moodustasid ebaseaduslikul teel saadud vahendid, enamasti varguste tagajärjel saadud raha, mis kulus narkootiliste ainete soetamiseks. Seega oli vabaduses majandusliku toimetuleku oskus olematu. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isik omab võlgnevusi summas ligikaudu 9800 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud 25 eurot. Suhtlusringkonda kuuluvad tõenäoliselt ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt on läbinud metadooni asendusravi ja 2013. aastal vangistuses viibides sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltlastele. Programmi järeltegevuses on jõudnud järeldusele, et programmis omandatud teadmiste abil oleks suuteline hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest, kuid praktikas neid teadmisi kasutada ei ole veel saanud, kuivõrd isik viibib vangistuses alates 2011. aastast. Kohus leiab, et narkosõltuvus koos kindla elukoha ja sissetulekuta ning lähendaste toetuse puudumisega, on suureks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemise soodustamiseks. Kinnipeetav on kasutanud nii oma tahtmise saamiseks kui ka probleemide lahendamiseks vägivalda, eelistab kiireid lahendusi seaduslikele ning kordab oma vigu. Ametiisikutesse suhtub sallivalt, kuid koostööd teeb vaid omakasu motiivil. Iseloomustusest nähtuvalt ilmutab märke kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid ei oska selle teostamiseks midagi ette võtta. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 54%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on ka varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Seetõttu ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine ka sel korral katseajal. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et N.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu N.G vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.