lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10756/56

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-10756/56
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
01.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1509
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10756/12Viru Maakohus Narva kohtumaja30.12.20131-13-10756/22Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.04.20141-13-10756/42Viru Maakohus Narva kohtumaja03.02.20151-13-10756/64Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.08.20151-13-10756/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10756

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. veebruari 2015 määrus R.L-ile mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

R.L, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 30.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10756 tunnistati R.L süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.01.2013 otsuse alusel mõistetud 4 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga saadi liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja algust arvati alates 29.08.2011. 1.1 Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-736 tunnistati R.L süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 järgi 3 aasta 6 kuu, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuu ja KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning R.L-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti R.L-ile lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. R.L tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi (kannatanu Ž.G. episood) ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust kestuseni 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud 2 kuu pikkusele vangistusele Viru Maakohtu

28.02.2011 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat vangistust ning loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud 2 aasta pikkusele vangistusele mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat 4 kuud vangistust ning leiti, et lõplikult kuulub R.L ärakandmisele 4 aastat 4 kuud vangistust. R.L-i karistuse kandmise algus oli 29.08.2011. 1.2 Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9139 tunnistati R.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse tingimisi mõistetud vangistusega.

2.02.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks R.L-i suhtes. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohus 03.02.2015 määrusega jättis R.L-ile Viru Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud liitkaristuse muutmata. Kohus leidis, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada R.L-ile kriminaalasjas nr 1-13-10756 mõistetud karistust. Sellist seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. 3.1 Kriminaalasjas nr 1-13-10756 on R.L tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 sätteid. Samas KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning need punktid (s.o lg 2 p-d 8, 9), mille alusel R.L süüdi mõisteti, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et R.L on eelnimetatud otsuse kohaselt mõistetud muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi varguste toimepanemises süstemaatiliselt, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa R.L-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. 3.2 Kriminaalasjas nr 1-12-736 oli R.L tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 järgi. Kohus, analüüsides kuriteoepisoodi, milles R.L KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi mõisteti, leidis, et kirjeldatud tegu on kuriteona sama sätte järgi karistatav ka praegu. Karistusena nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Süüdimõistetut karistati KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid R.L-ile KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. R.L on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, s.o KarS § 121 lg 1 järgi ning selle eest võib mõista rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati KarS § 121 järgi 6-kuulise vangistusega. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid R.L-ile KarS § 121 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. 3.3 Kriminaalasjas nr 1-09-9139 oli R.L tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ja seda neljas varguse episoodis. Kahjude suurused olid 115,04 eurot (05.02.2005 episood), 1297,41 eurot (22.08.2008 episood), 198,13 eurot (26.10.2009 episood), 166,17 eurot (17.10.2009 episood). Seega, kuna kahju suurus ühes episoodis on rohkem kui 200 eurot ning karistus on KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 karistuse piires, puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid

süüdimõistetule KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.L, taotledes selle tühistamist ja temale Viru Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud lõpliku liitkaristuse vähendamist. 4.1 Süüdimõistetu ei ole nõus kohtu seisukohaga, et temale kriminaalasjas nr 1-09-9139 mõistetud karistus jääb muutmata. Ta märgib, et kolmes varguse episoodis neljast jäi tema poolt varastatu väärtus alla 200 euro ja need teod on seega käsitletavad väärtegudena. Kahe aasta pikkust vangistust tuleb ühe kuriteoepisoodi eest pidada liiga rangeks karistuseks. 4.2 R.L leiab, et tema karistuste ülevaatamisele oleks kohus pidanud kutsuma nii tema kui tema kaitsja. Samuti ei ole õige, et menetlejaks oli sama kohtunik, kes 30.12.2013 tema üle kohut mõistis. Kohtunik ei hakka ju midagi muutma ja parandama, kuna sellega seaks ta kahtluse all oma eelneva tegevuse õigsuse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh Viru Maakohtu 03.02.2015 määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
6.Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et menetluslikult tuleb vangla poolt KrMS § 431 lg 3 alusel täitmiskohtunikule esitatud taotlust lahendada KrMS §-s 432 sätestatud korras. Kuna vangla kõnealune taotlus vangistusega karistatud süüdimõistetu karistuse ülevaatamiseks ei ole seotud süüdlaselt vabaduse võtmisega KrMS § 432 lg 3 tähenduses, siis on see lahendatav § 432 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses. Süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu otsustusega, saab võimaluse öelda oma arvamuse määruskaebemenetluses, millist varianti R.L ongi käesolevalt kasutanud. Teiseks märgib ringkonnakohus, et täitmiskohtunik saab lahendada kohtuotsuse täitmisega seonduvaid küsimusi ka juhul, kui ta on eelnevalt samas asjas teinud süüdimõistva otsuse (vt RKKKo 3-1-1-78-09, p 7). Käesoleval juhul hindas kohtunik vangla taotluse alusel vaid seda, kas tulenevalt 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustest tuleb R.L-ile mõistetud karistust vähendada või ta selle kandmisest sootuks vabastada, s.o kohus ei otsusta isiku süü üle ja ei mõista temale ka karistust.
7.Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu R.L maakohtu seisukohaga, et vähendamisele ei kuulu temale Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9139 KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi mõistetud 2 aasta pikkune vangistust. Süüdimõistetu leiab, et kuivõrd temale süüks arvatud neljast varguse episoodist on peale 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusi kuriteona karistatav vaid üks neist, tuleb temale mõistetud karistust vastavalt ka vähendada. 7.1 Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta J. R.L-ile kriminaalasjas nr 1-09-9139 mõistetud karistuse endiseks jätmises seaduslikuks ja põhjendatuks. Määruskaebusest selgub, et süüdimõistetule on jäänud arusaamatuks 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku tagasiulatuva jõu tähendus. Seetõttu selgitab kolleegium esmalt, et KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt omab karistusseadustik isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele, tagasiulatuvat jõudu üksnes siis, kui see välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui

tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Juhul, kui osa tegudest, milles isik on jõustunud otsusega süüdi mõistetud, on kehtiva seaduse järgi kvalifitseeritavad väärteona, ent ülejäänud teod (või ka vaid üks tegu) täidavad siiski kuriteokoosseisu ja mõistetud karistus jääb uue seaduse sanktsiooniraamidesse, ei kuulu isikule mõistetud karistus ümbervaatamisele. 7.2 Maakohus on õigesti tuvastanud, et kuigi kriminaalasjas nr 1-09-9139 R.L-ile etteheidetavatest tegudest kolm on alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kvalifitseeritavad väärtegudena (s.o tekitatud kahju ei ületa 200 eurot), täidab järele jäänud üks episood KarS § 199 lg 2 p-des 4, 8 sätestatud kuriteokoosseisu. Muutunud ei ole ka KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud sanktsioonimäär, milleks on endiselt rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Järelikult ei oma 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused R.L-i suhtes kriminaalasja nr 1-09-9139 raames tagasiulatuvat jõudu.

8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja R.L-i määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.