Kohtulahend

tingimusele ei vasta, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. D. Družtšenkot on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vangistust kannab ta esimest korda. Viimane karistus mõisteti katseajal toime pandud narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega narkokuriteo eest. Vaatamata varasemale karistusele ta paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime samalaadse esimese astme narkokuriteo. See viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.2 Vabaduses oli D. Družtšenkol probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning D. Družtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. D. Družtšenko varasemast käitumisest vabaduses, s.o katseajal uue tahtliku esimese astme narkokuriteo toimepanemisest, võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. D. Družtšenko käitumine pikal katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. 2.3 D. Družtšenkole mõistetud vangistus on oma raskuselt vastavuses üleastumise raskusega. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud, sest ta pani tahtliku esimese astme narkokuriteo toime katseajal. Kohus möönab, et D. Družtšenko on vangistuse kestel teinud märkimisväärseid samme oma õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks. Ta on asunud omandama haridust ning osaleb sotsiaalprogrammides. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu kohtu hinnangul aga üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ega motiveerinud isikut seaduskuulekale eluviisile. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

mõistab, et narkootikumid on aeglane surm, millele ta oma käitumisega kaasa aitas. Vanglas on ta hakanud elu nägema teisiti. D. Družtšenko ei soovi endale sellist elu, nagu elavad paljud kinnipeetavad tema kõrval. Tal on tekkinud uued eesmärgid. D. Družtšenko soovib lõpetada keskkooli ning asuda pärast seda omandama kõrgharidust masinaehituse erialal. Tal on selleks kõik võimalused olemas, sest tal on vanemad, kes teda toetavad. D. Družtšenko nõustub kohtuga selles, et tal on ka vangistuses võimalik omandada haridust. Vabanedes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt oleks tal aga hea võimalus alustada uut õppeaastat uues koolis. Vabanedes pärast karistusaja täielikku ärakandmist langeb see kokku 12. klassi lõpuga ja D. Družtšenkol tuleks minna uude kooli ja uude keskkonda. See elumuutus võib avaldada mõju õppimisele ja lõpueksamitele. Lisaks ei ole kõik vangid samal määral õppimisest huvitatud ning segavad tunde, mis omakorda segab D. Družtšenkol teadmiste omandamist. 3.3 Pärast esimest süüdimõistmist ei saanud D. Družtšenko täiel määral aru, et see, millega ta tegeles, on vale. Praeguseks ajaks on ta lahti öelnud inimestest, kellega ta siis suhtles. D. Družtšenko möönab, et tal on olnud probleeme narkootikumidega, kuid leiab, et see ei saa takistada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esiteks vabaneks ta kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis tähendab pidevat kontrolli tema tegemiste üle. Teiseks, kui D. Družtšenko ei sooviks asuda paranemise teele, hakkaks ta nii või teisiti uuesti narkootikumidega tegelema. Uue kuriteo toimepanemisel liidetaks mõistetavale karistusele veel kandmata karistuse osa, milleks on pea poolteist aastat. See stimuleerib teda õiguskuulekalt käituma. D. Družtšenko vabastamist pooldavad nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokurör.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.