Kohtulahend

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dan Družtšenko elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dan Družtšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.11.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju MK 2.11.2012 otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.07.2013 lõpp 06.02.2017. Kinnipidamisasutuses Dan Družtšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxxKinnipeetaval on põhiharidus. Vangistuses õpib 10. klassis. Vabaduses soovib õpinguid jätkata xxx on koostanud õppimise võimaldamise kohta kinnituskirja. Vabaduses õppimise kõrvalt töötas alates aprillist xxx. Samuti toetasid teda vanemad. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. D. Družtšenko vanemad on nõus teda esialgu materiaalselt toetama. D. Družtšenko omas varakult kuritegeliku taustaga sõpru, kelle poolt oli mõjutatav. D. Družtšenko tarvitas enda sõnul lahjat alkoholi mõnel nädalavahetustel. 12-18 eluaastani tarvitas kanepit umbes kahel korral nädalas. On tarvitanud mõned korrad ka amfetamiini. Suunati 2011 jaanuarist kuni õppeaasta lõpuni xxx Viimati tarvitas narkootikume 10.07.2013. Kuriteod toime pandud nii materiaalse kasu saamiseks kui selleks, et olla ka ise ainega varustatud. Vangistuses on diagnoositud narkootikumide tarvitamisest sõltuvus. Paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Vabanemisjärgselt ei soovi asuda sõltuvusravile, kuna leiab, et on piisavalt pika rehabilitatsiooni vangistuses läbinud. Vangistuses osales 11.05.2014-14.08.2014 sõltlastele suunatud tugigrupis, mille läbivaks teemaks oli alkoholi ja narkootikumide kasutamisest hoidumine. Töötas vangla majandustöödel remonditöölisena ajavahemikul 27.03.2015-27.06.2014. Dan Družtšenko on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning kannab esimest korda vanglakaristust. 1 kehtiv väärteokaristus on samuti seotud narkootikumide valdamisega. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%. Viru Vangla toetab kinnipeetava Dan Družtšenko vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku andmetel peale vanglast vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 4-toalise korteriga. Eluaseme omanikeks on Sxxx Rxxx ja Axxxa Rxxx, kes elavad antud aadressil koos oma 2 alaealise lapsega ( 5.a. ja 10.a.). Elektroonilise valve tingimused on olemas. 16.03.2015.a. toimunud elukoha kontrolli ajal tutvusid Sxxx Rxxxja Axxx Rxxx elektroonilise valve tingimuste ja nõuetega ning andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Enne vangistust õppis D.Družtšenko xxx esimesel kursusel siseviimistlust ja jõudis lühiajaliselt töötada xxxx. Lisaks sai materiaalset toetust vanematelt. Vabanemisejärgne garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava isa SxxxRxx ja tema abikaasa on valmis kinnipeetavat vabanemise järgselt toetama nii elamispinna kui ka kõige muu vajalikuga. Samuti on kinnipeetaval head suhted ema MxxxJxxa, kes on samuti valmis kinnipeetavat vabanemisejärgsel toimetulekul toetama. Isik on teist korda karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Ühel korral on ta viibinud ka kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all. Katseaeg ebaõnnestus kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör Natalja Firsova, kirjalikult esitatud seisukohana toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega isiku

taasühiskonnastamise huvides. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada D. Družtšenkol uute süütegude toimepanemise riski. Järelevalve all olemine aitaks endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti oleks kriminaalhooldusega võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Leiab, et ka KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toime pannud isikul peab olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Dan Družtšenko taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Dan Družtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole küllaldaselt põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Dan Družtšenko nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Dan Družtšenko on kriminaalkorras karistatud teist korda. Vangistust kannab esimest korda. Viimane karistus mõisteti katseajal toime pandud narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega narkokuriteo eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime samalaadse 1 astme narkokuriteo, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Dan Družtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Dan Družtšenko varasemast käitumisest vabaduses s.o katseajal uue tahtliku esimese astme narkokuriteo toimepanemine - võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja

tema käitumine pikal katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Dan Družtšenkole mõistetud vangistus on oma raskuselt vastavuses üleastumise raskusele. Kohus ei hinda küllaldaselt põhjendatuks süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna ta pani tahtliku esimese astme narkokuriteo toime katseajal, mistõttu kohus ei pea võimalikuks süüdimõistetu vangistusest vabastamist kaks aastat enne temale mõistetud karistuse lõpptähtaja saabumist. Kohus möönab, et Dan Družtšenko on vangistuse kestel teinud märkimisväärseid samme õiguskuuleka käitumise kinnistamise eesmärgil hariduse omandamisel ja sotsiaalprogrammides osalemisel. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ega motiveerinud isikut seaduslikule eluviisile. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all ja ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Dan Družtšenko vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.