lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2173/51

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-2173/51
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2173/10Viru Maakohus Narva kohtumaja29.05.20131-13-2173/16Viru Maakohus Narva kohtumaja20.09.20131-13-2173/19Viru Maakohus Narva kohtumaja18.10.20131-13-2173/32Viru Maakohus Narva kohtumaja27.11.20131-13-2173/36Viru Maakohus Narva kohtumaja15.05.20141-13-2173/45Viru Maakohus Narva kohtumaja05.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2173

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. juuni 2015. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.P kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. juuni 2015. a määrus muutmata ja S.P kaitsja Irina Žurina määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Irina Žurinale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista S.P-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.

S.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „S.P 1-13-2173 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-13-2173/81
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
07.03.2016
1.S.P tunnistati Viru Maakohtu 29. mai 2013. a otsusega süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et S.P ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldus algas 29. mail 2013 ja lõpeb 28. juulil 2015.
2.Kriminaalhooldusametnik esitas 24. aprillil 2015 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna S.P rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. S.P ei ilmunud 13. juunil 2014 ja 17. märtsil 2015 ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti rikkus ta kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
25.märtsil 2015 on teda karistatud LS § 259 lg 2 p 1 järgi trahviga 80 eurot. Väärteo pani S.P toime, olles alkoholijoobes.
3.Viru Maakohtu 5. juuni 2015. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja S.P-le Viru Maakohtu 29. mai 2013. a otsusega mõistetud ja kandmata karistus pöörati täitmisele. 3.1 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S.P ei täida kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkohoolseid jooke. Kohtuistungil selgitas S.P, et ta sõi alkoholi sisaldavaid komme. Kohus suhtus S.P selgitusse skeptiliselt ning asus seisukohale, et S.P tarvitas tahtlikult alkoholi, kuna tema selgitus ei ole eluliselt usutav. Samuti ei täitnud S.P korrektselt kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. S.P jättis kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kokkulepitud kohtumistele ilmumata kahel korral. Kohustuste ja kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus põhjendatuks. Kriminaalhooldus on S.P suhtes ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Seetõttu on piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud ning on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. S.P karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole täitnud oma eesmärki.
4.S.P kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Samuti taotleb kaitsja katseaja pikendamist. 4.1 Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Seda kinnitab asjaolu, et maakohus viitab oma määruse kahes lõigus täiesti teisele isikule, s.o Аleksandr Sadovskile. Seega jääb ebaselgeks, kelle kohta maakohtu otsustus tehtud on. 4.2 KarS § 74 lg 4 võimaldab lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Kuna tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, peab kohus karistuse täitmisele pööramist põhjendama. Praegusel juhul ei ole А. S.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramine piisavalt põhjendatud. Registreerimiskohustuse rikkumise näol ei olnud tegemist tõsise rikkumisega, sest ainult kahel korral ilmus А. S.P kohale ettenähtust hilisemal ajal. Arvestades А. S.P isikut, oleks võimalik kohaldada tema suhtes KarS § 74 lg-s 4 sätestatud alternatiivseid meetmeid, nimelt pikendada katseaega. 4.3 Kaitsja arvates ei ole kasutatud kõiki seadusega ettenähtud võimalusi. Kriminaalhooldusametnik ei ole teinud kirjalikku hoiatust. А. S.P on selgitanud, et tal kujunesid temale määratud kriminaalhooldusametniku Tatjana Mironenkovaga mitte kõige paremad suhted. А. S.P leidis, et ametnik ületas oma volitusi ning pidevalt noris. Ametnik

esitas küsimusi liiga isiklikel teemadel, mis muutis S.P valvsaks. Seoses sellega pöördus А. S.P taotlusega kriminaalhooldusametniku asendamiseks, kuid tema palve jäeti tähelepanuta. 4.4 А. S.P katseaeg lõpeb 28. juulil 2015. Vaatamata kohtu määrusele karistuse täitmisele pööramise kohta käib А. S.P edasi registreerimistel kriminaalhooldusosakonnas. Viimane registreerimine oli 16. juunil 2015. А. S.P on invaliid seoses nägemisega, töövõimekaotus on 40%. 3. juuni 2015. a töölepingust nr 658 nähtub, et А. S.P töötab alates 4. juunist 2015 AS-is XXX puusepp-betoneerijana. Kohtuistungil А. S.P palus mitte pöörata karistust täitmisele. А. S.P on valmis ka edaspidi täitma kontrollnõudeid ning on nõus katseaja pikendamisega. Kui pikendada tähtaega, siis jääb katseaja lõpuni piisavalt aega, et А. S.P saaks näidata, et on võimeline talle pandud kontrollinõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt täitma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning S.P kaitsja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6.Maakohus pööras S.P-le Viru Maakohtu 29. mai 2013. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et S.P-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
7.Ringkonnakohus möönab, et maakohus on oma määruses kahel korral eksinud süüdimõistetu nimega. Selline eksimus ei anna aga veel alust järelduseks, et kohtumäärus karistuse täitmisele pööramise kohta oleks põhjendamatu. Maakohus eksis küll süüdistatava nime, kuid mitte karistuse täitmisele pööramise aluseks olevate asjaolude osas. Nii on maakohus õigesti tuvastanud, et S.P on kahel korral (13. juunil 2014 ja 17. märtsil 2015) jätnud kriminaalhooldajaga kokkulepitud aegadel registreerimisele ilmumata. Samuti on S.P eiranud talle katseajaks kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu, pannes 25. märtsil 2015 joobeseisundis toime LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda S.P kohtuistungil antud selgitus alkoholi sisaldavate kommide söömise kohta – isegi, kui seda uskuda – tema tegu mingil määral vähemtaunitavaks. S.P-le kohtuotsusega kohaldatud alkoholi tarvitamise keeld tähendab, et selle tarvitamine on keelatud igal võimalikul kujul, sh ka alkoholi sisaldavate kommide söömise näol. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei ole S.P selgitus eluliselt usutav ning usutavamaks tuleb pidada väärteoprotokolli andmeid, mille kohaselt tarvitas S.P õlut.
8.Kriminaalkolleegiumi hinnangul kõneleb S.P karistuse täitmisele pööramise kasuks ka see, et tegemist ei ole esimese korraga, mil kohtul on tulnud arutada tema suhtes koostatud erakorralist ettekannet. 17. septembril 2013 koostas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et S.P rikkus registreerimise korda ja tarvitas alkoholi. Kriminaalhooldaja tegi kohtule ettepaneku määrata S.P-le lisakohustus läbida võõrutuskuur alkoholisõltuvusest vabanemiseks, mille Viru Maakohus 20. septembri 2013. a määrusega rahuldas. S.P võõrutusravile ei läinud, selgitades, et tema terviseseisund seda ei võimalda. S.P perearst seda süüdimõistetu väidet ei kinnitanud. Kuna S.P käitus kriminaalhooldajaga agressiivselt ja keeldus edasisest koostööst, esitas hooldaja kohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Viru Maakohtu
27.novembri 2013. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldamata ning pikendati katseaega kahe kuu võrra. Kohus tühistas varasemalt määratud kohustuse osaleda sõltuvusravil. Pärast kohtumääruse saamist jätkas S.P kontrollnõuete rikkumist, jättes kahel korral ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. 24. aprillil 2014 esitas kriminaalhooldaja kohtule kolmanda erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada S.P katseaega kuue kuu võrra. Viru Maakohtu 15. mai 2014. a määrusega ettepanek rahuldati. Ka pärast seda määrust keeldus S.P jätkuvalt koostööst kriminaalhooldusametnikuga, eiras kontrollnõudeid ja -kohustusi. Järelikult on S.P-le korduvalt antud võimalusi jätkata karistuse kandmist vabaduses, ent ta ei ole neid kasutanud. Seega on sisutu kaitsja etteheide, mille kohaselt pidanuks kohus kaaluma karistuse täitmisele pööramise asemel leebemaid meetmeid. Kohus on seda korduvalt juba teinud.
9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
10.S.P kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalidega tutvumisele, vestlusele kliendiga ja määruskaebuse koostamisele kolm tundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel S.P kanda.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.