Viru Maakohus
Toimiku number
1-13-2173
Määruse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2015 Jõhvi ja Narva kohtumajas (video)
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Irina Galnykina
Erakorraline ettekanne
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 24.04.2015 erakorraline ettekanne D.T ́ile Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
D.T, isikukood XXX, xxx
Kohtuistungi aeg
05.06.2015
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna D.T rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustust. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, tarvitab alkoholi. D.T tunnistati Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks KarS 68 lg 1 alusel 5 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, kohaldades katseaega 1 aasta 6 kuud. Kriminaalhoolduse algus 29.05.2013 ja lõpp 28.07.2015. D.T ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuva põhjuseta:13.06.2014, 17.03.2015.a. Ta rikkus temale kohtu poolt määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi. 25.03.2015 ta oli karistatud politsei poolt LS § 259 lg 2 p 1 järgi trahviga 80 eurot. Väärteo pani toime olles alkoholijoobes. D.T kirjutas 26.03.2015 seletuses, et ei ilmunud registreerimisele 17.03.2015, kuna viibis Kohtla-Järvel, otsis tööd, oli haige, kuid arsti poole pole pöördunud.
Seletus 25.03.2015 toimepandud rikkumise kohta puudub, kuna isik keeldus seletuse kirjutamast. D.T tuli esimesele registreerimisele 01.07.2013 kriminaalhooldusametniku Nadežda Smirnova juurde. Temale seletati katseaja kontrollnõuded ja nende mittetäitmise tagajärjed. Samuti kohtu poolt temale on määratud kohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseajal on D.T korduvalt rikkunud temale kohtu poolt määratud kohustust ja kontrollnõuet ilmuda õigeaegselt registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde, mis põhjusel kriminaalhooldusametniku Nadežda Smirnova poolt oli koostatud esimesed kaks erakorralist ettekannet ja Tatjana Mironenkova poolt kolmas erakorraline ettekanne. Esialgu D.T rikkus registreerimise korda ja tarvitas alkoholi. 11.09.2013 ta lubas mitte rikkuda enam katseaja tingimusi, käituda seaduskuulekalt ja läbida vabatahtlikult võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks. 17.09.2013 oli koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga: määrata D.T-le lisakohustus: läbida võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Viru MK 20.09.2013 määrusega nr 1-13-2173 kriminaalhooldusametniku ettepanek oli rahuldatud. Hooldusalune pidi läbima võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks kuni 28.11.2014.a. 04.11.2013 D.T kirjutas seletuse, et keeldub kohustuse läbida võõrutuskuuri täitmast, kuna tema terviseseisund ei luba seda teha. Samuti kohtumistel ja vestlustel kriminaalhooldusametnikuga ta käitus agressiivselt, keeldus koostööd kriminaalhooldusametnikuga jätkamist. 13.11.2013 D.T perearsti andmetel vastunäidustused võõrutuskuurile puuduvad. Seega hooldusalune ei soovinud täita kohustust läbida võõrutuskuuri ilma mõjuva põhjuseta. Seoses sellega 14.11.2013 oli koostatud teine erakorraline ettekanne ettepanekuga: pöörata D.T-le mõistetud karistust täitmisele. Viru MK 27.11.2013 määrusega nr 1-13-2173 oli kriminaalhooldusametniku ettepanek jäetud rahuldamata, hooldusalusele pikendati katseaeg 2 kuu võrra (kuni 28.01.2015.a.). Samuti kohus tühistas määratud 20.09.2013 kohustust: läbida võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Alates 01.04.2014 kriminaalhooldusametnikuks on määratud Tatjana Mironenkova. Pärast kohtumääruse saamist D.T jälle jätkas kontrollnõuete rikkumist: ei ilmunud kaks korda kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta. Kohtumistel ta käitus impulsiivselt ja närviliselt. Kriminaalhoolduse teostamine tema üle oli raskendatud, koostööst kriminaalhooldusametnikuga hooldusalune keeldus. 24.04.2014 telefoni teel D.T lubas kriminaalhooldusametnikule, et muutub oma suhtumist kriminaalhooldusse ja parandab oma käitumist paremuse poole. Kriminaalhooldusametnik otsustas anda hooldusalusele viimast šanssi oma käitumise parandamiseks ja esitas 24.04.2014 kohtule kolmandat erakorralist ettekannet ettepanekuga: pikendada D.T-le katseaeg 6 kuu võrra kuni 28.07.2015.a. 15.05.2014 Viru MK määrusega nr 1-13-2173 oli kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldatud. 08.08.2014 hooldusalusele oli tehtud ettepanek: osaleda xxx“, mis annaks võimalust tal õppida hoidma oma emotsioone kontrolli all. D.T andis selleks oma nõusolekut, kuid 21.08.2014 keeldus oma lubadusest, seletades seda sellega, et ta on hõivatud. Kuna hooldusalune keeldus koostööst kriminaalhooldusametnikuga, siis edaspidi hooldusalusega ei olnud võimalust läbi viia vestlusi. Kui kriminaalhooldusametnik hakkab temale teha mingeid märkusi, paluda kirjutada seletusi, siis kohe D.T hakkab karjuma, süüdistada ametnikku, seaduseid, teisi inimesi, kogu JM süsteemi ning keeldub seletuste kirjutamast.
D.T ei ilmunud õigeaegselt registreerimistele kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta: 17.03.2015 ja 13.06.2014.a. Samuti pani toime 25.03.2015 väärteo olles alkoholijoobes. Politsei protokolli andmetel D.T väljahingatavas õhus alkoholi: 0,54 mg/l. Politsei protokolli andmetel hooldusalune tarvitas õlu. Seega peab nentima, et D.T üle ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamist viia. Ta ei suuda ning tegelikult ei soovi täita korralikult katseaja kontrollnõudeid ja temale kohtu poolt määratud kohustust. Kogu katseaja jooksul käitub suhtlemises kriminaalhooldusametnikutega agressiivselt, koostööks ei ole valmis. See on neljas erakorraline ettekanne hooldusaluse suhtes. D.T pika aja jooksul ei oma ametlikku tööd. Karistusregistri andmetel ta sooritas katseajal väärteod: 1) 02.10.2014 oli karistatud politsei poolt KarS § 262 järgi trahviga 20 eurot. 2) 25.03.2015 oli karistatud politsei poolt LS § 259 lg 2 p 1 järgi trahviga 80 eurot. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. D.T selgitas kohtus, et ta ei ole nõus erakorralise ettekandega, et ta ei pannud toime tõsiseid rikkumisi. Alkoholi ta ka ei tarvitanud, vaid sõi kommi. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohtunik,
et
KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune D.T ei täida kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitama alkoholseid jooke. Kohtuistungil seletas D.T , et ta sõi alkoholi sisaldavaid komme. Kohus suhtub D.T seletusesse skeptiliselt ning asub seisukohale, et D.T tahtlikult tarvitas alkoholi, kuna D.T seletus ei ole eluliselt usutav. Samuti Aleksandr Sadovski ei täida korrektselt kohtu poolt määratud kontrollnõuet- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Aleksandr Sadovski jättis ilmumata kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kokkulepitud kohtumiselele kaks korda. Kohustuste ja kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus põhjendatuks. Kriminaalhooldus D.T suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud ning on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks.
Seega D.T karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga ei ole täitnud eesmärki. KarS § 74 lg 4 alusel tuleb täitmisele pöörata D.T-le mõistetud ärakandmata karistus- vangistus 5 kuud 24 päeva. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Tatjana Mironenkova taotlus D.T ́ile Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus D.T-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.T vanglasse saabumise aeg. Kui D.T ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.
Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.