lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7800/104

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7800/104
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7800/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.11.20141-14-7800/20Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.11.20141-14-7800/70Tartu Maakohus Tartu kohtumaja31.03.20151-14-7800/82Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.05.20151-14-7800/94Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7800

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Indrek Jeeret ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a määrus muutmata ning Indrek Jeereti ja tema kaitsja Valli Murde määruskaebused rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Indrek Jeeretilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

Indrek Jeeretil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700033173 ja selgitus „Indrek Jeeret 1-14-7800 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Indrek Jeeret tunnistati Tartu Maakohtu 13. novembri 2014. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mille eest karistati teda 2 aasta ja 4 kuu vangistusega. I. Jeeretit karistati sama otsusega ka KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 6kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti I. Jeeretile liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati 2 päeva eelvangistust karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. aprillil 2014 ja lõpeb 17. augustil 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 18. juunil 2015.
2.Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a määrusega jäeti I. Jeeret vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 I. Jeeretit on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja ta kannab kuuendat vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on tema kuritegude dünaamika jäänud samaks ja teda on karistatud korduvate varavastaste kuritegude eest. Käesolevaks ajaks on I. Jeeretil vanglas läbimisel programm „Õige hetk“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et endises elukohas XXX -1 I. Jeeret pärast vanglast vabanemist elada ei saa. Samuti ei saa ta elama asuda Jõgeva linna sotsiaalmajja, sest I. Jeeret on Tartu linna elanik. I. Jeereti poolt 10 minutit enne kohtuistungi algust esitatud andmed tema võimaliku elamaasumise kohta XXX le J.V. ile kuuluvasse XX tallu, on Tartu Vangla poolt kontrollimata ning neid võimaliku elukoha andmeid ei saa kohus kontrollitud andmetena käsitada. Kaitsja Valli Murde kohtuistungil avaldatu selle kohta, et ta helistas enne kohtuistungit T.T. ele, kes oli lubanud I. Jeereti tööle võtta ning avaldanud arvamust, et I. Jeeret saab elama asuda naabertallu, ei ole samuti nõuetekohaselt kontrollitud ja kohus ei saa sellele tugineda. Puudub nii suuline kui ka kirjalik kinnitus J.V. ilt selle kohta, et ta on nõus võimaldama I. Jeeretile elamispinda. Seega puuduvad nõuetekohaselt kontrollitud andmed I. Jeereti vabanemisjärgse elukoha kohta, mis on takistuseks isiku vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks ning kriminaalhooldusele määramiseks. 2.2 I. Jeereti vastu on tsiviilhaginõudeid 9686,48 eurot. Vabanemisfondi on tal kogunenud 7 eurot. Tartu Vangla sotsiaaltöötaja on hinnanud I. Jeereti elustiili hoolimatuks. Vangla tingimustes on I. Jeeret esinenud kõrge enesehinnanguga. Tema suhtlemisoskused on head ja ta võib neid kasutada manipulatiivsetel eesmärkidel. Süüdimõistetu kordab samu käitumismustreid, suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Oma kriminaalset käitumist suure probleemina ta ei näe. Tema teod on ette planeeritud ja ta arvestab vaid oma vajadustega. Pigem õigustab enda poolt toime pandud kuritegusid, tegutseb impulsiivselt, puuduvad pikaajalised eesmärgid. I. Jeereti suhtumine ühiskonda on ükskõikne, kuna ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtestatud reegleid. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks puudub, sest ta ei teadvusta kuritegeliku käitumise riske. Eeltoodud I. Jeereti iseloomustus ei tekita kohtus veendumust, et I. Jeeretit saab usaldada ning teda ennetähtaegselt vabastada. Sellise usaldamatuse tingib ka see, et I. Jeeret on üheksal korral kriminaalkorras karistatud ja kannab kuuendat vangistust. Arvestades tema senist elukäiku ja Tartu Vangla iseloomutuses sisalduvaid negatiivseid asjaolusid, ei ole kohtul veendumust selles, et I. Jeeret ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid ning suudab kriminaalhoolduse läbida.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes leiab, et maakohus on I. Jeeretit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes jätnud arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud.

3.1 I. Jeeret on jätkuvalt seisukohal, et ta tuleb vabastada ennetähtaegselt, sest karistuse eesmärgid on saavutatud. I. Jeeret mõistab, et tema minevik on negatiivne ja ta saab aru, et seetõttu võivad kohtul esineda usaldamatuse alused. I. Jeeret avaldas kohtuistungil, et ta on oma senist elu analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et tal tuleb oma elustiili kardinaalselt muuta. I. Jeeret põhjendas tehtud järeldust sellega, et tänu läbitud sotsiaalprogrammidele ja vestlusele psühhiaatriga said talle selgeks asjaolud, mida ta varem ei näinud. Näiteks puudub tal pere, kuigi tal on täiskasvanud lapsed, kellega puuduvad igasugused kontaktid. Vahel suhtleb ta vanematega telefoni teel, aga väga harva. 3.2 Kohus jättis arvestamata, et vangistuse kandmise ajal ei ole I. Jeeretit kordagi karistatud distsiplinaarkorras, mis viitab sellele, et kaitsealune suudab ja oskab alluda korrale. Kohus jättis arvestamata, et I. Jeeret on motiveeritud asuma tööle. Tal on olemas kokkulepe oma vana tuttava T.T. ega, et viimane võtab ta tööle. 3.3 I. Jeereti arvates ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised süüdimõistetut iseloomustavad asjaolud. I. Jeeret kinnitas kohtuistungil, et tunneb end vanglas väga halvasti ning ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. Süüdimõistetu on kindel, et ta käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. Just allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele oleks I. Jeeretile väga kasulik, sest ametniku abiga läbiks ta vajalikud sotsialiseerumise programmid, mis võiksid anda talle kasulikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vabaduses.

4.I. Jeeret esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. I. Jeeret on lisanud kaebusele J.V. i kirjaliku kinnituse, mille kohaselt ta lubab I. Jeeretil elada endale kuuluvas talus. Seega on ainus puudus, mis ei võimaldanud I. Jeeretit tingimisi vabastada, kõrvaldatud. Kui kohus siiski ei otsusta teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub I. Jeeret määrata, et tema ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendatakse uuesti kuue kuu pärast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I. Jeereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
6.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
1.jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
7.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt on maakohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata. Kohus on arvestanud, et I. Jeeretil puuduvad distsiplinaarkaristused ja vabanedes on tal võimalik asuda tööle. Lisaks on ringkonnakohtule esitatud J.V. i kinnitus, mille kohaselt tagab ta I. Jeeretile elukoha. Nendest asjaoludest jääb aga tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheks. Nimelt on I. Jeereti näol tegemist isikuga, keda on üheksal korral kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Süüdimõistetu on pannud toime valdavalt varavastaseid kuritegusid ja seda materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata rahalisi kohustusi summas 9686,48 eurot. Ehkki I. Jeeretil on olemas garanteeritud töökoht, on süüdimõistetu võlgnevust arvestades kohtu hinnangul jätkuvalt olemas oht, et vabaduses rahaliste raskuste tekkimisel võib ta panna

toime uusi varavastaseid kuritegusid. Seda ohtu kinnitab vangla koostatud iseloomustus, mille kohaselt on I. Jeereti poolt kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 68%. Samuti nähtub iseloomustusest, et I. Jeeret pigem õigustab toimepandud kuritegusid, põhjendades neid ohvrite rumaluse ja enda vajaduste kõrgemale seadmisega. Kuna I. Jeereti kuriteod on valdavalt toime pandud grupis, suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ka see, et tema suhtlusringkond hõlmab valdavalt karistatud isikuid. Korduvat kriminaalkaristatust omab ka I. Jeereti potentsiaalne tööandja. Arvestades I. Jeereti senist elukäiku ja vangla iseloomustuses kajastatud negatiivseid asjaolusid, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada süüdimõistetu taotlust arutada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist uuesti kuue kuu möödumisel.

8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
9.I. Jeereti kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele poolteist tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel I. Jeereti kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.