Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-7800
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Arvamuse andnud prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak
Kriminaalasi
Süüdimõistetu J.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
J.T ik: XXX; kannab Tartu Vanglas kriminaalkorras korduvalt karistatud
Kaitsja
karistust,
Advokaat Valli Murde riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud J.T on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-7800. Teda karistati KarS § 199 lg. 2 p. 7,8,9 -järgsete kuritegude eest 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega. J.T karistati sama kohtuotsusega ka KarS § 202 lg. 2 p. 2 – järgse kuriteo eest 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti J.T-le liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestati 2 päeva eelvangistust karistusaja hulka ning karistati J.T 2 aasta, 3 kuu ja 28-päevase vangistusega; karistuse algus J.T kinnipidamisest ,s.o. alates 20. 04. 2014.
Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuses J.T kohta nähtub, et endises elukohas XXX ta elada pärast vanglast vabanemist ei saaks. Samuti ei saa ta elama asuda ka XXX, et sest J.T on Tartu linna elanik. J.T poolt 10 minutit enne kohtuistungi algust esitatud andmed tema võimalikul vanglast vabanemisel elama asumise kohta XXX J.V. kuuluvasse XXX, on Tartu Vangla poolt kontrollimata ning neid võimaliku elukoha andmeid ei saa kohus kontrollitud andmetena käsitleda. Kaitsja Valli Murde poolt kohtuistungil avaldatu selles, et ta helistas enne kohtuistungit T.T. , kes oli lubanud J.T tööle võtta ning avaldanud arvamust , et J.T saab elama asuda naabertallu- ei ole siiski nõuetekohaselt kontrollitud andmed, millele kohus saab oma otsustuse rajada. Puudub nii suuline kui kirjalik kinnitus J.V. selle kohta, et tema võtab J.T oma elamispinnale XXX. Seega käesoleval ajal puuduvad nõuetekohaselt kontrollitud andmed J.T vabanemisjärgse elukoha kohta, mis on takistuseks isiku vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks ning kriminaalhooldusele määramiseks. J.T vastu on tsiviilhaginõudeid 9686, 48 eurot; vabanemisfondis raha 7 eurot( vangla andmed 12.05.2015 seisuga) Tartu Vangla sotsiaaltöötaja on hinnanud J.T elustiili hoolimatuks. Vangla tingimustes on J.T esinenud kõrge enesehinnanguga. Tema suhtlemisoskused on head , võib neid kasutada manipulatiivsel eesmärguil. Kordab samu käitumismustreid, suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Oma kriminaalset käitumist suure probleemina ei näe; teod on ette planeeritud, arvestab vaid oma vajadustega. Pigem õigustab enda poolt toime pandud kuritegusid, tegutseb impulsiivselt, puuduvad pikaajalised eesmärgid. Suhtumine ühiskonda ükskõikne kuna ei aktsepteeri ühiskonnas kehtestatud reegleid. Motivatsioon loobumaks kuritegelikust käitumisest puudub, kuna ei teadvusta kuritegeliku käitumise riske. Tartu Vangla poolt on välja toodud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusena kahe aasta jooksul 68 % . Tartu Vangla poolt eelnevalt välja toodu J.T kohta ei anna kohtule küll mingit veendumust usaldada J.T ning teda vanglast vabastada. Sellise usaldamatuse tingib ka see, et J.T on üheksal korral kriminaalkorras karistatud, kannab kuuendat vangistust. Arvestades tema senist elukäiku ja Tartu Vangla iseloomutuses sisalduvat negatiivset ei ole kohtul veendumust selles, et J.T vabaduses ei pane toime uusi kuritegusid ning suudab kriminaalhoolduse läbida. Lähtudes eeltoodust jätab kohus J.T ennetähtaegselt temale Tartu Maakohtu otsusega 13.11.2014 kriminaalasjas 1-14-7800 mõistetud 2(kahe ) aasta, 3(kolme ) kuu ja 28-päevasest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja Valli Murde esitas kohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 96 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 25-26 kohaselt. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 96 eurot hüvitada süüdimõistetul J.T . KrMS § 180 lg. 3 alusel anda kulude tasumiseks J.T-le aega viis kuud kohtumääruse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.