Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-7800
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg
Kriminaalasi
Süüdimõistetu M.J-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
M.J elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: XXX; töökoht (vabanemisel): XXXX
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta M.J temale Tartu Maakohtu 13.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-147800 mõistetud liitkaristuse, s.o 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7800 tunnistati M.J süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (17.04.2014. a kella 16.00 ja 17.45 vahel ning 17.04.2014. a kella 19.20 ja 21.20 vahel toime pandud kuriteoepisoodid) ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud
vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust M.J-ile Tartu Maakohtu 19.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8506 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumi eest mõista temale karistuseks 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati M.J süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (29.11.2013. a kella 03.59 ajal toime pandud kuriteoepisood) ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti temale kohtuotsuste kogumi eest lõplikuks liitkaristuseks 8 kuud vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.11.2014. a. Kohtuotsus jõustus 14.01.2015. a. M.J-i karistusaeg algas 13.11.2014. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 13.07.2015. a. KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 13.03.2015. a. M.J-i osas on üks kriminaalasjas tehtud süüdimõistev otsus vaidlustatud Tartu Ringkonnakohtus. Tartu Vangla toetab M.J-i vabastamist enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks M.J elama oma endisesse elukohta aadressil XXXX, kus lisaks temale elaksid ka M.J-i ema, kasuisa, poolvend ja poolõde. M.J-i suhted oma päritoluperekonnaga on head. M.J on diagnoositud XXXXX. Enne vangistust töötas M.J osalise koormusega XXXX. Ema ja kasuisa sõnul oli M.J korralik ja hinnatud töömees. Samas on ta nende väidetel ka kergesti teiste inimeste poolt mõjutatav. Ka süüteod pani ta toime valdavalt koos sõprade-tuttavatega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör ei toeta M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. M.J-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ent ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. M.J-i on varem korduvalt määratud ka kriminaalhooldusele, kuid need on ebaõnnestunud, kuna M.J ei ole suutnud kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest või on katseajal pannud toime uued kuriteod. Ka vangistuse kandmise ajal on M.J olnud distsiplineerimatu, mistõttu võib väita, et märgid tema paranemisest puuduvad. M.J-i ei ole otstarbekas käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada ka seetõttu, et Tartu Ringkonnakohtu menetluses on tema suhtes uus kriminaalasi, mis suure tõenäosusega toob kaasa M.J-i karistusaja olulise pikenemise. Süüdimõistetu M.J kinnitas kohtus, et soovib vabaneda; elukoht on tal olemas ,samuti tööle saamise võimalus. Kohtuniku seisukoht M.J mõisteti süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna M.J on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et M.J-i on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Varem on tema suhtes kohaldatud
korduvalt ka leebemaid mõjutusvahendeid (vangistused jäeti katseajaga täitmisele pööramata või asendati üldkasuliku tööga). Need ei avaldanud aga loodetud mõju ning M.J pani toime uued kuriteod. Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Enda sõnul on ta aru saanud, et suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ei mõjunud talle hästi. Ta on väljendanud valmisolekut piirata suhtlust selliste isikutega. Ta tahab asuda õppima kutsekooli ning jätkata töötamist puhastusteenindajana. Samas tuleb tõdeda, et M.J ei ole endale aru andnud oma kuritegeliku käitumise tegelikest põhjustest. Enamus tema kuritegudest on toime pandud grupis ning alkoholi või narkootiliste ainete mõju all olles. Samas M.J ise alkoholi ja narkootikumide tarvitamises erilist probleemi ei näe. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt eitab kinnipeetav seniajani oma sõltuvust neist ainetest ega ole muutusteks motiveeritud. Mis puutub kriminaalsesse tutvusringkonda, siis on M.J väljendanud soovi sellest eemalduda. Kui aga arvestada seda, et M.J-i senisest sõpradest enamus ongi kriminaalse taustaga, samuti seda, et M.J on oma iseloomult teiste inimeste poolt kergesti mõjutatav, siis ei näe kohus, et see soov oleks tema puhul teostatav. M.J-i soovi paljasõnalisust kinnitab see, et kinnipeetava suhtlus oma sõpradega ei ole katkenud ka vangistuse kandmise ajal. Kui eelnevale lisada M.J-i tervislikust seisundist tulenev emotsionaalsus ja käitumise ettearvamatus ning see, et vangla iseloomustuse kohaselt jätkab M.J oma süütegude osalist õigustamist, siis on endiselt suur risk, et ta jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Positiivne on see, et M.J on pärast vabanemist olemas kindel elukoht oma päritolupere juures, kellega tal läbisaamine on üldiselt hea. Võimaliku töökohana on kinnipeetav nimetanud XXX, kus ta töötas ka enne vangistust. Samas märgib kohtunik, et töö-, elukoht ning lähedased inimesed olid M.J olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteo, mille eest ta käesolevat karistust kannab. Sellest järeldub, et need faktorid ei tema puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et M.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Samuti on kaheldav M.J-i kriminaalhoolduse edukus.
Peet Teidearu Kohtunik /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.