Kohtulahend

L.E soovib vabaneda aadressile xxxx. Isiku tädi kinnitas, et suhtub isiku ennetähtaegsesse vabanemisse ja elama asumisse tema korterisse positiivselt. Hetkel on korter antud üürile. Tädi kinnitas, et üürileping lõpetatakse juhul, kui isik vabaneb ennetähtaegselt ning üürnikuid on sellest teavitatud. Kinnipeetav lõpetas 9. klassi xxxx koolis ja läks ka edasi õppima, kuid jättis 10. klassis pooleli, kuna ema vajas abi ning ta läks tööle. Töötukassa kaudu on isik saanud tisleri ja metallkonstruktori väljaõppe. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht xxxx, vastav garantiikiri on selle kohta välja antud 07.04.2015. Isikul on hulgaliselt (33) maksmata haginõudeid, milliseid ta kavatseb vabaduses tasuda. Isiku sõnul pani ta toime kuritegusid, kuna polnud raha ning ta ei suutnud materiaalselt hakkama saada. Samas ei saa välistada narkootikumide muretsemise vajadust, kuna isikul on diagnoositud sõltuvus. Enne vangistust isik töötas mitteametlikult. Üldjoones ongi isik töötanud vaid mitteametlikult ning üks kord ametlikult firmas xxxx 3 aastat. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tädi L D ja tütar A O. Isa A O on elanud umbes 15 aastat xxxx, suhted isaga on katkenud. Ema on surnud. Kinnipeetav on lahutatud, abielust sündinud tütar elab oma emaga. Suhted lähedastega on head. Isiku sõnul vabaduses olles ta toetab oma last, vangistuse ajal ei ole võimalik seda teha. Isik on pannud toime kuritegusid grupis, mistõttu on suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Isiku enda sõnul ta mõjutatav ei ole. Röövimine, mille eest kinnipeetav käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes olles. Isik ise väidab, et ta oli vaid ühe klaasi jagu alkoholi tarbinud, ülejäänud kuriteod pani ta toime kainena. Isiku sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme, kuna ta tarbib vaid umbes kaks korda kuus lahjat alkoholi. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik ei ole nõus ravi kohaldamisega, kuna leiab, et rehabilitatsioonikeskus ei aita. Isiku sõnul on ta tarvitanud heroiini, ecstasy ja kanepit. Tarvitas 3 kuu jooksul üks kord ja üldjuhul kanepit, viimane tarbimine oli 1,6 aastat tagasi. Samas isik oli vanglasse saabudes metadoonravil ja metadoonravi ei anta niisama. Meditsiiniosakonna andmeil on isik olnud psühhiaatrilisel ravil. Kinnipeetav käitub impulsiivselt ega mõtle tagajärgedele. Isikul on eesmärgiks minna tööle, aidata oma last ning elada seaduslikult. Eesmärgid on täidetavad, kui isik läheb tööle ning ei tarbi sõltuvusaineid. Isik suhtub ametiisikutesse kohati negatiivselt, võib käituda impulsiivselt ja olla ebaviisakas. Kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid, tarbides narkootikume. Samuti on isik pannud uue kuriteo toime kriminaalhoolduse all olles. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 62%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.E tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.01.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku xxxx linnas kuuluvad tädi L D ja tütar A O (sündinud xxxx). L D hakkas kinnipeetavaga suhtlema peale oma õe, kinnipeetava ema L O surma. Korter aadressil xxxx on kahetoaline, korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. xxxx juhatuse liige A K kinnitas telefonivestluses, et ettevõte garanteerib kinnipeetavale töökoha ennetähtaegse vabanemise korral. Ettevõte tegutseb ehituse valdkonnas, esialgu võetakse L.E tööle abitöölisena. Kinnipeetav on olnud 2-l korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral rikkus ta kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Teisel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt, kuigi katseajal rikkus L.E kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku tingimisi

ennetähtaegse vabanemise korral panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,7,8 sätestatud kohustused. L.E ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei ole ravi vastu, kuid arvab, et saab narkootikumide probleemiga ise hakkama. Tal on väike laps, keda on vaja materiaalselt ja moraalselt toetada. Üks distsiplinaarkaristus on selle eest, et temalt leiti valuvaigisteid, mis olid tal seetõttu, et tal hambad valutasid ja ta ei saanud meditsiinilist abi ära oodata. Viimati töötas ta 2014.a veebruaris. Firmas xxxx töötas ta aastatel 2010 ja 2011. Tööd, mida ta varem tegi, olid ajutise iseloomuga. Firma xxxx sõlmib temaga töölepingu. See kuritegu, mis oli toime pandud grupis, oli aastal 2004 ja peale seda, kui ta vahistati, ei ole ta suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav on veendunud, et töö, mis talle garanteeritakse, välistab tema poolt uute võimalike kuritegude toimepanemise. Kõige tähtsam on tema 5-aastaseks saav väike tütar, kes vajab tema abi. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa L.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 04.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla L.E ennetähtaegset vangistusest vabastamist. L.E isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Arvestades L.E kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Kuna L.E kannab vangistust mh röövimise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo tehioludest, mh vägivaldsusest, mis väljendus kannatanule käte ning jalgadega vastu pead ja keha löömises, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (röövimise pani ta toime olles alkoholijoobes) ning narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 62% ja 52%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus

mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta L.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda on kinnipeetaval viimane, sest seadus ei võimalda taolisi taotlusi rohkem esitada. Kaitsja nõustus, et vanglas olles ei tohi toime panna distsiplinaarrikkumisi, aga alati tuleks ka analüüsida selle teo olemust, sisu ja põhjust, miks selline tegu aset leidis. Kui õigusrikkumine on toime pandud pahatahtlikult ja eirates igasuguseid norme, siis on see etteheide igati põhjendatud. Kinnipeetav on põhjendanud, et need tabletid olid valuvaigistavad ja selgitanud miks need olid tema juures. Põhjuseks oli valu leevendamine ja tervise parandamine. Selline eesmärk ei saa olla pahatahtlik ja sisekorda tahtlikult rikkuv. Vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustusest jookseb läbi seisukoht, nagu oleks kinnipeetav narkosõltlane ja võib aru saada, et ta nagu vajaks vastavat ravi rehabilitatsioonikeskuses. Kui vaadata fakte, mis on iseloomustuses kirja pandud, siis vangla nendib seda, et viimane narkootikumide tarbimine on toimunud 1,5 aastat tagasi. Kui lähtuda iseloomustuse koostamise kuupäevast, siis jääb see küllaltki kaugele, 2013. aastasse. Sellest võib järeldada, et kui isik on 1,5 aastat narkost puhas olnud, kas siis on õige väita, et ta on narkosõltlane. Kinnipeetav oma selgituste kohaselt ei ole ravi vastu. Oluline on asjaolu, et kinnipeetav tahab tööle asuda. Tööle asumise mõte ja eesmärk on selles, et sissetulekust oma peret ja last toetada, kuid asudes rehabilitatsioonikeskuses, on töötada ja sissetulekut saada suhteliselt komplitseeritud. Vangla järeldustest võib välja lugeda, et kinnipeetava poolt püstitatud eesmärgid on täidetavad, kui ta läheb tööle ja ei tarvita narkootikume. Need kaks tingimust on täidetud. Vangla iseloomustuses on probleemiks ka suhtlusringkond, kuid kinnipeetav on kinnitanud, et suhtlust tal selle ringkonnaga ei ole ja ta on valmis selliste isikutega suhtlusest loobuma. Kui isik asub tööle ja toetama oma perekonda, siis need kaks asjaolu eraldavad teda kriminogeensest keskkonnast. Mis puutub kriminaalhooldusesse, siis ühel juhul see on varasemalt ebaõnnestunud, kuid teisel korral on kinnipeetav kohustusi täitnud, kuigi tarvitas sel ajal narkootikume. Kinnipeetav on 1,5 aastat narkootiliste aineteta olnud, seega võimalus kriminaalhoolduse rikkumiseks on elimineeritud. Kriminaalhooldusel on kinnipeetavale positiivne roll ning kõigest sellest positiivsest, mida asjaoludest välja loeb, oleks õiglane kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.E ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.E on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. L.E kannab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.10.2014 kohtuotsuse kohaselt liitkaristust muuhulgas KarS § 200 lg 1 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Kuritegude dünaamika ei ole oluliselt muutunud. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalsete vangistuste näol, aga ka 2-l korral karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on L.E 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. L.E on diagnoositud narkosõltuvus, ta sai vanglasse saabudes metadoonravi, mida ei anta niisama. Kinnipeetav ise ei näe vajadust narkorehabilitatsioonikeskusesse ravile pöördumiseks. Röövimise, mille eest kinnipeetav käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud, olles alkoholijoobes. Seega võib sõltuvusainete tarvitamist (vajadust nende saamiseks raha hankida) pidada antud isiku puhul uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isikul on menetluses hulgaliselt haginõudeid (33), mis võib oluliselt raskendada majanduslikku toimetulekut ja suurendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Kohus ei ole veendunud selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooks ul 62%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Positiivseks on L.E puhul see, et tal on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu L.E positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.E suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 162 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700021240 ja selgitus „L.E , 1-14-6598, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 22.09.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta L.E kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus menetlusse võtmata. 30.07.2015 kohtumäärus 1-14-6598 jõustus 22.09.2015 Riigikohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.