1-14-6598/40 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-14-6598 Tunnistada Z.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Z.E süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Z.E-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Z.E vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 04.02.2013 kuni 05.02.2013, s.o 2 (kaks) päeva, alates 06.05.2013 kuni 08.05.2013, s.o 3 (kolm) päeva, kokku 5 (viis) päeva, karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.04.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot ning mõista Z.E-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 10.03.2014. Z.E-le valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Z.E-lt välja kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu Seppäla Estonia OÜ (registrikood 12456484, asukoht Liivalaia 53, 10145 Tallinn) kasuks summas 1034 (üks tuhat kolmkümmend neli) eurot 25 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE492200221057141869; - kannatanu Valik- Kauplused OÜ (registrikood 10268873, asukoht Narva mnt 5, 41531 Jõhvi) kasuks summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE022200001120086220; - OnOff Eesti AS (registrikood 110115230, asukoht tartu mnt 87, 10112 Taliinn, Harju maakond) kasuks summas 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE682200221057582198; - kannatanu LPP Retail Estonia OÜ (registrikood 10813224, asukoht Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn, Harju maakond) kasuks summas 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot 34 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE581010220030055015; - kannatanu Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx) kasuks summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot 26 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx Asitõend: - 3 CD-plaati, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde;

Mõista Z.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 450 (nelisada viiskümmend) eurot 96 senti, kaitsja Mati Senkel poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 (üks) euro 45 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 06.10.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Määrata, et Z.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 1567 (üks tuhat viissada kuuskümmend seitse) eurot 91 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700021240, ning selgitus „Z.E , 1-14-6598, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08. oktoobrist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 10. novembrist 2014.

1.2.KarS § 200 lg 2 p 9 järgi süüdistatakse Z.E selles, et 09.02.2011.a kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes maja trepikojas aadressil: Xxx, lõi Xxxile käte ning jalgadega vastu pead ja keha, tekitades füüsilist valu. Seejärel, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, võttis kannatanu pükste taskust korterivõtmed ja tungis Xxxi korterisse (Xxx) viimase tahte vastaselt, kus omastas raha summas 40 eurot, mobiiltelefoni „Nokia 6“ maksumusega 65 eurot, arvutihiire maksumusega 3,35 eurot, arvutihiire maksumusega 63,91 eurot, rahakoti maksumusega 32 eurot koos dokumentidega (ID-kaart ja juhiluba). Seejuures lõi kannatanut veel ühe korra rusikaga näkku. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas röövimise toimumist kinnitavad olulises osas kannatanu Xxxi ütlused, mille kohaselt ta tuli 09.02.2011 umbes kell 01.00 koju pärast baari külastamist, oli alkoholijoobes, kuid orienteerus hästi ümbritsevas olukorras. Ta sisenes oma maja trepikotta ja trepikojas lähenes tundmatu meesterahvas ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma vastu pead ja keha. Mees võttis ta pükste taskust korterivõtmed ning millegi pärast läks just nimelt tema korteriukse juurde. Meesterahvas tegi tema korteriukse lahti ning sisenes, kannatanu järgnes talle. Meesterahvas võttis kätte riiuli peal oleva rahakotti ning pani oma taskusse. Nimetatud rahakotis oli ID kaart ning autojuhiload. Sisenedes tuppa võttis ta kätte kannatanu teise rahakoti, milles oli raha summas 40 eurot. Raha võttis ta välja, aga rahakoti pani riiulile tagasi. Samuti leidis ta riiulilt kannatanu 6-nda seeria mobiiltelefoni NOKIA ning võttis endale. Telefon on maksumusega 65 eurot. Samuti võttis ta laua pealt kaks arvutihiirt, maksumusega 50 krooni (3,35 eurot) ja 1000 krooni (63,91 eurot). Enne korterist väljumist meesterahvas lõi veel ühe korra teda näkku. Kannatanu pani ukse kinni ja läks magama, ärkas umbes kella 13.00 paiku ja helistas politseisse ning teatas juhtunust. Kannatanule tekitati materjalest kahju summas 235,26 eurot. (k 1, tl 201-204; k 2, tl 8-11). Hiljem, süüdistatavaga vastastamisel on kannatanu kirjeldanud sündmuste käiku järgnevalt: „

1-14-6598 Politseiametnikuna kannatanu kutsel sündmuskohal käinud tunnistaja Xxx on öelnud, et 09.02.2011 umbes kell 13.00 sai väljakutse sõita korterisse aadressil Xxx, kus elab avaldaja. Kannatanu teatas, et öösel oli ta baaris, kui koju tuli, siis tema maja trepikojas ründas teda noor meesterahvas, kes jõuga võttis tema käest ära korterivõtmed, tungis sinna sisse ilma loata, peksis teda korteris ning võttis ära tema vara. Kannatanu kaebas halva enesetunde üle ning tal olid silmnähtavad alkoholijoobe tunnused. Kas kannatanul kehavigastusi oli, seda tunnistaja ei mäleta. ( k 1, tl 215-219). Kohus ei võta neid tunnistaja ütlusi arvesse osas, mis puudutab kannatanult väidetava röövimise asjaolude kohta kuuldut. Tegemist ei ole tõendiga vaid kuuldustega KrMS § 66 lg 21 tähenduses st ütlustega tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Kuivõrd nende vestlus ei toimunud vahetult peale röövi st ajal, mil kannatanu oli veel tajutu mõju all, ei ole tegemist ka KrMS § 66 lg 21 p-s 2 sätestatud lubava erandiga. Samuti ei esine muid KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks neid ütlusi tõendina kasutada. Seega arvestab kohus tunnistaja ütlusi üksnes selle kohta, mida ta ise sündmuskohal vahetult nägi ja tajus. Nii kannatanu enda kui ka tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu oli sündmuste toimumise ajal tugevas alkoholijoobes ning kannatanu ise on öelnud, et ei mäleta kõiki asjaolusid detailselt. Neil põhjuseil, ei saa kohtu hinnangul sündmuste käigu tuvastamisel lähtuda üksnes kannatanu ütlustest, kuivõrd kannatanu joobeseisundi tõttu ei pruugi need olla täies ulatuses tõepärased. Asjaolu, et kõnealuse röövimise pani toime Z.E, kinnitab jälitusprotokoll, millest nähtub, et ajavahemikul 09.02.-11.02.2011 so vahetult pärast röövimist, on kannatanu mobiiltelefoni kasutatud abonentnumbriga xxx, mis Z.E ülekuulamise protokolli ankeetandmetest nähtuvalt on Z.E kasutuses olev number. Samuti on Z.E ise tunnistanud, et kasutas nimetatud telefoni. (k 1 tl 205-206, 207; k 2 tl 7). Ka Z.E ise tunnistas 24.11.2011 ülekuulamisel vabatahtlikult oma süüd varguse - ja osaliselt ka röövimise toimepanemises ning kirjeldas sealjuures korteri sisenemist ja võõraste asjade äravõtmist. Kannatanu löömist ta eitas. Samuti eitab süüdistatav kannatanu korterisse tungimist, märkides, et kannatanu kutsus teda külla, tegi ise ukse lahti ning nad sisenesid koos korterisse. Mõne aja pärast hakkas aga kannatanu teda välja ajama. Ta vihastas ning võttis ära minnes kaasa kannatanule kuuluvad esemed – telefoni, arvutihiired, rahakoti, milles olid dokumendid, ning sularaha. Kui ta väljuma hakkas, siis kannatanu üritas teda takistada ja püüdis oma asju tagasi saada. Seepeale ta tõukas kannatanut endast eemale ja väljus korterist. (k 1, tl 207-213). Hilisemal ülekuulamisel on ta neid ütluseid kinnitanud ja märkinud täiendavalt, et hiljem müüs telefoni tundmatule meesterahvale (k 2 tl 1-7, 69-78). Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas on röövimine aset leidnud ning selle pani toime Z.E. Kannatanu ja süüdistatava ütlused haakuvad selles, et süüdistatav sisenes kannatanu korterisse ning võttis sealt kaasa mitmeid esemeid (telefon, arvutihiired, rahakott dokumentidega, sularaha). Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete väärtus ja tekitatud kahju kogusumma - 235,26 eurot. Kannatanu ja Z.E ütlused on aga erinevad selles osas, mis asjaoludel sisenes Z.E kannatanu korterisse ning mil viisil kasutas ta kannatanu suhtes vägivalda. Arvestades siinkohal kannatanu tugevat joobeseisundit sündmuste ajal ning ka asjaolu, et sündmuskohal käinud politseiametnik ei mäleta, kas kannatanul oli väliseid kehavigastusi või mitte, ei saa kohtu hinnangul välistada, et kannatanu ei mäleta sündmuste detaile adekvaatselt ning vigastused, mis tal enda sõnul olid, on tekkinud muul viisil, mitte süüdistatava tegevuse tagajärjel. Neil põhjustel ei pea kohus võimalikuks üksnes kannatanu ütluste pinnalt

1.3.Z.E süüdistatakse ka selles, et tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, 01.09.2011.a kella 13.10 paiku varastas ta kaupluse „SEPPÄLÄ“ müügisaalist (Tallinna mnt 41, Narva) kolm Seppäla Estonia OÜ-le kuuluvat spordipluusi üldmaksumusega 119,85 eurot ja meestejope maksumusega 69,95 eurot. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu esindaja Xxx ütlused, mille kohaselt ta oli 01.09.2011 tööl kaupluses Seppälä, kaubanduskeskuses ASTRI, asukohaga Tallinna mnt, 41, Narva. Kell 13.10 jättis enda asemele teise müüja, kui ta 5 minuti pärast tagasi tuli, sai müüja Xxxilt teada, et tema äraoleku ajal tuli kaupluse müügisaali noormees, kes läks meesteriiete nagi juurde, võttis proovimiseks mitu spordijopet ja jooksis kauplusest välja kaubanduskeskuse ASTRI väljapääsu poole. Kannatanu vaatas tühjad riidepuud üle ja avastas, et noormees varastas: valge, väikse musta mustriga spordipluusi SVB kapuutsiga, maksumusega 39,95 eurot; kaks valget halli-kollase-musta-ruudulist spordipluusi SVB kapuutsiga, maksumusega 39,95 eurot; musta kileriidest meeste jope, maksumusega 69,95 eurot. (k 1, tl 77-81). Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab tunnistaja Xxx, kelle sõnul ta töötab müüjana kaupluses Seppälä. 01.09.2011 oli ta tööl ja kell 13.00 läks Tatjana kauplusest ära ning ta jäi üksinda müügisaali. Sel hetkel sisenes müügisaali noormees. Noormehel rippus õlal väiksem piklik riidest kott ja ta suundus kohe meeste osakonda ja hakkas uurima spordijopesid. Tunnistaja ei jälginud spetsiaalselt teda, kuna teenindas teisi ostjaid. Umbes 3-5 minuti pärast ta vabanes ja suundus meeste osakonda. Nähes, et tunnistaja suundub tema poole, noormees lasi pea alla ja jooksis kiiresti kauplusest välja. Tunnistaja märkas, et tema käel rippus mitu spordijopet ja pluusi. Joostes kaitseelementidega läbi väravate, hakkas väravate signaal tööle. (k 1, tl 82-88). 22.05.2012 ülekuulamisel tunnistas Z.E, et ta on nimetatud varguse toime pannud ning kirjeldas sealjuures, mil viisil ta kauplusesse sisenes ja milliseid esemeid sealt võttis. Tema

1.6.Z.E süüdistatakse ka selles, et tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, 21.01.2012.a kella 17.00 paiku varastas ta kaupluse „SEPPÄLÄ“ müügisaalist (Tallinna mnt 41, Narva) üheksa Seppäla Estonia OÜ-le kuuluvat meeste spordisärki üldmaksumusega 116,55 eurot ning meeste jope maksumusega 39,95 eurot. Kannatanu esindaja Xxx ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud. Kannatanu on öelnud, et 21.01.2012 ajavahemikus 16.50 kuni 17.00 varastas tundmatu isik kaupluse Seppälä müügisaalist asukohaga Tallinna mnt 41, Narva, 9 spordisärki maksumusega 12,95 eurot särk, kokku summas 116,55 eurot, samuti meeste jope maksumusega 39,95 eurot. Vargusega tekitati materiaalset kahju summas 156,50 eurot. (k 1, tl 128-132). Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja Xxxi ütlused, millest nähtuvalt ta oli 21.01.2012 tööl ja umbes kell 16.50 tuli kauplusse võõras noormees, kes käis saalis ringi ja uuris kaupa, lahkus umbes kell 17.00. Sel hetkel tuli kauplusesse kõrval oleva kaupluse müüja ja teatas, et ülalnimetatud ajavahemikul väljus kauplusest mees kilekotiga, milles ta viis välja kauplusest varastatud kauba. Tunnistaja läks kohe mehele järgi, kuid nähes, et tunnistaja jookseb talle järgi, jooksis mees ära, järgi talle ei jõudnud. Kaupade kontrollimisel avastas, et puudu oli 9 spordisärki mustast materjalist, maksumusega 12,95 eurot särk, kokku summas 116,55 eurot, samuti meeste jope maksumusega 39,95 eurot. (k 1, tl 117-121). Nimetatud ütlustega haakuvad tunnistaja Xxx ütlused selles, et 21.01.2012 olles tööl ilukeskuses KATI asukohaga Tallinna mnt 41, Narva, läks ta kella 16.55 paiku kauplusesse Seppälä ja kui ta oli kassa läheduses, tuli tema juurde võõras mees, kes ütles, et seal käib noormees ja paneb asju kilekotti. Tunnistaja nägi noormeest vanuses umbes 25 aastat. Noormehe käes oli hele kilekott. Ta teatas juhtunus kaupluse müüjale. (k 1, tl 123-127). 22.05.2012 ülekuulamisel tunnistas Z.E, et ta on nimetatud varguse toime pannud ning kirjeldas mil viisil ta kauplusesse sisenes ja milliseid esemeid sealt võttis. Tema kirjeldus haakub kannatanu ja tunnistajate ütlustega. (k 1 tl 187-195, k 2 tl 69-78). Kannatanu, tunnistajate ja süüdistavata ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses kirjeldatud vargus on toimunud ning eelkõige süüdistatava enda ütlustest järeldub, et varguse

1.13.Z.E süüdistatakse ka selles, et tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, varastas ta 31.03.2013.a kella 14.10 paiku kaupluse „RESERVED“ müügisaalist (Tallinna mnt 41, Narva) neli LPP Retail Estonia OÜ-le kuuluvat meeste särki üldmaksumusega 99,96 eurot ja kaks meeste džemprit üldmaksumusega 45,98 eurot. Süüdistuses nimetatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu esindaja Xxxi ütlused, mille kohaselt avastas ta 31.03.2013 kella 14.00 ajal kaupluses Reserved tööl olles, et riidepuul puuduvad mõned musta värvi T-särgid. Hakkas neid otsima ning avastas veel, et kaupluse sissepääsu juures asuval laual on puudu särke ja sviitreid. Ta läks abiruumi ja vaadates läbi kaamerate videosalvestuse, nägi, et kauplust külastanud meesterahvas võttis nimetatud laualt neli särki ja kaks sviitrit. Videosalvestuselt oli ka näha kuidas ta paneb need esemed oma musta kotti. Toimunud vargusest teavitati kaubanduskeskuse valvet. Hiljem sai teada, et turvatöötajad pidasid mehe kinni. (k 2, tl 2123). Kannatanu esindaja kirjalikust avaldusest nähtuvalt on vargusega tekitatud kahju 145,94 eurot. (k 2, tl 24-25). Kõnealusel ajal kaubanduskeskuses turvatöötajana tööl olnud Xxxi ütlused haakuvad kannatanu ütlustega. Tunnistaja selgitas, et olles saanud kaupluse Reserved töötajalt teate varguse kohta, vaatas ta üle kaupluse videosalvestuse, millelt on näha varguse toimepannud meest. Mehel oli õlal musta värvi kott, mis meenutas oma kujult sülearvuti kotti. Umbes 40 minutit hiljem nägi ta sama isikut kaubanduskeskusesse sisenemas ja pidas mehe kinni. Isikul oli kaasas pass Z.E nimele. Politseid oodates isik põgenes. Valvetuppa jäi Z.E-lt äravõetud kott. (k 2, tl 26-28, 42-45). Nimetatud kotti on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtub, et koti sees oli omakorda fooliumist valmistatud kott, mida tavapäraselt kasutatakse kauplustest varguste toimepanemiseks, et vältida turvaväravate signaali. (k 2, tl 29-31). Kannatanu ja tunnistaja ütlustega haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestisi. Salvestistelt on näha, et süüdistuses nimetatud ajal liigub kaupluses pikemat kasvu noormees, kellel on üle õla musta värvi kott. Liikudes mööda müügisaali paneb ta midagi heledat kaasas olevasse kotti. Minnes meeste riietega riiuli juurde, võtab ta riiulilt asju ja paneb neid kotti. (k 2, tl 33-41). Asjaolu, et varguse pani toime süüdistatav, kinnitab äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt on tunnistaja Xxx tundnud Z.E ära isiku, kes eelkirjeldatud varguse toime pani. (k 2, tl 46-49). 25.03.2014 ülekuulamisel tunnistas ka Z.E ise, et ta nimetatud varguse toime pani ja kirjeldas sealjuures, mil viisil ta kauplusesse sisenes ja milliseid esemeid sealt võttis, mida ta

1.14.Z.E süüdistatakse ka selles, et tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, varastas ta 06.05.2013.a kella 14.00 paiku kauplusest „SPANTAL“ (Lõõtspilli 2, Rakvere) neli Spantal OÜ-le kuuluvat T-särki „Puma“ üldmaksumusega 191,80 eurot ja kaks T-särki „Puma“ üldmaksumusega 89,90 eurot. Z.E süüdistatakse ka selles, et tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, varastas ta 06.05.2013.a kella 18.30 paiku kauplusest „NEW YORKER“ (Haljala tee 4, Tõrremäe küla Rakvere vald) kaks paari New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvaid teksapükse üldmaksumusega 79,90 eurot. Z.E süüdistatakse ka selles, et tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, püüdis ta 06.05.2013.a kella 19.00 paiku varastada kauplusest „DENIM DREAM“ (Haljala tee 4, Tõrremäe küla Rakvere vald) kolme paari Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvaid teksapükse üldmaksumusega 363 eurot, kuid oma kavatsust ei viinud lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna tema tegu oli avastatud kauplusetöötaja poolt. Et süüdistuses kirjeldatud vargused on aset leidnud tõendavad eelkõige kannatanute esindajate ütlused. Nii on kannatanu Spantal OÜ esindaja Angela Erm andnud ütluseid, et talle helistas kaupluse müüja ja teatas, et kaupluses oli vargad käinud ning ta peaks minema politseisse kauplusest varastatud asju tuvastama. Politseis talle esitatud esemetest tundis ta kauplusest Spantal pärinevate toodetena ära alljärgnevad esemed: Puma T-särgid, kaks kollast, maksumusega 44,95 eurot tk, kaks oranži, maksumusega 47,95 eurot tk ja kaks valget, maksumusega 47,95 eurot tk. Ta tunneb kauba ära markeeringu ja turvaelementide järgi, mis on halli värvi. Kannatanu kinnitab, et sai varastatud esemed tagasi ning varalisi nõudeid Spantal OÜ-l ei ole. (k 2, tl 155-156). Asitõendi vaatlusprotokolli p 5 kohaselt on kannatanule varastatud esemed tagastatud. (k 2, tl 194) Kannatanu New Yorker Estonia OÜ esindaja Xxx andis ütluseid, et 06.05.2013 varastati kauplusest kaks paari meest teksapükse „Smog“, kokku väärtusega 79,90 eurot. (k 2, tl 142144). Asitõendi vaatlusprotokolli p 5 kohaselt on kannatanule varastatud esemed tagastatud. (k 2, tl 194) Kannatanu Põldma Kaubanduse AS esindaja Kristi Pohlak andis ütluseid, et 06.05.2013 kella 19.03 ajal tuli kauplusesse üks meesterahvas. Mõne aja pärast hüüdis üks Weekendi töötaja, et joosta sellele mehele järgi, sest ta oli pannud kotti teksapükse. Kannatanu koos teise müüjaga jooksid talle järgi. Õues viskas mees koti üle õla ja jooksis ära. Kott oli musta värvi ja selles oli kolm paari teksaseid koguväärtusega 363 eurot. (k 2, tl 145-147). Asjaolu, et nimetatud vargused aset leidsid ning need pani toime Z.E on tõendatud muu hulgas tunnistaja Xxxi ütlustega, mille kohaselt 06.05.2013 politseiametnikuna patrullteenistuses olles sai ta kella 18.48 ajal välijuhilt info, et kaks kahtlast isikut- üks mees ja üks naine, võtavad Põhjakeskuse lähedases metsatukas kotist riideid, proovivad neid selga ja need riided on koos poe siltidega. Kohale jõudes nad kirjeldatud isikuid ei leidnud. Samal

1-14-6598 ajal tuli väljakutse teisele ekipaažile, et Põhjakeskuses on jooksu pannud varas, kes oli riietatud sinisesse jopesse, mille käistel valged triibud. Mees pani poest jooksu ja koti poest varastatud asjadega viskas maha. Kui nad liikusid Moonaküla suunas, nägi teine ekipaaž Näituse tänaval kõiki kolme kirjeldatud isikut grupis liikumas. Neil oli käes kaks valget värvi kilekotti ja üks väiksem tumedat värvi kott. Isikud peeti kinni ja toimetati Rakvere politseijaoskonda. Need olid Xxx Xxx, Xxx ja kolmas isik oma andmeid ei tahtnud avaldada ning politsei tuvastas, et tegemist on Xxxga. (k 2, tl 128-131) Sarnaseid ütluseid nimetatud isikute kinnipidamise kohta on andnud tunnistaja Xxx. (k 2, tl 188-189). Isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist on näha, et kolmas kinnipeetud isik ei ole mitte Xxx vaid Z.E . Ka Z.E ise kinnitab oma hilisemal ülekuulamisel, et ta andis kõnealusel kinnipidamisel oma isiku kohta ebaõigeid andmeid ega lükanud ümber, kui politseiametnikud tuvastasid teda kui Xxxt. (k 2, tl 124-127; k 3 tl 6263). Kahtlustatavana kinni peetud Xxx andis ütluseid, et nad läksid ühel mai alguse nädalavahetusel Xxx Xxxga ja Z.E-ga Rakverre selleks, et panna kauplustes toime vargusi. Eelnevalt tegid nad endale spetsiaalsed fooliumist kotid, mis pandi kottide sisse selleks, et kaupluste turvaväravad kotti pandud esemete küljes olevatele turvaelementidele ei reageeriks. Esmalt käisid nad vargil Vaalakeskuses asuvas spordipoes. Sealt võeti kaasa jopesid ja võimalik, et ka T-särke. Z.E liikus seal eraldi. Teises kaubanduskeskuses läks Xxx spordikauplusesse A-sport ja võttis sealt 2 jopet ühe valge BMW-märgiga ja musta värvi jope. Xxx ja Z.E jäid teda konteinerite juurde ootama. Ta käis vargil veel kaupluses Koduekstra, võttis sealt juuksehooldusvahendeid, meikimisvahendeid ja deodorante. Pärast seda läksid Xxxga kauplusesse AG, Z.E jäi neid üksinda asjade juurde ootama. Võttis sealt 3 jopet ja meestetagi. Xxx vaatas samal ajal teisi kaupu. Edasi läksid nad Põhjakeskusesse. Seal käidi vargil kaupluses Denim Dream, Sportland. (k 2, tl 164-168). Sarnaseid ütluseid 06.05.2013 Rakveres varguste toimepanemise kohta andis Xxx Xxx. (k 2, tl 178-181). Iljini ja Xxx ütluseid varguste toimepanemise kohta ning selleks fooliumkottide kasutamist kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt on näha neilt ära võetud esemed, mille hulgas on ka kotid, mille sees on isetehtud fooliumist kott või vooder. (k 2, tl 191-206). Z.E seotusele süüdistuses nimetatud vargustega viitab asjaolu, et Xxx, Iljini ja Z.E kinnipidamisel nende valdusest leitud esemete seas olid ka kauplustest Spantal ja New Yorker varastatud esemed - New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvad kaks paari teksaseid ja OÜ-le Spantal kuuluvad „Puma“ T-särgid. (k 2, tl 191-206) Süüdistuses nimetatud kolme varguse episoodi toimepanemist ja selleks 06.05.2013 spetsiaalselt Rakverre sõitmist tunnistas esmasel ülekuulamisel Xxx nime all ütlusi andes ka süüdistatav ise. Tema sõnul liikus ta kaubanduskeskustes eraldi, ega oska kõiki poode nimetada, kus ta käis. Ühest spordipoest varastas ta 6 särki. Seejärel mindi Põhjakeskusesse, kus ta võttis New Yorkeri kauplusest kaks paari teksaseid ning Denim Dreami kauplusest kolm paari triibulisi pükse. Viimasest poest väljudes üritas üks mees teda kinni pidada ning põgenemisel jäi kott Denim Dreamist võetud asjadega kaubanduskeskusesse maha. Hilisemal ülekuulamisel jäi Z.E nende ütluste juurde. (k 2 tl 170-173, k 3 tl 61-63). Kauplusest Denim Dream Z.E poolt varguse toimepanemist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, milles on vaadeldud nimetatud kaupluse turvakaamera salvestisi. Kell 19.03 on salvestise Camera 1 ja Camera 3 vaateväljas Z.E, kellel oli seljas

1-14-6598 sinine jakk, mille käistel on kolm paralleelset valget värvi triipu, jalas on sinist värvi teksapüksid, valget värvi jalanõud, risti üle õla on kott. Ta liigub müügisaalis ringi, peatub pikemalt riiulite juues. Salvestiselt on näha, et kell 19:05:04 võtab ta riiulilt tumedat värvi riideeseme, jääb seljaga kaamera poole ja paneb asja kaasas olevasse õlakotti. (k 2, tl 209-212). Kuivõrd kõrvalseisja märkas, et Z.E üritab kauplusest Denim Dream riideesemeid varastada ning kaupluse töötaja sekkumise tulemusel sai kannatanu need esemed tagasi, jäi antud varguse episood katse staadiumisse. Z.E tegi küll kõik endast oleneva, et vargus lõpule viia, kuid temast mitteolenevatel põhjustel see ei õnnestunud. Kõik eelnimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et käesolevas punktis kirjeldatud kaks vargust ning üks varguse katse on aset leidnud ning need pani toime Z.E. Varastatud esemed ja nende maksumus on tuvastatud kannatanute ütlustega. 1.15 Kõik punktides 1.3 kuni 1.14 kirjeldatud teod varstavad KarS § 199 lg-s 1 sätestatud varguse koosseisu objektiivsetele tunnustele, st võõra vallasasja ära võtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kõikides kõnealustes episoodides on süüdistatav sisenenud erinevatesse kauplustesse, võtnud sealt ilma omaniku nõusolekuta kaasa erinevaid temale mittekuuluvaid esemeid ilma, et ta oleks nende eest tasunud. Kõik vargused on nii süüdistatava kui ka kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt pandud toime kauplustest vaba juurdepääsu teel ning mitmel juhul ka kaupluste töötajate või kõrvaltvaatajate nähes (p 1.4; 1.5; 1.6; 1.11; 1.12; 1.14 viimane episood), st avalikult KarS § 199 lg 2 p 5 tähenduses. Samuti on tuvastatud, et süüdistatav pani varguseid toime korduvalt – ajavahemikul 01.09.2011 kuni 06.05.2013 kokku neljateistkümnel korral. Sealjuures on kõik episoodid tehiolude osas sarnased – vargused kauplustest, eesmärgiga varastada asju, mis on kergesti realiseeritavad. Neil asjaoludel tuleb Z.E tegevus kvalifitseerida täiendavalt ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemisena. Kuritegude tehioludest nähtuvalt on varguste toimepanek muutunud süüdistava jaoks tavapäraseks elatusvahendite hankimise viisiks. Taolist veendumust kinnitab ka tõik, et süüdistatavat on ka varasemalt varguste toimepanemise eest karistatud. Nimetatu ning punktides 1.3 – 1.14 märgitud asjaoludel on kohtu hinnangul süüdistatava tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 objektiivsed tunnused. Süüdistatava enda ütlustest ning tema käitumist iseloomustavatest muudest tõenditest (spetsiaalse varguste toimepanekut hõlbustava koti kasutamine) nähtuvalt olid kõik vargused pandud toime kavatsetult. Tegemist oli sihipäraste ja planeeritud vargustega. Süüdistatav valmistas endale spetsiaalse koti, mis hõlbustab kauplustest varastamist ning läks kõnealustesse kauplustesse eesmärgiga varastada esemeid, mida on kerge edasi müüa. Seega on tuvastatud, et süüdistatav pani vargused toime kavatsetult. Eelnevat kokku võttes on Z.E tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, avalikult ning süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-6598 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Z.E karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et Z.E on oma süüd tunnistanud ning mitmete episoodide suhtes on ta avaldanud puhtsüdamliku ülestunnistuse (k 1, tl 186). Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Z.E on varasemalt nii väärteomenetluses kui ka kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kriminaalmenetluses on talle karistuseks mõistetud rahaline karistus, kuid punktis 1 toodud asjaolusid arvestades ei ole see ilmselgelt mõjutanud teda edaspidi hoiduma uute varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seega on kohus seisukohal, et arvestades toimepandud episoodide arvu ning varasemaid karistusi, on antud juhul ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks vangistus. Arvestades, et Z.E pani toime neliteist vargust ning nende raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et Z.E tunnistas oma süüd kõikides episoodides ning ilma eelneva kahtlustuse esitamiseta tunnistas ta üles olulise osa talle süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ja aitas sellega oluliselt kaasa kuritegude avastamisele. Sel põhjusel loeb kohus Z.E ülestunnistusi oluliseks kergendavaks asjaoluks, mistõttu on põhjendatud karistus keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Nii röövimise kui ka kehalise väärkohtlemise episoodide osas märgib kohus, et Z.E on pannud toime mõlema süüteokoosseisu järgi ühe episoodi ning lähtudes toimepandud tegude tehioludest ja raskusest etteheidetavate kuriteokoosseisude teokirjelduste kontekstis (sh kannatanute suhtes rakendatud vägivalla väheolulisus, samuti ei olnud röövitud esemete väärtus suur), on kohtu hinnangul tegemist rikkumistega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus minimaalsele lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks KarS § 200 lg-s1 sätestatud teo toimepanemise eest 2 aastat ja 9 kuud vangistust ning KarS §-s 121 sätestatud süüteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus Z.E-le liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust. Kuivõrd käesolevat kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb karistust KrMS § 238 lg-st 2 lähtuvalt ühe kolmandiku võrra vähendada ning karistada Z.E vangistusega 1 aasta ja 10 kuud. Sellest tuleb omakorda maha arvata eelvangistuses viibitud aeg (04.02.2013 - 05.02.2013, 06.05.2013 - 08.05.2013, kokku viis päeva) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-st 1 lähtuvalt tuleb nimetatud karistus liita Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.04.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot ning mõista Z.E-le liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuud ja 25 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

3.1.Xxx esitas tsiviilhagi summas 235,26 eurot. Hagist nähtub, et 09.02.2011 kella 01.00 ajal võeti vägivalda kasutades tema xxx asuvast korterist raha summas 40 eurot, mobiiltelefon „Nokia 6“ maksumusega 65 eurot, arvutihiir maksumusega 3,35 eurot, arvutihiir maksumusega 63,91 eurot, rahakott maksumusega 32 eurot, milles olid ka dokumentid (IDkaart ja juhiluba). Dokumentide vahetamine maksab kokku 31 eurot. xxx taotleb tekitatud varalise kahju summas 235,26 eurot väljamõistmist süüdistatavalt. Otsuse punktis 1.2 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud röövimise pani toime Z.E. Röövitud vara ning nende väärtus on tuvastatud kannatanu ütlustega. Kohtu hinnangul on Xxxi nõue summas 235,26 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tekitatud kahju summas 235,26 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Z.E-lt. 3.2 Seppäla Estonia OÜ esitas tsiviilhagi summas 1034.25 eurot. Hagi kohaselt on 01.09.2011 kella 13.10 paiku, 16.09.2011 kella 17.00 paiku, 21.01.2012 kella 17.00 paiku, 18.02.2012 ajavahemikul 10-12.00, 25.02.2012 kella 13.00 paiku, 02.03.2012 ajavahemikul 12-18.00 ja 28.04.2012 kella 17.00 paiku toimepandud vargustega tekitatud OÜ-le Seppälä Estonia varalist kahju kogusumma 1034,25 eurot. Otsuse punktides 1.3-1.4; 1.6-1.9 ja 1.11 märgitud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et kõik kõnealused seitse vargust pani toime süüdistatav Z.E. Nõude suurus on tõendatud kannatanu esindajate ütlustega, millest nähtuvad varastatud esemete loetelu, väärtus ja tekitatud kahju. Samuti on varastatud esemed ja nende kogus tuvastatud Z.E enda ütlustega. Kohtu hinnangul on OÜ Seppäla Estonia hagi summas 1034,25 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 1034,25 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Z.E-lt. 3.3 Valik-Kauplused OÜ esitas tsiviilhagi summas 84 eurot. Hageja märgib, et 20.10.2011 kella 16.00 paiku varastati kauplusest Valik-Kauplused kolm meeste džemprit hinnaga 28 eurot. Kokku tekitati vargusega kahju 84 eurot. Otsuse punktis 1.5 märgitud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et varguse pani toime süüdistatav Z.E. Nõude suurus on

1-14-6598 tõendatud kannatanu esindaja ütlustega, millest nähtub varastatud esemete loetelu, väärtus ja tekitatud kahju. Kohus leiab, et OÜ Valik-Kauplused haginõue summas 84 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 84 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Z.E-lt. 3.4 OnOff Eesti AS esitas tsiviilhagi summas 138 eurot. Hageja nõuab 138 euro väljamõistmist süüdistatavalt, kes 02.09.2012 kella 16.30 paiku pani kaupluses ONOFF (asukohaga Narva, Tallinna mnt 19) toime habemeajamise aparaadi varguse. Vargusega tekitati kannatanule kahju summas 138.00 eurot. Otsuse punkt 1.12 kohaselt pani kõnealuse varguse toime süüdistatav Z.E. Asjaolu, et varguse objektiks oli kaupluses müügil olnud habemeajamise aparaat Braun, on tõendatud nii kannatanu esindaja kui süüdistatava enda ütlustega. Varastatud eseme väärtus ja vargusega tekitatud kahju suurus on tuvastatud kannatanu esindaja ütlustega. Kohus on seisukohal, et AS OnOff Eesti haginõue summas 138 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 138 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Z.E-lt. 3.5 LPP Retail Estonia OÜ esitas tsiviilhagi summas 385,34 eurot. Hagi kohaselt on 28.04.2012 kella 16.00 paiku ja 31.03.2012 kella 14.05 paiku kaupluses RESERVED (Tallinna mnt 41, Narva) toimepandud vargustega tekitatud kannatanule kahju summas 385,34 eurot ning kannatanu taotleb nimetatud summa väljamõistmist süüdistatavalt. Otsuse punktides 1.10 ja 1.13 toodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et kõnealused vargused pani toime süüdistatav Z.E. Nõude suurus on tõendatud kannatanu esindajate ütlustega, millest nähtuvad varastatud esemete loetelu, väärtus ja tekitatud kahju. Samuti on varastatud esemed ja nende kogus tuvastatud Z.E enda ütlustega. Kohtu hinnangul on LPP Retail Estonia OÜ hagi summas 385,34 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 385,34 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Z.E-lt.