Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev
Viru Maakohus
Jätta H.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.R ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.R on Viru Maakohtu 6.02.2015 kohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.08.2014 ja lõpp 23.04.2016. Kinnipidamisasutuses H.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul ei ole isikut karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral tal kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas isik erinevates kohtades, kindel elamispind puudus. Isik on sisse kirjutatud xxx, mis kuulus tema õele. Omab xxx. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vabaduses oli väidetavalt töötanud ametlikult ehitustöödel xxx. Samuti töötas varem metsatöödel ja saeveskis. Isik oskas nimeliselt välja tuua järgnevad firmad, kus töötas - xxx). Kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna kindel sissetulek puudus ja ei leidnud muud lahendust. Vabanedes ei plaani minna tööle. Enne vangistust sai töövõimetuspensioni. Väidetavalt sai kaablivarguse käigus 2008 turvafirma valvuri käest löögi vastu pead. Isikul on psühhiaatrilised probleemid ning kohanemisraskused igapäevaelus. Isik vajab kohati abi, et tulla toime igapäevaste asjadega. Isik on varasemalt olnud psühhiaatrilisel ravil, käesoleval hetkel ravi enam ei ole. Isik väidab, et varasemalt tarvitas alkoholi, kuid enam mitte. Vägivaldset käitumist seoses alkoholiga pole olnud. Puudub informatsioon alkoholi kuritarvitamise kohta.
Väidab, et umbes 6 aastat tagasi tarvitas amfetamiini paaril korral, oli juhutarvitaja. Esimest korda proovis narkootikume enda sõnul 1997.a. Esimene narkootikum Ecstasy. Meditsiiniosakonna andmetel oli varasemalt amfetamiini juhutarvitaja, aga 12.09.2014 seisuga ei ole sõltlane. Isikut on kriminaalkorras karistatud 16 korral ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Viimane karistus on varguse eest. Varasemalt on isikut karistatud enamasti varavastaste kuritegude eest. Vangistuseks isik ei ole läbinud isikust mitte sõltuvatel põhjustel taasühiskonnastavaid tegevusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23% Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku, andmetel H.R puudub vabanedes elamispind. Õde AxxF.K pole nõus sellega, et kinnipeetav tema juurde xxxelama asub. H.R on pärast vabanemist võimalik asuda esialgu ööbima xxx varjupaika või üürida omale elamispind. Töötuna arvele võttes on isikul võimalik taotleda toimetulekutoetust, mille raames kompenseeritakse ka eluasemekulud. xx Linnavalitsuse sotsiaalnõuniku sõnul on isikul selleks vajalik pöörduda xxx elas isik erinevates kohtades, kindel elamispind puudus. H.R puudub vabanedes töökoht. Ka on isikul tuvastatud 80% töövõimetus. Isikul puudub püsiv töötamise kogemus, enne vangistust ei olnud teadaolevalt tööga hõivatud. H.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud, valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega. Väärteokorras on isik korduvalt karistatud, valdavalt samuti varavastaste rikkumiste eest. H.R on süstemaatiline varas. H.R on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel. Katseajad on lõppenud liitkaristuse määramisega uue kuriteo toimepaneku tõttu. Seega ei ole H.R-i katseajad siiani kulgenud positiivselt. Prokurör Ave Arnim, kirjalikult esitatud seisukohas, ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. H.R taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et H.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.R on vanglas 8-dat korda. Kriminaalkorras karistatud 16 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Korduvalt karistatud väärteokorras. Varasemalt oli korduvalt karistatud ka tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist.
Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline vabaduses käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Peale seda küsitav on ka kindla elukoha olemasolu, mis võib takistada kriminaalhoolduse teostamist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.R-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt H.R-i määratud käitumiskontrollid ei olnud tulemuslikud, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks H.R-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasematel katseväljadel puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole käesoleval ajal küllaldaselt piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.R-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.