Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

millele lisanduvad kohtutäituri kulud. Isik suhtleb isaga tihti, endise elukaaslase ja lastega harva. Enne vangistust suhtles ja elas koos inimestega, kellega pani koos kuritegusid toime. Süüdimõistetu on rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangla meditsiiniosakond on diagnoosinud narkosõltuvuse. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx, kuid erikohtlemist ei vaja. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 0%. Viru Vangla toetab D.U ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähedastest isa, kes on nõus poega võimaluste piires toetama. Isa sõnul on süüdimõistetul kolm alaealist last, kuid kelle kasvatamises süüdimõistetu ei osale. Süüdimõistetu suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega koos pani ta toime süstemaatilisi kuritegusid. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise, rahuldavas seisukorras, ahiküttega korteriga. Korter kuulub kinnipeetava isale. Elamispinnal puuduvad pesemisvõimalused, wc on ühiskasutuses. Isikule ei ole vabanemisel töökohta garanteeritud. Kriminaalhooldaja märgib, et varasem kriminaalhooldus lõppes tähtajaliselt, kuid isik rikkus lisakohustuse, alkoholi tarvitamise keeldu ja katseaega pikendati. Riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete kuritarvitamine. Prokurör, kirjalikus arvamuses, nõustun eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 18.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav D.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. D.U selgitas, et ta tahaks juba oma pere juurde ja ei hakkaks enam narkootilisi aineid tarvitama. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et D.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on omandanud põhihariduse xxx. Viimased viis aastat enne vangistust oli töötu, enne seda töötas viis aastat ehitusel ja kaheksa aastat metsatöödel metsaveotraktoriga. Vangla iseloomustuse kohaselt oli viimane töökoht aednikuna. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda (kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks), vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt, mis on toime pandud sissetungimisega, mis on toime pandud süstemaatiliselt; alaealise kaasatõmbamise eest kuritegevusele; omavoli eest; mootorsõiduki juhi 2(4)

poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest. Isik on viibinud viiel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süstemaatilise varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 29-33) nähtub, et isik pani toime paljuepisoodilisi varguseid. Sealjuures pani ta toime varguseid väga eriilmelistest kohtadest, varastades jalgratta spordihalli jalgrattahoidlast, jalgratta linnastaadioni jalgrattahoidlast, püüdis varastada viljakuivatist elektrimootoreid, RMK puupalke, toidupoest olmetarbeid, ehituspoest tööriistu. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kokku 9-l korral, kehtivaid väärteokaristusi on 5: Liiklusseaduse alusel 3-l korral; 1-l korral KarS § 218 lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus). 1-l korral ühistranspordiseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine sarnane varasemale käitumisele, kuriteod on liigiti jäänud samaks ja raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on järjepidevalt toime pannud varguseid. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kohus peab samas vajalikuks märkida, et ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus enda isikut tõendada kinnipidamisõiendiga, mistõttu dokumentide puudumine ei ole takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise, ahiküttega korteriga, kuulub kinnipeetava isale. Korteris puudub pesemisvõimalus ja veeklosett on ühiskasutuses. Isikule puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusvõrgustiku moodustab peaasjalikult isa, endise abikaasa ja lastega suheldakse harva. Tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik varastas süstemaatiliselt erinevatest kohtadest eriliigilisi esemeid, sh puitu, mootoreid, olmetarbeid), korduvaid karistusi (isik on kokku üheksal korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varguste eest, kuid ka alaealise kaasatõmbamise eest kuritegevusele, omavoli eest ning mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest; väärteokorras karistatud kokku 9-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et talle on korduvalt asendatud reaalne vangistus tingimusliku karistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest 3(4)

nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida iseloomustab järjepidev varguste toimepanemine sissetungimisega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.05.2016, ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht, kuid isikul on olulises mahus täitmata nõudeid. Vangistuse lõpuni jääva aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalus asuda tööle majandustöödel ja vähendada tema vastu esitatud nõudeid. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku suhtlusvõrgustik koosneb peale isa paljuski kriminaalse mõtteviisiga isikutest, mida kohtu hinnangul võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hinda positiivselt, et süüdimõistetu käitumine vanglas on hea, tal on kindel vabanemisjärgne elukoht ja lähedase toetud ning peab seda kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav ega kaalu üles kõiki teisi asjaolusid, mis tema käitumist iseloomustavad. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.U temale Viru Maakohtu Viru Maakohtu 06.02.2015 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.