lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9423/32

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9423/32
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
783
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9423/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.02.20151-14-9423/40Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.06.20151-14-9423/45Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.06.20151-14-9423/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.07.20151-14-9423/57Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9423

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 06. veebruari 2015 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav A.T, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 06. veebruari 2015 otsus muutmata ja süüdistatav A.T määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 06.02.2015 kohtuotsusega tunnistati A.T kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 05.04.2012 Viru Maakohtu, Rakvere kohtumaja kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 11 kuud 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti A.T-le 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati 20.03.2014-21.03.2014 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.05.2014.
1.1.Kohtuotsusega mõisteti A.T-lt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha 585,00 eurot ning kaitsjate Arvo Suubani ja Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest 616,80 eurot.

Määrati, et A.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kogusummas 1201,80 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, igas kuus vähemalt 100,15 eurot. Arvo Suubani (Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks) poolt määratud korras süüdistatav A.T kaitsjana osutatud õigusabi eest kulud kogusummas 266,40 eurot jättis maakohus riigi kanda.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6284/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5406/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5988/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
2.Süüdistatav A.T esitas Viru Maakohtu 06.02.2015 otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude vähendamist. Kaebuse esitaja toob välja, et tema majanduslik olukord on kehv ja ei ole võimalik maksta, kuna puudub sissetulek. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. A.T kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Kuna aga otsusega välja mõistetud menetluskulusid võib KrMS § 189 lg 3 järgi vaidlustada otsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt, kuulub A.T kaebus lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.
4.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest.
5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust ei menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ega menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-12). Praegusel juhul on A.T taotluse esitamisel tuginenud üksnes sellele, et tal on kehv olukord ning tal ei ole millestki maksta, sest sissetulekut ei ole. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on KrMS § 180 lg 3 kohaselt niigi arvestanud süüdistatava keerulise varalise olukorraga ning jätnud sellest

tulenevalt osa kaitsjatasust, kogusummas 266,40 eurot, riigi kanda. Kuna maakohus on menetluskulusid osaliselt vähendanud, siis esitatud kaebuse alusel puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude veelkordseks vähendamiseks. Maakohus on veelgi lisaks määranud, et menetluskulu kuulub hüvitamisele ositi ning seega ei pea süüdistatav kogu temalt välja mõistetud menetluskulude summat ühe korraga tasuma, vaid peab seda tegema 12 kuu jooksul, iga kuu vähemalt 100,15 euro ulatuses. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus A.T puhul uuesti KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

6.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A.T määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 06. veebruari 2015 otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20261-26-4812/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval