Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi
Süüdistatav
Kaitsja
Viru Maakohus
Eha Normann süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 2( kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 2( kaks) aastat ja (8)kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Eha Normanni ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdismõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Eha Normanni suhtes sundtoomist karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Vastavalt VÕS § 1043 rahuldada kannatanu xxx). Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Gromtsev ́i taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 144,0 eurot.
Vastavalt KrMS § 180 välja mõista Eha Normann ́ilt riigituludesse menetluskulud: 585 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 240( 96+144)eurot kaitsjatasu, Kokku: 825 eurot Eha Normann ́il tasuda menetluskulud 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700047896. ning selgitus „Eha Normann 1-15-4667 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu: Eha Normann ́ile on esitatud süüdistus selles, et tema septembri alguses, s.oxxxööülesandeid täites, seadme HTC One 4G Glacier, seerianumbriga 354436056906488, valget värvi väärtusega 483.07 eurot. Peale selle temaxxxtööülesandeid täites, seadme 357197059752652, musta värvi väärtusega 517 eurot.
Samsung
S4
4G,
seerianumbriga
Peale selle tema, xxx tööülesandeid täites, seadme Sony Xperia V/LT25I, seerianumbriga 355101058470946, valget värvi väärtusega 245 eurot. xxx täites, seadme IPad 4 gen. 4G/WiFi 32 GB, seerianumbriga SDMPL8488F18W, musta värvi väärtusega 497 eurot. Peale selle tema, ajavahemikul xxxäites, seadmed IPad 4gen. 4G/WiFi 32 GB, seerianumbriga SDMPL745WF18W, musta värvi väärtusega 563.70 eurot, LG D802 Optimus G2 32 GB 4G, seerianumbriga 358635050772749, musta värvi väärtusega 380 eurot, Samsung I9082 Galaxy GRAND, seerianumbriga 359038056906545, valget värvi väärtusega 210 eurot. Seega on xxxle sellise tegevusega põhjustatud varalist kahju kokku summas 2895.77 eurot. Seega pani Eha Normann oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED Kohus uuris tõendeid Eha Normanni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.
Elisa AS volitatud esindaja avaldus(tlk.1-4) 15.04.2014.a. kriminaalasja algatamiseks selles, et ajavahemikul xxxesindusest avalduses nimetatud seadet, maksumusega kokku 2515 eurot. Avalduses märgitakse, et seadmete varguse/kadumisega võib seotud xxx Eha Normann, kes viibis eelnimetatud esindustes xxx. Täiendav avaldus (tlk7-8) algatatud kriminaalasjas esitatud xxx poolt politseile 3.07.2014 seoses xxx hind 505,00 eurot, mis kadus või varastati xxx ja varguses kahtlustatakse avaldusest tulenevalt Eha Normanni. xxx vastusest 26.01.2015 kriminaalasjas( t.lk. 21-28) nähtub, et Eha Normann pantis xxx erinevatel ajavahemikel 4 erinevat mobiiltelefoni. Pantimise kohta koostati Lepingud, mille üheks pooleks oli Eha Normann, kes esitas lepingu sõlmimisel oma isikut tõendava dokumendi ID kaardi, millest lisatud foto lepingule. Kahtlustatava Eha Normanni ülekuulamise protokoll 4.02.2015, millest nähtub(tlk.44-48), et kahtlustatav tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Oma ütlustes kinnitas Eha Normann, et asus tööle xxx xxx. Tõend selle kohta, et Eha Normann pantis (tlk. 52-56) erinevatesse xx pandimajadesse erinevaid mobiiliseadmeid. Tsiviilhagi avaldus xxx (tlk. 61-77) kogusummas 2895,77 eurot koos kahju suurust kinnitavate tõenditega selles, et:
KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse;
2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises; Uurinud esitatud tõendeid leidis kohus, et Eha Normannile esitatud süüditus on tõendatud esitatud tõendite alusel ja süüdistatav on oma süüd ka täies mahus kinnitanud, et tõepoolest pani toime temale inkrimineeritud käitumise. E.Normann ei ole hüvitanud xxx esitatud kahjunõuet 2895,77eurot. Uute kuritegude toimepanemine leidis aset katseaja ( katseaja algus 10.01.2010 - lõpptähtaeg18.01.2014) kestel. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistust mõistes arvestab kohus, et Eha Normann esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks ja sellest tulenevalt kuulub temale mõistetav karistus vähendamisele 1/3 võrra. § 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: .. 9) see on toime pandud süstemaatiliselt – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega Eha Normann on temale inkrimineeritava teo toime pannud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg. 3). Riigikohtu Kriminaalkolleegium oma otsuses asjas nr 3-1-1-87-08 väljendatud seisukohti süstemaatilise varguse osas: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures. Ajavavahemik, mille jooksul vaadeldavad teod toime pannakse, võib toetada süütegude nn ühtset käekirja. Teisalt ei ole võimatu, et ka ühe päeva jooksul toime pandud kolm või enam vargust võivad erineda tehioludelt nii oluliselt, et sisemist seost ei ilmnegi. Siit nähtub, et ajalisele faktorile ei saa omistada iseseisvat õiguslikku tähendust teo kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuid see on teiste tunnuste hulgas üks reaalne ja mõõdetav kriteerium, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seos või selle puudumine. Kohus leiab, et Eha Normanni käitumine vastab KarS § 199 lg 2 p 9 süüteokoosseisule. Tuvastatud varguste toimepanemine septembrist 2013 kuni veebruarini xxx esindustest iseloomustab varguste süstemaatlisuse nii ajalises mõttes kui varguse toimepanemise iseloomu arvestades, ning sama „käekirja“ kinnitab ka varastatud seadmete edastamine ka erinevatesse pandimajadesse raha saamise eesmärgil.
Kohus leiab, et Eha Normanni vastutustunde puudumist ja kestva üleastumise raskust ning tema vastutust kergendavate asjaolude s.o süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust tuleb süüdlasele karistuseks mõista lühiajaline vangistus, selle reaalselt täitmisele pööramisega. Kohus leidis, et eelkõige puhtsüdamliku ülestunnistust arvestades tuleb süüdlasele mõista karistus KarS § 199 lg 2 miinimumilähedases määras, s.o. 3 kuud vangistust. Karistust mõistes arvestab kohus, et Eha Normann esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks ja sellest tulenevalt kuulub temale mõistetav karistus vähendamisele KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Ärakandmisele kuulub 2 kuud vangistust, millele tuleb liita Viru Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lõplik karistus KarS § 65 lg 2 alusel on 2 aastat ja 8 kuud vangistust ja see kuulub Eha Normannil ärakandmisele kinnipidamiskohas. Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase vastutust kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastavalt sama paragrahvi (Kars§ 199) lõikele 2 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada Eha Normanni rahalise karistusega. Isik pani toime võõra vara süstemaatilise varguse oma töökohal vaatamata alalise sissetuleku olemasolule, mistõttu ei ole kohus veendunud, et süüdlasele mõistetav rahaline karistus täidetakse Eha Normanni poolt mõistliku aja jooksul ja mõistetav karistus seega täidaks oma eesmärgi selles, et isik edaspidi hoiduks samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Tal on tasumata rahatrahvid kehtivate väärtegude eest ning rahalise karistuse koormise kandmine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu ja võib jätkuvalt kallutada teda ebaseaduslikul viisil rahaliste vahendite hankimisele. Teda ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemisest isegi katseaeg ja alalise sissetulekuga kindlustatus, alaealise lapse olemasolu ega muud asjaolud, väärtustamaks karistuse ärakandmist vabaduses. Seega kohtu kallutusel, rahaline karistus ei ole piisav meede, mis suunaks isikut edaspidi hoiduma samalaadsest süülisest käitumisest. Rahalise karistuse täitmise võimalikkus ei ole kohtu arvates tagatud selleks Eha Normannil piisavate vahendite puudumise tõttu. Ta ei ole suutnud asuda hüvitama AS Eesti Elisale rohkem kui 1 aasta tagasi tekitatud kahjusummat, mistõttu täiendava rahalise koormise määramine ei ole Eha Normannile käesoleval ajal põhjendatud. Eha Normann pani uue samalaadse kuriteo toime katseaja kestel, mistõttu kohus leiab, et karistuse tingimisi kohaldamine oma eesmärki ei ole suutnud täita. Kohus arvestab, et Eha Normann on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks suhtub kohus tema üleastumise raskust hinnates täie rangusega. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kohtupraktika seisukohta, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Eha Normanni puhul kohus selliseid erandlikke asjaolusid käesoleva kriminaalasja materjalide uurimisel ei täheldanud.
VÕS § 1043 Välja mõista Eha Normannilt VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb rahuldada xxx tsiviilhagi. Välja mõista Eha normannilt 2895,77 eurot kannatanu xxx Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab: Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasuda Eha Normannil sundraha summas 585 eurot riigi tuludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja, advokaat, Irina Gromtsvi poolt Eha Normannile riigi õigusabi osutamisega seotud kulud moodustavad 240 (144+96)eurot ja Eha Normannilt kuulub väljamõistmisele 240 eurot riigi tuludesse
(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.