Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. mai 2015 määrus süüdimõistetu Aleksei Milohhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
süüdimõistetu Aleksei Milohhovi (Milohhov) lepinguline kaitsja Artur Pärnoja, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu
Aleksei Milohhovi määruskaebus jätta rahuldamata.
lepingulise
kaitsja
Artur
Pärnoja
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega tunnistati Aleksei Milohhov süüdi KarS § 330 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 9 aastat vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud vangistust.
Viru Maakohtu 07.01.2015 määrusega vähendati A. Milohhovile Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8765 mõistetud karistust 2 kuu võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 9 aastat vangistust.
1.2.Karistusaja algus 06.01.2008 ja karistusaja lõpp 06.01.2017 (tulenevalt Viru Maakohtu 07.01.2015 määrusest).
Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 25.05.2015 määrusega jäeti A. Milohhov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest ja isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isiku kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – isik pani varasemalt toime varavastase ja üldohtliku süüteo, millele järgnes varavastane ja isikuvastane kuritegu. See kõik iseloomustab asjaolu, et A. Milohhov, hoolimata varasemast karistusest, ei hooli ühiskonnas kehtivatest käitumisreeglitest. Maakohus oli veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud riigikeele A2 taseme õpingud, sotsiaalprogrammid Agressiivsuse Asendamise treening, Eluviisitreening, Tervisegrupi ja osaleb majandustöödel.
2.2.Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik kannab liitkaristust tapmise ja röövimise ja avaliku korra rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga), korduvaid karistusi, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kellel on käesoleval hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt määratud kahel korral kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Maakohus ei nõustu Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt oleks süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal. Ta on oma kriminaalset käitumist jätkanud ka olenemata asjaolust, et oli vanglakaristuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Võttes arvesse isiku varasemat käitumist, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osutaks isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et isik on ka katseajal toime pannud uue kuriteo.
2.3.Maakohus ei ole veendunud, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi jätkas isik kuritegelikku eluviisi ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku eriliselt küüniline käitumine (tapmine, rööv ja avaliku korra raske rikkumine vägivallaga) näitavad, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas tunnustatud käitumisreegleid. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.01.2017, ärakandmiseks on veel natuke alla kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Samas on isikul sellel ajal võimalik teha korrektuure oma käitumises.
2.4.Maakohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vangla siseeeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et süüdimõistetu ei ole olnud nõus alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele ja on omanud vanglas keelatud esemeid. Samuti iseloomustab vangla süüdimõistetu käitumist aspektist, millest tulenevalt tunnistab küll süüdimõistetu oma vigu, kuid ei hinda neid objektiivselt ega näe nende lahendamise teid. Seega on maakohus seisukohal, et isik, kes pani
toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 25.05.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Milohhovi lepinguline kaitsja Artur Pärnoja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastataks A. Milohhov tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses väljatoodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Maakohus ei võtnud arvesse kõiki A. Milohhovi elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Määrust tehes ei ole maakohus piisavalt arvestanud vangla arvamust ning teisi esitatud ja kohtuistungil avaldatud tõendid. A. Milohhovil on garanteeritud elu- ja töökoht ja lähedaste toetus. Süüdimõistetu läbis edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Agressiivsuse Asendamise treening ning terviseprogrammi. Programmi jooksul oli aktiivne ja avatud. Tundis end programmis vabalt ning oli huvitatud koostööst. Perioodil 15.08.2012 - 20.12.2012 läbis riigikeele õppe A2 taseme kursuse. Samuti osaleb ta tööhõives majandustöödel. See kõik näitab tema positiivseteid muutusi ning võib loota, et ta on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Maakohus rõhutab, et eelnimetatud asjaolud ei anna alust A. Milohhovi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna ta oma toimepandud teoga on riivanud raskelt ühiskonna õiglus- ja õigustunnet ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid maakohus on seisukohal, et A. Milohhovi tingimisi vabastamine ei ole võimalik. Vastupidi kaitsja, vanglaasutus ja kriminaalhooldaja leiavad, et võttes arvesse A. Milohhovi isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üle tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning selle, et A. Milohhovil on kandmata karistust ca 1 aasta ja 6 kuud.
3.2.A. Milohhovi puhul on olemas nii formaalne kui ka materiaalne alus vangistusest ennetähtaega vabastamiseks. A. Milohhov suhtes kohaldatud karistus on juba täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki. Kaitsja arvates A. Milohhovi poolt toimepandud kuritegude asjaolud ei ole nii rasked, et ei võimalda süüdimõistetu vabanemist enne karistuse ärakandmist. Kuriteo raskusega on seadusandja arvestanud ennetähtaegse vabanemise võimaldamise reguleerimisel. A. Milohhovi süü suurusega oli kohus KarS § 56 kohaselt isiku süüdimõistmisel juba arvestanud. Kaitsja arvates ei saa neid kohus korduvalt kasutada vangistusest enne tähtaega mitte vabastamise põhjendamisel.
3.3.Lisaks märgib kaitsja, et distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine ei võimalda teha ühest järeldust selle kohta, kuidas isik kavatseb käituda vabaduses A. Milohhovil on kaks kehtivad distsiplinaarkaristust. Kaitsja arvab, et see rikkumine ei ole tõsine. Sellegi poolest, vaatamata olemasolevale distsiplinaarkaristusele, Viru Vangla toetab kinnipeetava A. Milohhovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei võimalda üksnes asjaolu, et A. Milohhov on vanglas korduvalt saanud distsiplinaarkorras karistada, teha järeldust tema kaheldava õiguskuulekuse ja allumisvõime kohta juhul, kui A. Milohhovi allutatakse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.
3.4.Kaitsja leiab, et A. Milohhov kahetseb siiralt toimepandut ja soovib karistusest vabastamise korral elada seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut ja seda, et tegemist on noore inimesega, kes vähemalt püüab end parandada, leiab kaitsja, et A. Milohhov väärib võimalust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. A. Milohhovi käitumine näitab, et ta tahab muuta oma elu ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Selleks tuleb talle võimalus anda, sest vanglas pikka aega viibimine teeb ühiskonda tagasituleku aina raskemaks. Määruskaebuses tuuakse välja, et isikul on vabanedes olemas garanteeritud elu- kui ka töökoht ning süüdimõistetul diagnoositud kroonilise haiguse ravi ei võimaldata ning vabaduses oleksid paremad võimalused ravi saamiseks. Vabastades kinnipeetava vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kaitsja hinnangul süüdimõistetut uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Milohhovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Milohhovi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Milohhovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Milohhov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Milohhovil on vabanedes kindel elu- ja töökoht, tal on perekond, ta on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammides ning omandanud riigikeele A2 tasemel. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Milohhovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vangistuses, enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks A. Milohhov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sh käesoleval hetkel kannab A. Milohhov liitkaristust muuhulgas tapmise eest. Süüdimõistetu on vägivaldne ning võib konfliktsituatsioonis oma tahtmise saamiseks kasutada vägivalda. Süüdimõistetu on varasemalt omanud legaalset sissetulekut, kuid tulenevalt alkoholiprobleemidest ei ole osanud ta majanduslikult käituda ning on toime pannud kuriteo. Ringkonnakohus leiab, et kuigi süüdimõistetul on garanteeritud töökoht, siis tema majandusliku toimetuleku oskuse nõrkus ja alkoholisõltuvus põhjustavad reaalset ohtu, et süüdimõistetu hakkab toime panema uusi kuritegusid.
7.1.Ringkonnakohus leiab vastupidiselt süüdimõistetu kaitsjale, et käesoleval aja ei esine aluseid andmaks A. Milohhovile veel ühte võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhoolduse ja täiendavate kohustuse abiga ei ole võimalik A. Milohhovit käesoleval ajal suunata õiguskuuleka käitumise suunas. Süüdimõistetu suhtes on varasemalt rakendatud kriminaalhooldust, kuid see on ebaõnnestunud. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu tunnistab oma probleeme, kuid ei näe nende lahendamiseks teid. Seetõttu võib eeldada, et A. Milohhov ei saa sisuliselt oma probleemidest aru. Tegemist on asjaoludega, mida ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega, kuna isikul endal puudub teadvustatud reaalne tegevusplaan.
7.2.Ringkonnakohus ei ole ka veendunud, et A. Milohhov on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. Süüdimõistetu kaitsja määruskaebuses avaldatud seisukohale, nagu süüdimõistetul oleks vaja veel ühte võimalust ning vajalik oleks toetada isiku resotsialseerimist, räägivad vastu A. Milohhovi vangistuses viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristused. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole
reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning on otsinud oma käitumise põhjendamiseks üksnes ennastõigustavaid asjaolusid. Seejuures on süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristused 2015. aastal. Ehk vaatamata eesseisvatele võimalustele taotleda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, ei ole pidanud süüdimõistetu vajalikuks käituda isegi mitte sel perioodil vangistuses seaduskuulekalt. Kohtukolleegiumil puudub alus kahelda, et süüdimõistetule ei tagata vangistuses vajalikku ravi. Sellele viitab VangS § 53 lg 2, mille kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Milohhovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A. Milohhovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 25. mai 2015 määrus muutmata, A. Milohhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.