Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
21.03.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-8765
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksei Milohhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSEI MILOHHOV, isikukood 38406092259, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.01.2008 ja lõpp 06.03.2017
Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.03.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ALEKSEI MILOHHOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Milohhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Milohhov on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega KarS § 330 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 aasta vangistuse
võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.01.2008. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes konflikti tekkimisel. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksei Milohhov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabaneda, sest ta ema on haige ja tal on 2 last. Tema tööandjaks on tema isa, kes tegeleb ehitusega. Isikul on tisleri eriala ning samuti on ta omandanud puusepp-ehitaja eriala. Isiku sõnul oli ta tegude toime panemisel ajal noor ja rumal. Isik tunnistab, et alkoholi oli süüdi kuritegude toime panemises ning edaspidi isik enam alkoholi ei tarvita. Prokurör Aleksei Milohhovi vabastamist ei toetanud. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud avaliku korra rikkumise, joobes juhtimise, varavastaste ning raske isikuvastase kuriteo eest. Kahel korral on teda karistatud tingimisi vangistusega kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab isik liitkaristust sh esimese astme kuriteo eest, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja näitab, et isik ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Arvestades isiku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvat karistust, leiab prokurör, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isiku käitumine vabaduses näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 26% ning vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%. Vangla materjalidest nähtub, et isikut on karistatud alkoholiseaduse alusel ja enamus kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Isik võib alkoholijoobes muutuda agressiivseks ja olla ettearvamatu käitumisega. Samuti on isik tarvitanud pea kõiki narkootikume. Isik ei ole soovinud alkoholi- ega narkosõltuvusravi kohaldamist. Seega võib alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga isikud. Isiku puhul on riskiks mõjutatavus, kuna isiku sõnul on narkootikumide-alkoholi tarvitamisel ja kuritegude sooritamisel olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju. Isik peab end üldiselt rahumeelseks inimeseks, kuid alkoholijoobes ja konflikti tekkimisel võib kaotada enesekontrolli ja käituda ettearvamatult. Varasemalt on isik oma tahtmise saamiseks kasutanud ja ähvardanud kasutada vägivalda. Isik tunnistab probleeme, kuid ei
hinda neid objektiivselt ega näe nende lahendamise teid. Isik on pannud katseajal toime uue kuriteo, seega ei täitnud ühiskonna reegleid ja norme, vaid lähtus enda tunnetest ja vajadustest. Isik on harjunud enda eest seisma ning õigluse võimalik vääritimõistmine võib kätkeda endas uue kuriteo riski, kuigi isik väidab, et tal on tahe muutuda. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.