Kohtulahend

Kinnipidamisasutusest Aleksei Milohhovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (seoses ametnike korraldustele mitteallumise ja keelatud eseme omamisega). Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: 05.08.2011-28.09.2011 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; 20.01.2011-10.05.2011 läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise treening; 27.05.2013-19.08.2013 läbis tervisegrupi; 15.08.2012-20.12.2012 läbis riigikeele A2 taseme; 27.06.2011-03.02.2015 osales majandustöödel koristajana; 05.08.2013-05.11.2013 osales tootmistöödel; alates 07.11.2014 osaleb majandustöödel köögitöölisena. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressil xxx. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx klassi. Enda sõnade kohaselt omab ehitusalaseid seritifikaate, on omandanud tisleri kutse. Vabaduses oli viimaseks ametlikuks töökoht ettevõttes xxx. Isikul on vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku suhtlusvõrgustikku kuuluvad ema, isa ja kriminaalse taustaga isikud. Süüdimõistetu tunnistab alkoholisõltuvust, pani kuriteod toime alkoholijoobes. Süüdimõistetul on diagnoositud krooniline haigus. Viru Vangla toetab Aleksei Milohhovi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, võõrasisa ja kaks alaealist last. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kuuetoalise majaga, kus elavad kinnipeetava ema, võõrasisa ja kaks alaealist last. Ema ja võõrasisa on nõus süüdimõistetut vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel on süüdimõistetule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Prokurör, kirjalikus arvamuses, arvab, et A. Milohhovi ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Arvestades A. Milohhovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvat karistust, leiab prokurör, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei oleks õigustatud. Isiku käitumine vabaduses näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod (mh tapmise ja röövimise katse) pani A. Milohhov toime katseajal. Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks A. Milohhovi katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. Tulenevalt toimepandud vägivaldse ja jõhkra kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. A. Milohhov on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul käesoleval ajal selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Aleksei Milohhovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aleksei Milohhov selgitas, et tal ei ole midagi lisada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksei Milohhov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

2(5)

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx klassi. Enda sõnul on tal tisleri kutseoskused ja ehitusalane eurosertifikaat. Ametlikult töötas vabaduses ehitajana. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neljal korral (2 kehtivat karistust), vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest; avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga; salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis, korduvalt ja sissetungimisega; tapmise ja röövimise katse eest, mis on toime pandud grupi poolt relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise ja avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Kohtuotsusest (isiklik toimik, I kd, I osa, tl 23-27) nähtub, et isik lõi teist isikut jalgadega mitu korda pähe ja keha piirkonda ning võttis ära tema vallasasjad. Samuti lõi ta ühistranspordis teist isikut rusikaga näkku. Lisaks tuleb märkida, et kohtuotsusega on moodustatud liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, millega Aleksei Milohhov tunnistati süüdi tapmise eest ja röövimise katse eest. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kuuel korral, kõik väärteokaristused on arhiveeritud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest ja isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isiku kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – isik pani varasemalt toime varavastase ja üldohtliku süüteo, millele järgnes varavastane ja isikuvastane kuritegu. See kõik iseloomustab asjaolu, et süüdimõistetu on jätkanud süütegude toimepanemist hoolimata varasemast karistatusest ega hooli ühiskonnas kehtivatest käitumisreeglitest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud riigikeele A2 taseme õpingud, sotsiaalprogrammidAgressiivsuse Asendamise treening; Eluviisitreening; Tervisegrupi; ja osaleb majandustöödel. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kohus peab samas vajalikuks märkida, et ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus enda isikut tõendada kinnipidamisõiendiga, mistõttu dokumentide puudumine ei ole takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kuuetoalise majaga, kus elavad kinnipeetava ema, võõrasisa ja kaks alaealist last. Ema ja võõrasisa on nõus süüdimõistetut vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel on süüdimõistetule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku suhtlusring koosneb emast, isast ja kahest alaealisest lapsest. Lisaks koosneb isiku tutvusring enamasti kriminaalse taustaga inimestest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik kannab liitkaristust tapmise ja röövimise ja avaliku korra rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga), korduvaid karistusi (isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste, üldohtliku ja isikuvastase kuriteo eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on käesoleval hetkel kaks kehtivat 3(5)

kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt määratud kahel korral kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus ei nõustu Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt oleks süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal. Ta on oma kriminaalset käitumist jätkanud ka olenemata asjaolust, et oli vanglakaristuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Võttes arvesse isiku varasemat käitumist, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osutaks isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et isik on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on vangistuse jooksul omandanud riigikeele A2 taseme ja läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise treening, Eluviisitreening ja Terviseprogramm. Samuti osaleb ta tööhõives majandustöödel. See tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi jätkas isik kuritegelikku eluviisi ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku eriliselt küüniline käitumine (tapmine, rööv ja avaliku korra raske rikkumine vägivallaga) näitavad kõik, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas tunnustatud käitumisreegleid. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine, sealjuures ka väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemine, mille tagajärjel suri kannatanu, ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.01.2017, ärakandmiseks on veel natuke alla kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Samas on isikul sellel ajal võimalik teha korrektuure oma käitumises. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives, riigikeele A2 taseme omandamine, kindla elu-ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesoleval ajal tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime väga raske kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise-eeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et süüdimõistetu ei ole olnud nõus alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele ja on omanud vanglas keelatud esemeid. 4(5)

Samuti iseloomustab vangla süüdimõistetu käitumist aspektist, millest tulenevalt tunnistab küll süüdimõistetu oma vigu, kuid ei hinda neid objektiivselt ega näe nende lahendamise teid. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, pannes toime sellel ajal ka uue kuriteo, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kõik see näitab, et ta ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti iseloomustab see asjaolu, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Milohhovi temale Harju Maakohtu 15.10.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.