Liiklussüüteod

kohtueelses menetluses makstud tasu eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse. Karistusseadustiku §180 lg.3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) eurot tuleb Dmitri DODONOVIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Sundraha ja menetluskulud tuleb Dmitri DODONOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700047566 ning selgitus „Dmitri DODONOV 1-15-2982 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 24.07.2015.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistused Dmitri Dodonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 20.05.2011 otsusega süüdi mõistetud KarS §200 lg.2 p.9 järgi, olles 21.04.2014 alkoholijoobes korteris aadressil xxx, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ja nõudes E A raha, ähvardas viimast noaga, kägistas padjaga ning omastas kannatanule kuuluva raha summas 1980,59 €. Dmitri Dodonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta, olles 09.06.2014 kell 20.00 alkoholijoobes majas aadressil xxx, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tõukas A K vastu rinda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja, pigistades kahe käega A K kaelast, omastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Nokia C2 maksumusega 20 € ning raha summas 50 €. Sellega pani Dmitri Dodonov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu eseme ähvardamisega, s.t. KarS §200 lg.2 p.4, 8 ettenähtud kuriteo. Dmitri Dodonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 20.05.2011 otsusega süüdi mõistetud KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi, olles alkoholijoobes ja tegutsedes võõra vallasasja

omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, ärandas 19.08.2014 kell 01.00 sõiduauto Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx) maksumusega 700 €, mis oli pargitud aadressil xxx, ning sõitis sellega Mustajõe küla suunas Vaivara vallas. Dmitri Dodonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema, olles alkoholijoobes ja tegutsedes 06.09.2014 kell 02.00 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, ärandas sõiduauto Audi 80 (registreerimismärk xxx) maksumusega 1000 €, mis oli pargitud aadressil xxx. Dmitri Dodonov oli kinni peetud kannatanu J G poolt xxx asuva maja juures. Sellega pani Dmitri Dodonov toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.t. KarS §215 lg.2 p.1 ettenähtud kuriteo. Dmitri Dodonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis 19.08.2014 kell 01.00 sõiduautot Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx) alkoholijoobes (tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,19 +/- 0,10 milligrammi alkoholi). Sellega pani Dmitri Dodonov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t. KarS §424 ettenähtud kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Dmitri Dodonov tunnistas end maakohtu istungil täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis, et noa kasutamine ei ole tõendatud, mistõttu tuleb toimepandud kuritegu selles osas ümber kvalifitseerida. Muus osas pidas kaitsja süüdistusi põhjendatuks. Süüdistatav Dmitri Dodonovi süü talle esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. Kannatanu E A korduvad kannatanuna ülekuulamise protokollid, millest nähtub, et süüdistatav tuli tema korterisse 21.04.2014 kella 22 paiku, palus raha ja kui kannatanu keeldus, võttis kannatanu lihanoa, hakkas sellega kannatanut ähvardama ja raha nõudma. Pärast seda võttis süüdistatav padja ja hakkas sellega kannatanut kägistama. Süüdistatav ütles noaga ähvardades, et kui kannatanu talle raha ei anna, siis ta tapab viimase ära. Kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast ning andis süüdistatavale peidikust raha 1980,59 €. Kannatanu kinnitas, et süüdistatav ähvardas teda noaga ja surus padjaga, nõudes raha andmist. Kannatanu A K ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 09.06.2014 puhkes tema ja süüdistatava vahel vaidlus, kes sõidab poodi alkoholi järele, süüdistatav tõukas oma käega tugevasti vastu kannatanu rinda, millest kannatanu kukkus magamistoa põrandale, lüües pea ära ja tundes füüsilist valu. Siis haaras süüdistatav kahe käega kannatanu kaelast ja hakkas pigistama, kannatanu hakkas lämbuma, sel ajal võttis

süüdistatav kannatanu kaelast mobiiltelefoni Nokia C2 ja spordipükste tagataskust 50 €. Pärast seda lasi süüdistatav kannatanu lahti ja jooksis majast välja. Kannatanu I F ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et talle kuulub sõiduauto Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx), mis oli ostetud eraisikult ja registreeritud kannatanu elukaaslase nimele. 18.08.2014 kell 21.25 läks ta autoga elukaaslase juurde, parkis selle xxx asuva maja otsaseina juures, lukustas võtmega iga ukse ning võttis mootoris maha ühe akuklemmi. 19.08.2014 kell 06.00 lahkus ta elukaaslase juurest, kuid autot ta sellelt kohalt, kuhu oli parkinud, ei leidnud. Kannatanu määras auto maksumuseks 700 €. Kannatanu J G ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et talle kuulub sõiduauto Audi 80 (registreerimismärk xxx). 31.08.2014 parkis kannatanu oma auto xxx asuva maja hoovi. 05.09.2014 öösel 02.22 ärkas ta üles ja nägi, et see koht, kus auto seisis, oli tühi. Kannatanu äratas abikaasa, kes nägi, et xxx maja ees seisab sõiduauto. Kannatanu võttis taskulambi ja läks selle auto juurde. Tegemist oli kannatanu autoga, kus kõrvalistmel istus noormees, kelle käe keeras kannatanu selja taha ja surus vastu autot, kannatanu abikaasa kutsus välja politsei. Kannatanu andis noormehe politseile üle. Autosalongis oli süütelukk lahti võetud, juhtmed paljaks keritud, rooli sees oli puidust liist. Sõiduauto maksumus oli 1000 €. Auto remondi ja transportimise eest tasus kannatanu D M OÜ kokku 200 €. Hommikul valges leidis ta auto juurest maast mobiiltelefoni Samsung. Kannatanu J G ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema on sõiduauto Audi 80 (registreerimismärk xxx) kaasomanik. 06.09.2014 avastas kannatanu abikaasa öösel, et nende autot ei ole selle tavalisel kohal, kannatanu nägi aknast, et nende auto seisab xxx asuva maja ees. Kui kannatanu välja läks, hoidis tema abikaasa kinni meesterahvast ja käskis kutsuda politsei. Valges leidis abikaasa auto juurest maast võõra mobiiltelefoni Samsung. Tunnistaja A A ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 21.04.2014 läks ta külla oma naabritele Dmitri ja M Dodonovitele. Seal tarvitasid nad kolmekesi alkoholi, koju minnes tuli Dmitri Dodonov teda saatma. Kodus läks tunnistaja magamistuppa ja heitis voodisse, Dmitri Dodonov läks kööki juttu rääkima tunnistaja abikaasa E A . Tunnistaja äratas üles lärm, ta väljus magamistoast ja nägi, kuidas Dmitri Dodonov haaras tunnistaja abikaasal kõrist ja võttis temalt ära rahakoti koos rahaga. Seejärel võttis Dmitri Dodonov rahakotist raha, viskas rahakoti põrandale ja lahkus. Tunnistaja ei jõudnud toimuvasse sekkuda, kuna oli alkoholijoobes ja väsinud ning läks magama tagasi. Rahakotis oli üle 1500 €, kuna ta sai kätte poole aasta pensioni. Tunnistaja M L ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 21.04.2014 oli ta patrullpolitseinikuna ametikohustuste täitmisel ja nad said koos paarimees D N kel 02.10 väljakutse xxx, kus väljakutsujat kägistas naaber ja pani noa talle kõrile. Kohapeal oli E A raskes alkoholijoobes ja rääkis oma pretensioonidest naaber Dmitri Dodonovi suhtes. Dmitri Dodonopvi korteris magas viimane oma voodis. Teatajale sai selgitatud, et kui ta saab kaineks, pöördugu soovi korral politseisse. Tunnistaja D N ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema oli 21.04.2014 patrullpolitseinikuna koos M L patrullis, kell 02.10 said nad väljakutse xxx. Väljakutse faabula oli järgmine: teatajat kägistas naaber, teataja oli joobes. Kohale saabudes oli E A oli raskes alkoholijoobes ja tal olid pretensioonid oma naabri

Dmitri Dodonovi suhtes. Dmitri Dodonov magas oma korteris oma voodis. Politseinikud teatasid juhtimiskeskusele, et teataja on raskes joobes ja talle oli selgitatud, et kui saab kaineks, pöördub soovi korral. Tunnistaja M D ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 06.09.2014 tuli ta koos A K viimase tallu ja nad hakkasid alkoholi tarvitama. Umbes kell 18.30 tuli sinna tallu ka tunnistaja poeg Dmitri Dodonov, kes hakkas koos nendega alkoholi tarvitama. Seejärel läksid nad majja sisse ja mingil hetkel kuulis tunnistaja müra. Kui ta vaatas, siis A K lamas põrandal ja Dmitri Dodonov lamas tema peal ja surus kannatanut vastu põrandat. Tunnistaja läks teise tuppa. Peale kaklust sõitis Dmitri Dodonov minema. Tunnistaja ja kannatanu heitsid magama, hommikul ütles kannatanu tunnistajale, et Dmitri Dodonov võttis temalt ära sularaha 50 € ja mobiiltelefoni. Tunnistaja sellest oma pojaga ei rääkinud. Tunnistaja N M ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta töötab S asuvas xxx. 01.08.2014 andis Dmitri Dodonov pandimajja mobiiltelefoni Nokia C2, mille eest sai 20 €. Kuna seda mobiiltelefoni ei ostetud välja, müüdi see 15.08.2014 maha. Tunnistaja J E ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta oli patrullpolitseinikuna 19.08.2014 autopatrullis ja nad said kell 00.57 väljakutse, et Mustajõel pidasid piirivalvurid kinni naisterahva, kes juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kui tunnistaja kohale jõudis, juhtis V R mootorsõidukit Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx). Kui tunnistaja hakkas kaasreisijatega suhtlema, kuulis ta, kuidas Tallinna maantee poolt liikuv sõiduk hakkas pidurdama ja lendas teelt välja. Tunnistaja istus politseiautosse ja koos paarimehega sõitsid nad antud sõiduki juurde. Kraavis oli Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx), autos oli ainult juht Dmitri Dodonov, kes seletas, et tarvitas alkoholi. kohapeal tehti juhile alkotest, mille tulemus oli 1,35 mg/l, peale mida pakuti juhile teha test tõendusliku alkomeetriga, juht nõustus, näit oli 1,09 mg/l. Juht toimetati kainenemisele. Sündmuskoha 06.09.2014 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi sõiduautot Audi 80 (registreerimismärk xxx) xxx asuva maja taga. Sõiduautol ei ole signalisatsiooni. Asitõendi 23.09.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Nokia C2 (IMEI-kood 35326005554493). Asitõendi 09.09.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi esemeid, mis võeti ära 06.09.2014 sündmuskohalt xxx – mobiiltelefon Samsung; 2 töökinnast; metallist, nikeldatud kääride üks pool; helehalli värvi tekstiilist nokkmüts; 2 musta värvi plätut nr.41 – 42. Sideettevõtjalt saadud andmete 22.09.2014 protokoll koos kõneeristuse analüüsidega abonentnumbri ja IMEI-koodide järgi. Nimetatud protokollist nähtub, et A K kuuluv kõnekaart abonentnumbriga xxxxxxx oli perioodil 01.06.2014 kell 11.43 – 18.07.2014 kell 00.33 seadistatud mobiiltelefonis Nokia C2 (IMEI-kood 353260055544930), perioodil 10.06.2014 kell 22.11 – kell 22.36 mobiiltelefonis Nokia 5730s (IMEI-kood 35196403112889) ja perioodil 23.07.2014 kell 13.02 – 25.07.2014 kell 14.20 mobiiltelefonis Samsung F480 (IMEI-kood 354926038419160). Samast protokollist nähtub, et mobiiltelefonis Nokia C2 (IMEI-kood 353260055544930) kasutati järgnevaid kõnekaarte: perioodidel 01.06.2014 kell 11.43 – 02.07.2014 kell 21.16, 10.07.2014 kell 14.21, 12.07.2014 kell 23.18, 15.07.2014 kell

20.44, 16.07.2014 kell 17.54 ja 18.07.2014 kell 00.33 A K kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxxx; 19.06.2014 kell 08.08, 25.06.2014 kell 23.40, 27.06.2014 kell 17.27, 30.06.2014 kell 10.21, 01.07.2014 kell 08.08 ja perioodil 03.07.2014 kell 13.03 – 31.07.2014 kell 20.57 Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx ning perioodil 15.08.2014 kell 10.21 – 10.09.2014 kell 23.58 V P kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx. Samast protokollist nähtub, et mobiiltelefonis Nokia 5730s (IMEI-kood 35196403112889) kasutati 10.06.2014 kell 21.58 Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx; 10.06.2014 kell 22.11 A K kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxxx ja perioodil 12.06.2014 kell 17.44 – 13.06.2014 kell 18.06 Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx. Samast protokollist nähtub, et mobiiltelefonis Samsung F480 (IMEI-kood 354926038419160) kasutati perioodil 04.07.2014 kell 15.54 – 06.07.2014 kell 12.57 Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx; perioodil 17.07.2014 kell 10.59 – 22.07.2014 kell 12.01 M D kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxxx; 22.07.2014 kell 14.20 – kell 23.52 Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx; 23.07.2014 kell 13.02 – kell 14.02 A K kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx ja perioodil 23.07.2014 kell 17.48 – 28.07.2014 kell 08.53 Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxxx. xxx OÜ N ja Dmitri Dodonovi vahel 01.08.2014 sõlmitud leping, mille kohaselt andis pandimaja Dmitri Dodonovile lühiajalist laenu 10 € tähtajaga 10 päeva intressiga 1% päevas, kuid mitte vähem kui 2 €. Dmitri Dodonov andis pandiks Nokia C2 (IMEI-kood 353260055544939). AS Eesti Post Pensionide ja toetuste väljamaksu teatis nr.1675889, mille kohaselt teostati 04.04.2014 A A pensioni väljamakse summas 1980,59 €. Indikaatorvahendi kasutamise 19.08.2014 protokoll, mille kohaselt tuvastati Dmitri Dodonovil 19.08.2014 kell 01.36 indikaatorvahendiga Alcoquant A111230 joove 1,35 mg/l. Kontrollile allutatud isik on protokollile alla kirjutanud ning mingeid selgitusi ja märkusi tal ei olnud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise 19.08.2014 protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati Dmitri Dodonovil 19.08.2014 kell 02.14 tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK 11 EST ARAF-0027 alkoholijoove järgmiselt: 1.lugem 1,26 mg/l, 2.lugem 1,19 mg/l, lõplik lugem 1,19 mg/l, laiendmääramatus 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,09 mg/l. Kontrollile allutatud isik on protokollile alla kirjutanud ning mingeid selgitusi ja taotlusi tal ei olnud. Dmitri Dodonovi koduvad kahtlustatavana ülekuulamise protokollid, millest nähtub, et kuriteoepisoodis 21.04.2014 tunnistas ta süüd osaliselt – süüdistatav tunnistas, et rebis kannatanu E A käest ära rahakoti ja kui viimane üritas seda tagasi võtta, pööras süüdistatav selja ja ei lasknud lähemale tulla. Rahakotis oleva raha summat süüdistatav täpselt ei tea, arvas, et seda oli vähem kui 1000 €, umbes 800 – 900 €, kõik selle raha kulutas ta alkoholile. Kannatanut ta noaga ei ähvardanud ja padjaga ei lämmatanud. Kuriteoepisoodis 09.06.2014 tunnistas ta oma süüd täielikult ja seletas, et haaras kannatanu A K rinnust kinni, surus vastu põrandat, võttis kannatanu taskust raha 50

€ ja mobiiltelefoni Nokia C2 ning sõitis minema. Raha raiskas ka alkoholi ja toiduainete peale, telefoni müüs maha 10 e eest ja selle raha kulutas samuti ära. Kuriteoepisoodis 19.08.2014 tunnistas ta oma süüd täielikult ja seletas, et 18.08.2014 alates kella 18-st tarvitas ta alkoholi, 19.08.2014 kella 01 ajal helistas talle J T ja kutsus Mustajõele ujuma. Sinna oli kauge minna, seetõttu läks ta tumedat värvi auto Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx) juurde, lõhkus auto juhipoolse ukseklaasi, ühendas süüteluku juhtmed otse ja kui mootor käivitus, sõitis Mustajõele. Poolel teel ei tulnud ta juhtimisega toime, sõitis kraavi, juurde tulid politseinikud, kes tegid ettepaneku teha alkoholitest. Peale seda sõitsid nad Narva politseijaoskonda, kus tehti test tõenduslikul alkomeetril. Süüdistatav kinnitas, et oli testide näitudega nõus, kuna ei olnud tõesti kaine. Kuriteoepisoodis 19.08.2014 tunnistas ta oma süüd täielikult ja kinnitas, et ärandas Sillamäelt sõiduauto Wolksvagen Golf. Ülejäänud osas jäi süüdistatav eelnevalt antud ütluste juurde. Kuriteoepisoodis 09.06.2014 tunnistas ta oma süüd täielikult ja seletas, et tarvitas 05.09.2014 alkoholi ja 09.06.2014 öösel tahtis koduni jõudmiseks proovida avada mingisuguse sõiduauto ja sõita koduni sellega. xxx maja juures püüdis ta kääridega avada sõiduautosid, millel ei olnud signalisatsiooni. Audi 80-l õnnestus tal avada juhipoolne uks, ta istus juhiistmele, tõmbas välja süütejuhtmed ja käivitas auto. Kuna sõiduautol oli rool lukus, sõitis ta tagumise käiguga umbes 30 meetrit, jäi seisma ja tahtis blokeeringu maha võtta lauajupiga. Sellest ei tulnud midagi välja ja ta istus kõrvalistmele, varsti tuli meesterahvas, kes osutus autoomanikuks, pidas süüdistatava kinni, lõhkus ta püksid, võttis ära mobiiltelefoni, plätud ja mütsi. Siis tuli kohale omaniku abikaasa, kes kutsus välja politsei. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Dmitri Dodonov pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §200 lg.2 p.4, 8; §215 lg.2 p.1 ja §424 järgi. KarS §200 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga, mis on suunatud kannatanu vastupanu murdmisele. Samuti peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Kannatanu E A ütluste kohaselt tuli süüdistatav tema korterisse ja nõudis raha. Keeldumise peale võttis kannatanu lihanoa, hakkas sellega kannatanut ähvardama ja raha nõudma. Pärast seda võttis süüdistatav padja ja hakkas sellega kannatanut kägistama. Süüdistatav ütles noaga ähvardades, et kui kannatanu talle raha ei anna, siis ta tapab viimase ära. Kannatanu on selliseid ütlusi andnud korduvalt. Maakohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et politsei väljakutsumise ajal oli kannatanu raskes joobes, kuid talle selgitati tunnistajate M L ja D N poolt, et kaineks saades on tal õigus pöörduda politseisse. Samadest asja materjalidest nähtub, et seda on kannatanu ka kohe järgmisel päeval teinud. Seega on ta oma ütluste juurde jäänud järjekindlalt ja pidevalt. Kannatanu puhul on tegemist pensionäriga, asja materjalides ei ole ühtegi tõendit või asjaolu selle kohta, et kannatanul oleks põhjust aluseta süüdistatava peale rääkida. Süüdistatava väiteid selle kohta, et noaga ta kannatanut ei ähvardanud ja padjaga ei kägistanud, ennast õigustavateks ja antuna selleks, et vältida vastustust. Kannatanu A K ütluste kohaselt tõukas süüdistatav oma käega tugevasti vastu kannatanu rinda, millest kannatanu kukkus magamistoa põrandale, lüües pea ära ja

tundes füüsilist valu. Siis haaras süüdistatav kahe käega kannatanu kaelast ja hakkas pigistama, kannatanu hakkas lämbuma, sel ajal võttis süüdistatav kannatanu kaelast mobiiltelefoni Nokia C2 ja spordipükste tagataskust 50 €. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka ise süüdistatav. Ka tunnistaja M D kinnitas süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud kaklust ning asjaolu, et kannatanu kinnitas talle, et süüdistatav võttis kannatanult ära sularaha 50 € ja mobiiltelefoni. Asjaolu, et kannatanu mobiiltelefon oli süüdistatava valduses, tõendab ka kriminaalasja materjalides asuv Sideettevõtjalt saadud andmete 22.09.2014 protokoll, mille kohaselt oli kannatanu A K kuuluva mobiiltelefonis Nokia C2 (IMEI-kood 353260055544930) perioodil 19.06.2014 – 31.07.3014 erinevatel aegadel kasutatud Dmitri Dodonovile kuuluvat kõnekaarti abonentnumbriga xxxxxx. Samuti kinnitab seda asjaolu ka OÜ N ja süüdistatava vahel 01.08.2014 sõlmitud leping, mille kohaselt sai süüdistatav pandimajast lühiajalist laenu ning andis pandiks mobiiltelefoni Nokia C2 (IMEI-kood 353260055544939). Maakohus möönab, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollis ja pandimajas sõlmitud lepingus on mobiiltelefoni IMEI-koodi viimane number erinev, kuid leiab, et see ei anna alust süüdistatava õigeksmõistmiseks antud kuriteoepisoodis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollis on andmed trükitud, pandimaja lepingul kirjutatud käsitsi. Maakohus leiab, et käsitsi kirjutamisel ja käekirja tõlgendamisel võib tekkida vigu. Maakohus peab eelnimetatud mobiiltelefoni siiski üheks ja samaks mobiiltelefoniks ning selle mobiiltelefoni IMEI-koodiks sideettevõtja poolt nimetatud koodi. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust. Maakohus leiab, et süüdistatav pani eelnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Maakohus leiab, et süüdistatava kuriteod on KarS §200 lg.2 p.4, 8 järgi õigesti kvalifitseeritud. KarS §200 lg.2 p.4 näeb ette vastutuse teo eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Dmitri Dodonov on Viru Maakohtu 20.05.2011 otsusega muuhulgas süüdi mõistetud ja karistatud KarS §200 lg.2 p.9 järgi. Ülaltoodu alusel on süüdistatava puhul KarS §200 lg.2 p.4 koosseis täidetud. KarS §200 lg.2 p.8 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kannatanu E A ütlustest nähtub järjekindlalt, et tema poolt raha andmisest keeldumise peale haaras süüdistatav noa ja asus sellega kannatanut ähvardama, raha mitteandmise korral ähvardas süüdistatav kannatanu tappa. Maakohus peab kannatanu ütlusi selles osas usaldust väärivateks ja leiab, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes kuriteo toimepanemisel nuga ja ähvardas sellega. Ülaltoodu alusel on süüdistatava puhul KarS §200 lg.2 p.8 koosseis täidetud.

Maakohus ei nõustu siinkohal kaitsja seisukohaga, et noa kasutamine ja sellega ähvardamine ei ole asja materjalidega tõendatud ja nimetatud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS §199 järgi. Maakohus jääb käesolevas kohtuotsuses juba varem väljaöeldud seisukoha juurde, et peab kannatanu korduvaid ütlusi noaga ähvardamise osas järjekindlateks ja usaldust väärivateks. Asjaolu, et tunnistaja A A ei kinnitanud noaga ähvardamist, ei anna alust kuriteo ümberkvalifitseerimiseks. Tunnistaja ütlustest nähtub üheselt, et ta tuli koju alkoholijoobes ja läks kohe magama, üles ärkas alles lärmi peale ja kui ta vaatama läks, nägi ta momenti, kui süüdistatav sai juba rahakoti koos rahaga enda kätte. Maakohus leiab, et seega pidid kõik tegevused rahakoti enda valdusse saamiseks olema süüdistatava poolt selleks ajaks juba tehtud, s.h. ka noaga ähvardamine ja padjaga kägistamine. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et süüdistatav on toime pannud KarS §200 lg.2 p.4, 8 sätestatud kuriteo ning tema süü on kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtulikus menetluses avaldatud tõenditega leidnud täielikult tõendamist. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. KarS §215 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. Mootorsõiduki puhul on kasutamine omavoliline, kui sellega sõidetakse ära kohast, kuhu omanik või valdaja oli selle jätnud. Omavoliline kasutamine loetakse lõpule viiduks mootorsõiduki ärasõitmisega eelnimetatud kohast. Kannatanute J ja J G ütluste kohaselt parkis J G sõiduauto Audi 80 (registreerimismärk xxxx) xxx asuva maja hoovi. 05.09.2014 öösel 02.22 ärkas ta üles ja nägi, et see koht, kus auto seisis, oli tühi. J G nägi aknast, et nende sõiduauto seisab xxx asuva maja juures. Süüdistatava enda ütluste kohaselt sõitis ta sõiduautoga Audi 80 tagumise käiguga umbes 30 meetrit ja jäi seisma, peale mida peeti ta sõiduauto omaniku poolt kinni ja anti üle väljakutsutud politseinikele. Kinnipidamise käigus jäid autosse süüdistatavale kuuluvad mobiiltelefon Samsung, nokkmüts ja plätud ning kääride üks pool, millega ta avas sõiduauto ukse. Nimetatud asitõendid on kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus vaadeldud vaatlusprotokollis. Kannatanu I F ütlustest nähtub, et talle kuulub sõiduauto Wolksvagen Golf (registreerimismärk xxx), mis oli 18.08.2014 kell 21.25 pargitud xxx asuva maja otsaseina juures, iga auto uks lukustatud võtmega ning mootoris maha võetud üks akuklemm. 19.08.2014 kell 06.00 lahkus ta elukaaslase juurest, kuid autot ta sellelt kohalt, kuhu oli parkinud, ei leidnud. Kannatanu ütlusi kinnitavad süüdistatava enda seletused, mille kohaselt helistas 19.08.2014 öösel talle tuttav ja kutsus Mustajõele ujuma, kuna sinna oli pikk maa, otsustas süüdistatav leida sõiduauto. Wolksvagen Golfiga alustas ta sõitu Mustajõe suunas, kuid ei tulnud seoses alkoholijoobega sõiduauto juhtimisega toime ning sõitis teelt välja. Kohale tuli politseipatrull. Seda asjaolu on kinnitanud oma ütlustega ka tunnistaja J E. Ülaltoodu alusel on süüdistatava puhul KarS §215 lg.2 p.1 koosseis täidetud. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest pani süüdistatav eelnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et süüdistatav on toime pannud KarS §215 lg.2 p.1 sätestatud kuriteo ning tema süü on kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtulikus menetluses avaldatud tõenditega leidnud täielikult tõendamist. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. KarS §424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Dmitri Dodonovile on esitatud süüdistus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises 19.08.2014 kell 01.00 Vaivara vallas. Seega tuleb antud kriminaalasjas tuvastada, kas Dmitri Dodonov juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas alkoholijoobes ja kas alkoholijoove on tuvastatud seaduse kohaselt. Liiklusseaduse §69 lg.2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 19.08.2014 ning Tõendusliku alkomeetri kasutamise 19.08.2014 protokollist ja selle väljatrükist nähtub, et Dmitri Dodonovil tuvastati alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks väljahingatava õhu ühes liitris 1,09 milligrammi. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Dmitri Dodonov oli süüdistuses märgitud ajal ja kohas alkoholijoobes. Asjaolu, et Dmitri Dodonov juhtis alkoholijoobes sõiduautot Wolksvagen Golf, on tõendatud tunnistaja J E ütlustega. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Vastavalt Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et alkoholijoove on Dmitri Dodonovil tuvastatud indikaatorvahendiga Alcoquant A 111230 ja tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK111 EST nr.ARAF-0027. Mõlemast protokollist nähtub, et kontrollile

allutatud isikul selgitusi, märkusi ja taotlusi ei olnud ning ta on mõlemale protokollile all kirjutanud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et alkoholijoove on süüdistataval kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Ülaltoodu alusel on süüdistatava puhul KarS §424 koosseis täidetud. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest pani süüdistatav eelnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et süüdistatav on toime pannud KarS §424 sätestatud kuriteo ning tema süü on kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtulikus menetluses avaldatud tõenditega leidnud täielikult tõendamist. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. Karistus Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Dmitri Dodonov on käesoleva kohtuotsusega süüdi mõistetud kolme erineva sätte järgi. Neist kahe puhul – röövimine ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes – on tegemist raskete süütegudega. Võõra vallasasja äravõtmiseks vägivalla ja relvataolise

eseme kasutamine ning mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on sellised süüteod, mille eest peab kohus vajalikuks mõista range karistus. Süüdistatava puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks toimepandud kuritegude raskusele, laadile ja arvule arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav Dmitri Dodonov on varem kriminaalkorras kaks korda karistatud. Süüdistatavale on karistuseks mõistetud nii vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga, kui ka reaalset vangistust. Eeltoodu näitab, et oma karistustest ei ole süüdistatav teinud mingeid järeldusi ja on vabanemise järel taas asunud kuritegusid toime panema. KarS §200 lg.2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, §215 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole süüdistatavale millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Dmitri Dodonovi puhul on tegemist isikuga, kes ei tööta ja kellel puudub igasugune legaalne regulaarne sissetulek. Maakohus leiab, et Dmitri Dodonovi karistamisel rahalise karistusega ei ole karistuse eesmärk täidetud, kuna suure tõenäosusega jääb rahaline karistus täitmata ja süüdistatav seega karistuseta. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorras ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Isiku, kes on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja kandnud ka reaalset vangistust, karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ka ühiskonna suhtes. Lähtudes Dmitri Dodonovi poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et puuduvad alused ka talle vangistuse mõistmiseks tingimisi või vangistuse asendamiseks taas üldkasuliku tööga. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes eeltoodust leiab maakohus, et alused Dmitri Dodonovile vangistuse mõistmiseks tingimisi või selle asendamiseks teistkordselt üldkasuliku tööga puuduvad. Arvestades seda, et süüdistatav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja sealhulgas samalaadse kuriteo toimepanemise eest, on olemas reaalne oht, vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on selgelt näidanud, et nii karistuseks mõistetud üldkasulik töö kui ka reaalne vangistus ei ole olnud piisavad meetmed, mis takistavad tal uute kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid aluseid maakohus ei tuvastanud. Maakohus leiab, et Dmitri Dodonovi puhul ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist.

Maakohus leiab, et Dmitri Dodonovile avaldab õiget mõju vaid reaalne vangistus ja teda tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistused määras, mis jäävad alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus arvestab siinkohal ka printsiipi, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest suurem ja asjaolu, et tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et KarS §200 lg.2 ei näe ette muid alternatiivseid karistusi reaalsele vangistusele. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus põhjendatuks mõista Dmitri Dodonovile KarS §200 lg.2 p.4, 8 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistus; KarS §215 lg.2 p.1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS §424 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS §64 lg.1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Eeltoodu alusel ja arvestades toimepandud kuritegude tagajärgi, leiab maakohus, et põhjendatud on mõista Dmitri Dodonovile liitkaristus kergemate karistuste kaetuks lugemise teel raskeima karistusega. Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub Dmitri Dodonovile mõistetud liitkaristus 4 aastat 6 kuud vangistust vähendamisele ühe kolmandiku võrra ja Dmitri Dodonovil kuulub kandmisele 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusasja hulka. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 19.08.2014 ja 06.09.2014 – 07.09.2014, s.o. kokku 3 päeva. Eeltoodu alusel kuulub Dmitri Dodonovil kandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Dmitri Dodonovi suhtes oli 28.04.2015 valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mis käesoleva kriminaalasja kohtuliku menetluse ajaks oli juba lõppenud. Vastavalt KMS §130 lg.5 võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on eelnimetatud sätte kohaldamine põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav toime pannud kuriteod 21.04.2014, 09.06.2014, 19.08.2014 ja 06.09.2014 ning käesoleval ajal on ta vahistatud teises kriminaalasjas. Seega on olemas reaalne oht, et teises kriminaalasjas kohaldatud tõkendi tühistamise/muutmise korral ja käesolevas asjas tõkendi mittekohaldamise korral jätkab süüdistatav vabaduses viibides kuritegude toimepanemist.

Eeltoodu alusel kohaldab maakohus Dmitri Dodonovi suhtes tõkendit – vahistamine, mis tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Dmitri Dodonovi 29.06.2015.

karistuse

kandmise

algus

käesoleva

kohtuotsuse

alusel

on

Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu J G esitanud tsiviilhagi summas 200 €, mis on seotud tema sõiduauto remondi- ja transportimise kuludega, ning E A summas 1980,59 €, mis on seotud temalt röövitud pensionirahaga. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud täielikult. Süüdistatav tunnistas maakohtu istungil mõlema kannatanu tsiviilhagi ja ei vaielnud nende summadele vastu. Süüdistatava poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagide menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagide vastu ei vaidle ning tunnistab hagi, on see käsitletav tsiviilhagide õigeksvõtuna. TsMS §440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Eeltoodu alusel rahuldab maakohus mõlemad kannatanute tsiviilhagid ja mõistab tsiviilhagiavaldustes nimetatud summas kannatanute kasuks välja süüdistatavalt. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud töökindad ja kääride üks pool. Maakohus peab põhjendatuks ringkonnaprokuröri taotlust nimetatud hävitamiseks KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

asitõendite

Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 975 €. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavale kaitsjaks määratud vandeadvokaat Tatjana Massalina. Maakohus peab kaitsja esitatud taotlusi kaitsekulude osas põhjendatuks ja mõistab vastavad summas süüdistatavalt riigituludesse välja – vastavalt kohtueelses menetluses 120 € ja kohtulikus menetluses 144 €. KrMS §180 lg.3 hüvitamise ositi.

sätestab, et

kohus

võib

määrata

kriminaalmenetluse

kulude

Maakohus leiab, et kaitsja taotlus võimaldada süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav vabaduses ei töötanud ja mingit sissetulekut ei omanud, oli vahistatud teises kriminaalasjas ning tema suhtes oli käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkendina vahistamist, seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav on reaalselt võimeline tasuma kriminaalmenetluse kulud täielikult ja ühe korraga ära ettenähtud 30 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.