Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

1-13-2336 ärakandmisele 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Aleksei Dobrõnini suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Aleksei Dobrõnini vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Aleksei Dobrõninile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksei Dobrõnini vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Aleksei Dobrõnin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista Aleksei Dobrõninilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2221 (kaks tuhat kakssada kakskümmend üks) eurot ja 92 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12EGE1059) tegemise eest 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot, lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-AL0012) tegemise eest 81 (kaheksakümmend üks) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0014) tegemise eest 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0018) tegemise eest 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-AL0019) tegemise eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0024) tegemise eest 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-AL0024) tegemise eest 891 (kaheksasada üheksakümmend üks) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0030) tegemise eest 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 08.05.2015 eelistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 806 (kaheksasada kuus) eurot ja 16 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Aleksei Dobrõnin osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista Aleksei Dobrõninilt riigituludesse välja sundraha 400 (nelisada) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 500 (viissada) eurot, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-GE1059) tegemise eest 100 (ükssada) eurot, lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-AL0012) tegemise eest 50 (viiskümmend) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0014) tegemise eest 200 (kakssada) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0018) tegemise eest 200 (kakssada) eurot, lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-AL0019) tegemise eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0024) tegemise eest 200 (kakssada) eurot, lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-AL0024) tegemise eest 400 (nelisada) eurot, lõhke seadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 12E-PL0030) tegemise eest 200 (kakssada) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 08.05.2015 eelistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 400 (nelisada) eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksei Dobrõninil on õigus tasuda väljamõistetud

1-13-2336 menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. DNA ekspertiiside tegemise kulud (ekspertiisiaktid nr 12E-GE0409, nr 12E-GE0646) üldsummas 2394 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend neli) eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksei Dobrõnin, kriminaalasja nr 1-13-2336, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. juunist 2015. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajja.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-13-2336 kandist ja kolmanda osa tõi talle 01.06.2012.a. Ida-Viru maakonna Toila valla Konju küla metsast V R . Nimetatud lõhkeainet ja lõhkeainete segu hoidis ta oma garažiboksis aadressil XXX; Aleksei Dobrõnin tuvastamata ajal ja asjaoludel soetas kasutuskõlbliku OŠA tüüpi süütenööri lõigu pikkusega 1,28 m, DŠ tüüpi detoneernööri lõigu pikkusega 5,63 m ja neli lühiviitega ED tüüpi elektridetonaatorit, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid oma garaažiboksis aadressil XXX; Eelpool nimetatud lõhkeained, lõhkeainete segu, süütenööri, detoneernööri ja 4 elektridetonaatorit müüs ta 06.06.2012.a. Kohtla-Järvel Oru linnaosas 500 euro eest A K ; Aleksei Dobrõnin leidis 2012.aasta augustis Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kose külas metsast 1986,1 g kasutuskõlblikku lõhkeainet trotüüli, 1982,4 g kasutuskõlblikku lõhkeainete trotüüli ja heksogeeni segu, 1082 g kasutuskõlblikku trotüüli, heksogeeni, ammooniumnitraati ja kaaliumnitraadi segu ning hoidis neid oma garaažiboksis aadressil XXX. Eelpool nimetatud lõhkeained ja lõhkeainete segud ning õhupüstoli Baikal MP – 654K nr T11088742 müüs ta 09.08.2012 Kohtla-Järvel Oru linnaosas A K 80 euro eest, arvestades õhupüstoli maksumuseks 60 eurot; Aleksei Dobrõnin tuvastamata ajal ja asjaoludel soetas 212,56 g kasutuskõlblikku lõhkeainet suitsuta püssirohtu, DŠ tüüpi detoneernööri lõigu pikkusega 1,90 m ja kaks OŠA tüüpi süütenööri lõiku pikkusega 6,54 m ja 8,21 m, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid kuni 09.08.2012.a. oma garaažiboksides aadressil XXX ja XXX. Vastavalt Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi aktidele nr. 12E – PL0014 28.09.2012.a., 12E – PL0018 06.07.2012, 12E – PL0024 03.10.2012, 12E – PL0030 02.11.2012 kuuluvad kõik ülalnimetatud süütenöörid, detoneernöörid ja elektridetonaatorid lõhkeseadeldiste osade hulka, mis sisaldavad LMS § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet ning plahvatust esilekutsuvat mehhanismi, seega on liigitatavad KarS § 413 mõistes lõhkeseadeldise olulise osana. Seega pani Aleksei Dobrõnin toime korduva suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise (soetamise, hoidmise ja võõrandamise) ehk KarS § 414 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise ( omandamise, hoidmise ja võõrandamise) ehk KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

jälitusprotokoll 11.04.2012 (II köide tl 1-22); üleandmise-vastuvõtmise akt 10.04.2012 (II köide tl 23); vaatlusprotokoll 11.04.2012 koos fototabeliga (II köide tl 24-26);

1-13-2336 -

Ida-Eesti pommigrupi väljasõiduaruanne (II köide tl 27); ekspertiisiakt nr 12E-GE0409 21.09.2012 koos lisaga 1 ja 2 (II köide tl 28-34); ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (II köide tl 35-37); ekspertiisiakt nr 12E-GE1059 26.10.2012 koos lisaga 1-2 (II köide 41-48); ekspertiisiakt nr 12E-AL0012 07.05.2012 koos lisaga 1-2 (II köide tl 49-52); ekspertiisiakt nr 12E-PL0014 28.09.2012 koos lisaga 1-2 (II köide tl 53-58); jälitusprotokoll 03.05.2012 (II köide tl 59-74); üleandmise-vastuvõtmise akt 02.05.2012.a (II köide tl 75); vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide tl 76-78); Ida-Eesti pommigrupi väljasõiduaruanne nr 75 (II köide tl 79); ekspertiisiakt nr 12E-PL0018 06.07.2012 koos lisaga 1-2 (II köide tl 80-83); jälitusprotokoll 07.06.2012 (II köide tl 84-112); üleandmise-vastuvõtmise akt 06.06.2012.a (II köide tl 113); vaatlusprotokoll 25.06.2012 koos fototabeliga (II köide tl 114-118); ekspertiisiakt nr 12E-AL0019 10.07.2012 koos lisaga (II köide tl 119-122); ekspertiisiakt nr 12E-PL0024 03.10.2012 koos lisaga 1-2 (II köide tl 123-129); jälitusprotokoll 09.08.2012.a koos fototabeliga (II köide tl 130-147); üleandmise-vastuvõtmise akt 09.08.2012.a (II köide tl 148); asitõendi vaatlusprotokoll 09.08.2012.a koos fototabeliga (II köide tl 149-152); läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II köide tl 153-160); läbiotsimisprotokoll 09.08.2012 koos fototabeliga (II köide tl 161-167); läbiotsimisprotokoll 09.08.2012 koos fototabeliga (II köide tl 168-173); ekspertiisiakt nr 12E-AL0024 09.10.2012 koos lisaga (II köide tl 174-177); ekspertiisiakt nr 12E-PL0030 koos lisaga 1-2 (II köide tl 178-184); isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 09.08.2012.a (II köide tl 185-191); vahistatu vabastamise määrus (II köide tl 192); ekspertiisiakt nr 12E-GE0646 27.08.2012 koos lisaga (II köide tl 147-151); kohtuistungi protokoll 12.02.2014 (II köide tl 81-86); kahtlustatava ülekuulamise protokoll 23.08.2012. (II köide tl 110-116); ütluste ja olustiku seostamise protokoll 04.09.2012. (II köide tl 120-131).

1-13-2336 ta 10.04.2012.a. Kohtla-Järvel, Oru linnaosas 50-euro eest A K. Kohus leiab, et Aleksei Dobrõnini poolt lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Tema süüd kinnitatakse tõenditega: jälitusprotokoll 11.04.2012 (II köide tl 1-22), mille kohaselt 10.04.2012 lõikab Dobrõnin oma garaažis K süütenööri, võtab trotüüliklotsi (miin) ja paneb kilekotti. Pakub ise K elektridetonaatorit, võtab garaaži riiulilt ja annab selle K . Dobrõnin võtab K raha; 10.04.2012.a koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt (II köide tl 23), mille kohaselt A K andis üle ja Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Dmitri Kabanov võttis vastu 10.04.2012.a jälitustegevuse käigus saadud asitõendid, mh pruunikat värvi klotsikujulise lõhkelaengu mõõtmetega 198x72x52 mm ja kaaluga 1239 g; 11.04.2012.a vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide tl 24-26), mille kohaselt vaatluse käigus vaadeldi pruunikat värvi klotsi kujulist lõhkelaengut mõõtmetega 198x72x52 mm ja kaaluga 1239 g; 11.04.2012.a Ida-Eesti pommigrupi väljasõiduaruanne (II köide tl 27), mille kohaselt 10.04.2012.a KAPO jälitustegevuse käigus Ida-Viru maakonnas ära võetud mh lõhkeaine kaaluga 1238 g; 21.09.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-GE0409 (II köide tl 28-34), mille kohaselt proovidest (esimene, teine, kuues) klotsikujuliselt lõhkelaengult saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Klotsikujuliselt lõhkelaengult võetud neljandast proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi selles segaproovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Kolmandast ja viiendast proovist klotsikujuliselt lõhkelaengult õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta; 26.10.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-GE1059 (II köide tl 41-48), mille kohaselt klotsikujuliselt lõhkelaengult võetud esimesest proovist (proov A122111) on DNA analüüsil saadud täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud DNA profiili alusel ei saa kindlalt välistada Aleksei Dobrõnin`ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teisest proovist ja kuuendast proovist klotsikujuliselt lõhkelaengult on DNA analüüsil saadud täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud DNA profiilide alusel ei saa kindlalt välistada Aleksei Dobrõnin`ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. 07.05.2012 ekspertiisiakt nr 12E-AL0012 (II köide tl 49-52), mille kohaselt ekspertiisi tegemiseks esitatud objektiks olev aine on trinitrotoolueen e trotüül e TNT, mis on brisantne lõhkeaine; 28.09.2012 ekspertiisiakt nr 12E-PL0014 (II köide tl 53-58), mille kohaselt ekspertiisiks esitati Saksa päritolu 1 kg lõhkeaine trotüüli laeng (Sprengbüchse 24), Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõik pikkusega 1, 38 m ja Vene päritolu lühiviitega ED tüüpi elektridetonaator. Neid objekte saab kasutada lõhkesealdeldiste osadena ja need on kasutuskõlblikud. Jälitusprotokoll 11.04.2012 tõendab seda, et A. Dobrõnin müüs 10.04.2012 Kohtla-Järvel Oru linnaosas A. K lõhkeainet, süütenööri ja elektridetonaatori. 10.04.2012.a üleandmisevastuvõtmise akt tõendab, et A. K andis üle Kaitsepolitsei juhtivspetsialistile D. Kabanovile jälitustegevuse käigus saadud asitõendid: lõhkelaeng, süütenöör, elektridetonaator roosat värvi. 11.04.2012.a Ida-Eesti pommigrupi väljasõiduaruanne tõendab seda, et matkimise käigus üle antud lõhkeained olid edasi antud politseitöötajale, kes kutsus välja pommigruppi, kuna tegemist oli lõhkeainega. Ja selles on kirjutatud sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus, kogus, kaal ja

1-13-2336 lõhkeaine mõõdud, mida pommigrupp avastas. Pommigruppi spetsialist kirjeldas ka, et Expray tulemus on, et lõhkeaine sisaldab lõhkeainet trotüüli. 21.09.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-GE0409, millega on uuritud 10. aprillil Dobrõnin’lt äravõetud matkimise käigus lõhkeainete ja lõhkeseadeldise olulised osad, kas on nendel bioloogiline materjal, võetud proovid, nummerdatud. 26.10.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-GE1059 tõendab, et ekspertiisi käigus on uuritud 10.04.2012 äravõetud A. Dobrõnin’ilt lõhkeainetes ja lõhkeseadeldiste osade materjalides olevat bioloogilist materjali ja võrdluseks on esitatud Dobrõnini bioloogiline materjal. Ekspert jõuab arvamusele, et A. Dobrõnini bioloogiline materjal on leitud nendes proovides, mis olid eelnevalt juba uuritud just nimelt klotsikujulises lõhkelaengust, süütenöörist. Süüdistatava kaitsja leiab, et 26.10.2012.a ekspertiisiakti nr 12E-GE1059 ei ole võimalik kasutada tõendina seetõttu, et seisukoht „ei saa kindlalt välistada Aleksei Dobrõnin`ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis“ ei ole käsitletav tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. novembri 2014. a otsus, p-d 11‒12) selgitas, et DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNAekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada. Kohus leiab, arvestades eelnimetatud Riigikohtu lahendit, et antud juhul DNA ekspertiisi arvamus tõenäolises vormis ei kinnita Dobrõnini süüd. Samas kohus arvab, et puudus ka vajadust määrata täiendava ekspertiisi selleks, et arvutada tõepära suhet, kuna Dobrõnin ise kinnitas, et tema puutus kokku objektidega, mida ta andis K . Seega Dobrõnin ei välista, et tema bioloogiline materjal võiks asuda ekspertiisi objektidel. Ekspertiisiakt nr 12E-AL0012 tõendab seda, et matkimise käigus, mis toimus 10.04.2012, A. Dobrõnin andis matkijale A. K aine. Lõhkeaineekspertiis tuvastas, et tegemist on trotüüliga, kaaluga 1238,3 g. Ekspertiisiakt nr 12E-EPL0014 tõendab, et 10.04.2012 andis A. Dobrõnin A. K matkimise käigus trotüüli laengu. Sellest võib moodustada lõhkeseadeldist ja neid objekte saab kasutada lõhkesealdeldiste osadena ja need on kasutuskõlblikud. Lõhkeaine ekspertiisid, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid kinnitasid jälitustegevuse

1-13-2336 käigus Dobrõninilt ära võetud lõhkeaine, süütenööri ja elektridetonaatori iseloomu. Eksperdid kinnistasid, et tegemist on lõhkeainetega. Samuti tegemist on lõhkeseadeldise oluliste osadega, mis puudutab süütenööri, detoneernööri ja elektridetonaatorit.

1-13-2336 2011.a. Kohtla-Järvel Oru linnaosa kandist ja kolmanda osa tõi talle 01.06.2012.a. Ida-Viru maakonna Toila valla Konju küla metsast V R . Nimetatud lõhkeainet ja lõhkeainete segu hoidis ta oma garažiboksis aadressil XXX; Aleksei Dobrõnin tuvastamata ajal ja asjaoludel soetas kasutuskõlbliku OŠA tüüpi süütenööri lõigu pikkusega 1,28 m, DŠ tüüpi detoneernööri lõigu pikkusega 5,63 m ja neli lühiviitega ED tüüpi elektridetonaatorit, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid oma garaažiboksis aadressil XXX; Eelpool nimetatud lõhkeained, lõhkeainete segu, süütenööri, detoneernööri ja 4 elektridetonaatorit müüs ta 06.06.2012.a. Kohtla-Järvel Oru linnaosas 500 euro eest A K . Kohus leiab, et Aleksei Dobrõnini poolt lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Tema süüd kinnitatakse tõenditega: jälitusprotokoll 07.06.2012 (II köide tl 84-112), mille kohaselt Dobrõnin müüs K 500 euro eest lõhkeaine, 3 detonaatorit ja süütenööri, küsib K , kas ta võtab veel midagi pealekauba detoneerivat, pakub detonaatoreid; 06.06.2012.a koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt (II köide tl 113), mille kohaselt A K andis üle ja Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Dmitri Kabanov võttis vastu 06.06.2012 jälitustegevuse käigus saadud asitõendid: tumepruunikat värvi pulbritaoline aine kogukaaluga 483 g, kollakat ja halli värvi kokkupressitud aine kogukaaluga 3116 g; kolm vaskset värvi ja üks kollakat värvi metallist korpustega elektridetonaatorit, milledest kahel roosat värvi juhtmed ja kahel kollakat värvi juhtmed; oranži värvi plastikkattega detoneernöör pikkusega 5620 mm, asfaltkattega süütenöör pikkusega 1290 mm; 25.06.2012.a koostatud vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide tl 114-118), mille kohaselt läbipaistvas kilekotis asub tumepruunikat värvi pulbritaoline aine kogukaaluga 483 grammi, rohelist-valget „Prisma“ kilekotis asub kollakat ja halli värvi kokkupressitud aine kogukaaluga 3116 grammi, punast värvi „Rimi“ kilekotis asub helekollakat ja halli värvi kokkupressitud aine kogukaaluga 1460 grammi; on vaadeldud 3 vaskset värvi ja 1 kollakat värvi metallist korpustega elektridetonaatorit, milledest kahel roosat värvi juhtmed ja kahel kollakat värvi juhtmed. Vaadeldi ka oranži värvi plastikkattega detoneernööri pikkusega 5620 mm. Detoneernööri südamik sisaldab valget pulbritaolist ainet; 10.07.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-AL0019 (II köide tl 119-122), mille kohaselt ekspertiisi tegemiseks esitatud aine 1 on 2-metüül-1, 3, 5-trinitrobenseen e trotüül e TNT, mis on brisantne lõhkeaine; aine 2 (erineva suurusega kollakaspruuni kuni tumepruuni värvi ainetükid) sisaldab 2-metüül-1, 3, 5- trinitrobenseeni e trotüüli e TNT-d ja 1, 3, 5- trinitroperhüdro-1, 3, 5triasiini e heksogeeni e RDX-i. Selline segu on brisantne lõhkeaine; aine 3 (erineva suurusega beeži värvi ainetükid, -puru ning pulber) sisaldab ammooniumnitraati ning ilmselt dinitronaftaleeni, lisaks väikeses koguses 2-metüül-1, 3, 5-trinitrobenseeni e trotüüli e TNT-d. Tegemist võib olla seguga, mis on tuntud kui lõhkeaine šneideriit (originaalis Schneiderite). Šneideriit on segu ammooniumnitraadist ja dinitronaftaliinist ning võib lisaks nimetatud kahele ainele sisaldada vähesel määral erinevaid lisaaineid, sh trotüüli. Šneideriit on brisantne lõhkeaine; 03.10.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-PL0024 (II köide tl 123-129), mille kohaselt ekspertiisiks esitati brisantlõhkeained trotüül (TNT), trotüüli ja heksogeeni (RDX) segu ja lõhkeaine, mis võis olla brisantlõhkeaine šneideriit (Schneiderite). Ekspertiisiks esitatud lõhkeained olid kasutuskõlblikud välja arvatud võimalik lõhkeaine šneideriit, mis oli plahvatusvõimeline vaid osaliselt. Ekspertiisiks esitati Vene päritolu DŠ tüüpi detoneernööri lõik pikkusega 5, 63 m, Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõik pikkusega 1, 28 m ja neli Vene päritolu lühiviitega ED tüüpi elektridetonaatorit. Jälitusprotokoll 07.06.2012 tõendab, et matkimise käigus 6.06.2012 Oru linnaosas Kohtla-Järve

1-13-2336 linnas A. K ostis A. Dobrõnini’ilt 500 euro eest 5 kg lõhkeainet trotüüli, 3 elektridetonaatorit, detoneernööri ja süütenööri. 06.06.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab, et A. K andis üle politseitöötajale D. Kabanovile jälitustegevuse raames saadud asitõendid, mis toimus 6.06.2012. Kokku on 6 objekti edastatud politseile. 10.07.2012 lõhkeaineekspertiisiakt nr 12EAL0019 kinnitab, et tegemist on lõhkeainega objektidest, mis oli 6.06.2012 jälitustegevuse Dobrõnini poolt müüdud K. Eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et Aleksei Dobrõnin soetas 451,4 grammi kasutuskõlblikku lõhkeainet trotüüli, 3095 g kasutuskõlblikku lõhkeainete trotüüli ja heksogeeni segu ja 1446 g osaliselt kasutuskõlblikku lõhkeainet šneideriiti. Nimetatud lõhkeainet ja lõhkeainete segu hoidis ta oma garažiboksis aadressil XXX; Aleksei Dobrõnin soetas kasutuskõlbliku OŠA tüüpi süütenööri lõigu pikkusega 1,28 m, DŠ tüüpi detoneernööri lõigu pikkusega 5,63 m ja neli lühiviitega ED tüüpi elektridetonaatorit, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid oma garaažiboksis aadressil XXX. Eelpool nimetatud lõhkeained, lõhkeainete segu, süütenööri, detoneernööri ja 4 elektridetonaatorit müüs ta 06.06.2012.a. Kohtla-Järvel Oru linnaosas 500 euro eest A K .

1-13-2336 on brisantse lõhkeainega. Tumepruuni värvusega ainetükid ja pulber (1, 5) kogumassiga 995, 7 g sisaldab 2-metüül-1, 3, 5-trinitrobenseeni e trotüüli (TNT). Tegemist on brisantse lõhkeainega; 02.11.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-PL0030 (II köide tl 178-184), mille kohaselt ekspertiisiks esitati brisantlõhkeained trotüül ja selle segud. Brisantlõhkeaineid kasutatakse detonatsiooniliste plahvatuste tekitamiseks. Eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et Dobrõnin soetas 1986,1 g kasutuskõlblikku lõhkeainet trotüüli, 1982,4 g kasutuskõlblikku lõhkeainete trotüüli ja heksogeeni segu, 1082 g kasutuskõlblikku trotüüli, heksogeeni, ammooniumnitraati ja kaaliumnitraadi segu ning hoidis neid oma garaažiboksis aadressil XXX. Eelpool nimetatud lõhkeained ja lõhkeainete segud ning õhupüstoli Baikal MP – 654K nr T11088742 müüs ta 09.08.2012 Kohtla-Järvel Oru linnaosas A K 80 euro eest, arvestades õhupüstoli maksumuseks 60 eurot.

1-13-2336 Kohus leiab, et 09.08.2012.a läbiotsimisprotokolliga koos fototabeliga (II köide tl 161-167) on tõendatud see, et Aleksei Dobrõnin täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu hoides oma garaažiboksis aadressil XXX kasutuskõlblikku lõhkeainet suitsuta püssirohtu kuni 09.08.2012.a. Nimetatud läbiotsimisprotokollist tuleneb see, et garaažiboksi töölaualt avastati ja võeti ära musta värvi puisteaine. Seda, et tegemist oli lõhkeainega tõendab 09.10.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-AL0024 (II köide tl 174-177), mille kohaselt läikivad musta värvusega silindrikujulised graanulid kogumassiga 17, 14 g sisaldavad nitroselluloosi (NC) ja difenüülamiini (DFA). Tegemist on suitsuta püssirohuga, mis on paiskelõhkeaine. Musta värvusega silindrikujulised graanulid kogumassiga 51, 64 g sisaldavad nitrotselluloosi (NC) ja difenüülamiini (DFA). Tegemist on suitsuta püssirohuga, mis on paiskelõhkeaine. Musta värvusega ruudukujulised plaatjad graanulid kogumassiga 60, 77 g sisaldavad nitrotselluloosi (NC) ja difenüülamiini (DFA). Tegemist on suitsuta püssirohuga, mis on paiskelõhkeaine. Ekspertiisiaktist tuleneb see, et musta värvusega silindrikujulised graanulid ja musta värvi värvusega ruudukujulised plaatjad graanulid kogumassiga 59, 44 g sisaldavad nitrotselluloosi (NC) ja difenüülamiini (DFA). Tegemist on suitsuta püssirohuga, mis on paiskelõhkeaine. Ekspertiisiakt nr 12E-PL0030 (II köide tl 178-184) tõendab seda, et ekspertiisiks esitati suitsuta püssirohud ja ekspertiisiks esitatud lõhkeained olid kasutuskõlblikud. Aleksei Dobrõnini poolt kahe OŠA tüüpi süütenööri lõigu pikkusega 6, 54 m ja 8, 21 m hoidmine oma garaažiboksis XXX on tõendatud 09.08.2012.a läbiotsimisprotokolliga koos fototabeliga (II köide tl 161-167), mille kohaselt garaažiboksi tagumise seina juurest avastati kaks rulli süütenööri. Üks pikkusega 6, 54 m ja teine pikkusega 8, 21 m, mis pakendati kilekotti ja suleti kaitsepolitseiameti turvakleebistega 5L102108 ja 5L102107. Ekspertiisiakti nr 12E-PL0030 (II köide tl 178-184) kohaselt ekspertiisiks esitati kaks Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõiku pikkustega 6, 54 ja 8, 21 m. Süütenööri kasutatakse tulesüütega lõhkamisel kapseldetonaatorite initsieerimiseks ja näiteks püssirohulaengute süütamiseks. Ekspertiisiks esitatud objekte saab kasutada lõhkeseadeldiste osadena ja need olid kasutuskõlblikud. Süüdistatava poolt enda garaažiboksis XXX hoitud süütenööri lõike ei ole õige käsitleda lõhkeseadeldise oluliste osadena, kuna nad sisaldavad ise lõhkeainet. Nimelt tuleneb ekspertiisiaktist nr 12E-PL0030 (II köide tl 179), et minigripp kilekotist KAPO turvakleebistega nr 5L102108 ja 5L102107 võeti välja kaks kiulise sisu ja asfalteeritud kattega nööritaolist objekti läbimõõduga 5 mm ja pikkustega 6, 54 ja 8, 21 m. Objektidel olid peeneteralisest mustast püssirohust südamikud. 09.08.2012.a läbiotsimisprotokolliga on tõendatud see, et garaažiboksi tagumise seina juurest avastati ja võeti ära punt detoneerjuhet oranži värvi ümbrises, mis pakendati kilekotti ja suleti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega 5L159541. Ekspertiisiakti nr 12E-PL0030 02.11.2012 (II köide tl 178-184) kohaselt on tegemist Vene päritolu DŠ tüüpi detoneernööri lõiguga pikkusega 1, 90 m. Detoneernööri kasutatakse lõhketöödel detonatsiooniimpulsi siirdamiseks detonaatorilt lõhkeainelaengule ja/või ühelt laengult teisele. Ekspertiisiks esitatud objekte saab kasutada lõhkeseadeldiste osadena ja need olid kasutuskõlblikud. Süüdistatava kaitsja on välja toonud selle, et Aleksei Dobrõnin ei kasutanud garaažiboksi XXX ja oli andnud selle rendile. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-112-99, kus on välja toodud, et üldjuhul lasub süüdistatava süü tõendamise kohustus riigil. Kuid juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, kuna süüdistatav ei ole välja toonud, kellele ta väidetavalt oli andnud rendile selle garaažiboksi. Seega peab kohus sellist väidet paljasõnaliseks ning tegelikkusele mittevastavaks.

1-13-2336 Eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et Aleksei Dobrõnin soetas 212,56 g kasutuskõlblikku lõhkeainet suitsuta püssirohtu, DŠ tüüpi detoneernööri lõigu pikkusega 1,90 m ja kaks OŠA tüüpi süütenööri lõiku pikkusega 6,54 m ja 8,21 m, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid kuni 09.08.2012.a. oma garaažiboksides aadressil XXX ja XXX.

1-13-2336 kuuluvat kahte mobiiltelefoninumbrit: 5. aprillil, 4. mail, 4. juunil, 5. juulil ja 3. augustil 2012. Tulenevalt jälitustoiminguteks loa andmise ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 111 on jälitustoiminguga saadud teave tõend juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Jälitustoimingute loa andmise ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Seega tuleneb nimetatud lõikest ultima ratio - põhimõte, mille kohaselt jälitustoiming on tõendite kogumisel viimane vahend. Kehtinud KrMS § 112 lg 3 lause 1 kohaselt KrMS §-des 116, 118 ja 119 nimetatud jälitustoimingutega (s.o posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatus, tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamine või –vaatamine, kuriteo matkimine) võib tõendeid koguda ainult eeluurimiskohtuniku loal. Tulenevalt KrMS § 145 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 on määrus menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus ning põhistatud määruse põhiosas esitatakse määruse põhjendus. Jälitustoimingu loa andmisel tuleb järgida viimase abinõu ehk ultima ratio-põhimõtet: tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoimingu eelduste olemasolu (s.h ultima ratio-põhimõtte järgimise) põhistamisel ei saa kohus piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Ebapiisav on pelgalt viidata prokuröri taotlusele ning märkida, et kohus loeb seal märgitut põhjendatuks. Kriminaalasja lahendav kohus peab ise kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti jälitustegevusele seatud nõudeid, sh ultima ratio-põhimõtet. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest nähtuma, et kohtu luba jälitustoiminguks on antud teavitatult (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 779). Kohus on tutvunud jälitustomikuga ja ise kontrollis, kas jälitustoimingu tegemiseks esines õiguslik alus, kas tõendi kogumisel järgiti jälitustegevusele seatud nõudeid, sh ultima ratiopõhimõtet, kas tõendite kogumine oli selles kriminaalasjas muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Viru Maakohtu 5. aprilli 2012. a määruse asjasse puutuv tekst on järgmine (jälitustoimik, lk 6): "Uurimise eesmärk on kinnitada versiooni, et A. Dobrõnin koos teiste isikutega otsib välja sõjaaegsed paigad, kust on võimalik lõhkeainet ja relvi leida ning seejärel käitleb oma leide ning müüb. Uurimisele ei ole teada kõik isikud ja peidukohad, mistõttu on vajalik telefoni pealtkuulamine ja kuriteo matkimine., seetõttu ülalnimetatud kriminaalasjas on vajalik tõendite kogumiseks, kuriteo avastamise eesmärgil, kuriteo toimepanijate selgitamisel kasutada jälitustoiminguna tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe salajast pealtkuulamist ja salvestamist ning kuriteo matkimist. Kohtunik on veendunud, et prokuröri poolt esitatud teave vajab kontrollimist ning seda on võimalik teostada üksnes jälitustoimingutega, s.o. salajase pealtkuulamisega ja salvestamisega ja kuriteo matkimisega. Arvestades antud kuriteo ohtlikust, õiguskorra kaitsmise huvisid, ka seda, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, samuti asjaolu, et selles kuriteo on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud, lähtudes tõe väljaselgitamise huvidest on taotlus igati põhjendatud ja seaduslik." Ülejäänud kohtu määrustes, st 04. maist, 04. juunist, 05. juulist ja 03. augustist 2012 (jälitustoimik, lk 16, 28, 39, 43) peale põhiliste põhjenduste on lisatud täiendavad asjaolud,

1-13-2336 millede alusel on vajalik telefoni pealtkuulamise ja kuriteo matkimise pikendamine /konkreetsete kuupäevade nimetamisega, lõhkeaine kogusega ja varasemalt saadud informatsiooniga/. Jälitustoimingu load on piisavalt põhjendatud. Neis on välja toodud, et A. Dobrõnin otsib sõjaaegsetest lahingupaikadest lõhkematerjali ja müüb seda. Neis on selgelt märgitud, et kohtunik tutvus jälitusloa taotlustega ja kriminaalasja ning jälitustoimiku materjalidega. Kohtunik on arusaadavalt selgitanud veendumust, et prokuröri esitatud teave vajab kontrollimist ja seda on võimalik teha üksnes jälitustoimingutega. Kohtunik arvestas kuriteo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid ja asjaolusid, et KarS §-de 414 ja 415 alusel läbiviidavas kriminaalmenetluses on lubatud teha jälitustoiminguid, ning seda, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on kas välistatud või oluliselt raskendatud. Kohus on nõus, et määrusest peab nähtuma kohtu siseveendumuse kujunemine jälitustegevuse läbiviimise vajalikkuse kohta. See tähendab seda, et jälitusluba andev kohtunik ei saa jälitustegevuseks luba andvas määruses piirduda deklaratiivset laadi lausetega jälitustoimingu teostamise vajalikkuse kohta, vaid need peavad olema ka põhistatud hilisema võimaliku kontrollimise jaoks. Põhistuseks saab lugeda seda, mis esineb Viru Maakohtu jälitustegevuseks luba andvates määrustes, kus kohtunik asub seisukohale, et ta on veendunud, et prokuröri poolt esitatud teave vajab kontrollimist ning seda on võimalik teostada üksnes jälitustoimingutega, s.o salajase pealtkuulamisega, salvestamisega ja kuriteo matkimisega. Piisavad põhjendused selle kohta, miks kohtunik leiab, et prokuröri poolt esitatud teave vajab kontrollimist, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud ja miks jälitustoiming on tõendite kogumisel viimane vahend. A. Dobrõnini tegevuse uurimiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 414 lg 2 p 2 alusel, lähtudes menetleja hinnangul usaldusväärse infoallika ütlustest, mille kohaselt pakkus A. Dobrõnin talle müüa trotüüli, samuti ütlustest, et süüdistatava sõnul oli tal peidetud metsa peidikutesse palju lõhkeainet, et A. Dobrõnin on küllaltki ettevaatlik inimene ega räägi kuigivõrd oma tegevusest seoses lõhkeainetega, et ta käib koos tuttavatega teise maailmasõja aegsetes lahingupaikades lõhkeainet välja kaevamas ja et ta kasutab kahte telefoninumbrit, millest ühega teeb tavakõnesid, teisega aga räägib lõhkeainete ja tulirelvade teemadel. Eelviidatud teave on piisav, et õigustada praeguses kriminaalasjas kooskõlas ultima ratiopõhimõttega jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist. Kui keegi lubab teisele inimesele müüa lõhkeainet, saab selle müümise üldjuhul tuvastada vaid siis, kui see tehing koos aine üleandmisega ka toimub. A. Dobrõnin oli olemasolevale teabele tuginedes ettevaatlik ja tegutses konspiratiivselt: ei rääkinud oma kuritegelikust käitumisest kuigivõrd, peitis lõhkeainet menetlejale teadmata kohtadesse ja kasutas sel teemal suhtlemiseks eraldi telefoninumbrit. Sedavõrd varjatult käituva inimese tegude kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega on niisama hästi kui välistatud. Menetlejale teadaoleva info kohaselt käitlesid lõhkematerjali ka koos A. Dobrõniniga seda otsimas käinud tuttavad, kelle isikud ei olnud aga menetlejale teada. Seetõttu ei olnud võimalik tunnistajate ülekuulamine. Ka teadaolevate tunnistajate ülekuulamine kohtueelse uurimise alguses ei oleks olnud alternatiiv jälitustoimingutele, kuna suure tõenäosusega ei oleks nad süüstanud ennast ega A. Dobrõninit. KarS § 414 paikneb üldohtlike süütegude peatükis ja kujutab endast abstraktset ohudelikti. Tegemist on kannatanuta kuriteoga, mistõttu ei tulnud kõne alla tõendite kogumine kannatanu ülekuulamise teel. Seetõttu oli jälitustoimingutega, sh kuriteo matkimise ja salajase pealtkuulamisega, tõendite kogumine kooskõlas loa andmise ja toimingu tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg-ga 1(otsus nr 3-1-1-3-15) . Viru Maakohtu määrustes ei sisaldu otsesõnu selgitusi selle kohta, miks oli vältimatu tõendite

1-13-2336 jätkuv kogumine jälitustoimingutega. Samas viidatakse sellele, et A. Dobrõnin on matkimise käigus kahel korral lõhkeainet üle andnud ja lubanud seda ka edaspidi teha. Sellises olukorras, kus ka lõhkeaine hoidmise kohad ja aineid ebaseaduslikult käitlevad muud isikud olid ikka veel teadmata, oli jälitustoimingutega tõendite kogumise jätkamise vajadus väga selge ja seeläbi ka jälitustoimingu lubadest välja loetav. Luba oli vaja pikendada seetõttu, et lubatud lõhkeaine müüki (üleandmist) ei ole veel toimunud ja tuvastatud ei ole lõhkeaine peidukohti. Jälitustoimingute loa andmisel olid täidetud kõik eeldused selleks, et lugeda kõik need jälitustoiminguks antud load lubatavaks tõendiks. Kohus on arvamusel, et Viru Maakohtu jälitustoimingu load on põhjendatud. Jälitustoimingu load vastavad seaduse nõuetele. Kuna käesoleval juhul on Viru Maakohtu kohtuniku Eeva Levina 05.04.2012.a määrus nr 12198-12, 04.06.2012.a määrus nr 20-198-12 ja 03.08.2012.a määrus nr 66-198-12 põhistatud, siis on lubatav tõendid ka 11.04.2012.a jälitusprotokoll koos tõlkega (II köide tl 1-22), 03.05.2012.a jälitusprotokoll koos tõlkega (II köide tl 59-74), 07.06.2012.a jälitusprotokoll koos tõlkega (II köide tl 84-112) ja 09.08.2012.a jälitusprotokoll koos tõlkega (II köide tl 130-147).

1-13-2336 lubamatu ja millal lubatud teoprovokatsiooniga, tuleb lähtuda kriteeriumitest nagu süüdistatava vastu esmase kahtlustuse alus ja ulatus, samuti agent provocateuri poolt mõju avaldamise viis ja intensiivsus. Arvesse tuleb samuti võtta provotseeritud isiku enda teovalmidus ja tema isiklikul initsiatiivil ettevõetud käitumisaktid ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatus. Kui nimetatud lahendist lähtuvalt analüüsida konkreetselt K tegusid Dobrõnini suhtes, siis võib asuda seisukohale, et K käitumises puudus teo provokatsioon selleks, et Dobrõnin ebaseaduslikult käitleks lõhkematerjale. Kohus lähtub jälitusprotokollidest ja K ütlustest. Nimetatud tõendid näitavad seda, et initsiatiiv lõhkematerjalide müümiseks lähtus mitte K, vaid Dobrõninilt. Esialgu K ja Dobrõnin suhtlesid hoopis teistel teemadel. Pärast avaldas Dobrõnin soovi lõhkematerjal maha müüa ja samal päeval, so 02.04.2012 Korikov pöördus politseisse, seda kinnitas K oma ütlustes kohtuistungil. Järgmiselt K tegutses matkijana ning tema ütlused selles osas, et ta ei provotseerinud Dobrõninit, on kooskõlas jälitusprotokollidega. K ütlused on täesti kooskõlas ka jälitustoimikuga. 11.04.2012 jälitusprotokollist nähtub, et 10.04.2012 lõikab Dobrõnin oma garaažis K süütenööri, võtab trotüüliklotsi (miin) ja paneb kilekotti. Pakub ise K elektridetonaatorit, võtab garaaži riiulilt ja annab selle K. Dobrõnin võtab K raha. 03.05.2012 jälitusprotokollist nähtub, et Dobrõnin andis K 20 euro eest 3 m detoneerivat nööri. Seejärel räägib, et tal on veel detoneerivat nööri. 07.06.2012 jälitusprotokollist nähtub, et Dobrõnin müüs K 500 euro eest lõhkeaine, 3 detonaatorit ja süütenööri, küsib K, kas ta võtab veel midagi pealekauba detoneerivat, pakub detonaatoreid. Arutavad trotüüli kvaliteeti. 09.08.2012 jälitusprotokollist nähtub, Dobrõnin küsib K, kas ta tõi talle õhupüssi, ja annab selle ja raha eest K kätte kilekotti 5,1 kg trotüüliga. Fraas (videofail 4) – „selle hangime pärast kilo 20 veel, võib olla rohkem“. Kui vaadata jälitusprotokollide juures olevat stenogrammi, millest rääkisid kohtumisel Dobrõnin ja K, siis ka selle vestluse sisust ei tule välja, et just K on antud kohtumiste ja lõhkematerjalide müümise initsiaator. Vastupidi, Dobrõnin on initsiaator selles, et maha müüa lõhkeainet, kuna Dobrõnin pakub ja räägib lõhkeainete kvaliteedist. Dobrõnin määrab hinna. Kohtumistel, mis on jälitusprotokollides fikseeritud, on näha, et just Dobrõnin pakub lõhkeainet. Ta lõikab süütenööri. Dobrõnin on huvitatud raha saamisest ja igal kohtumisel, mis on jälitusprotokollis fikseeritud, Dobrõnin igakord lubab järgmisel korral tuua uut lõhkeainet. Fototabelitest, mis on koostatud jälitusprotokollide juures on näha, nt jälitusprotokolli 11.04.2012. a foto nr 2,3 ja 6, ilmekalt näitab Dobrõninit rõõmunäoga, annab K süütenööri, võtab raha vastu. 03. mai jälitusprotokolli juures on ka näha, et Dobrõnin hoiab oma käes nööri ja annab selle K. 07. juuni jälitusprotokolli juures fototabel nr 1 on Dobrõnin rõõmunäoga. Ei ole näha, et K teda kuidagi sunnib ja ähvardab kohtumisel. Foto nr 4, Dobrõnin näitab K lõhkeainet ja siis annab talle kätte. Kui isegi vaadata neid fotosid ja jälitusprotokollides fikseeritud andmeid, siis tõesti ei ole näha, et Dobrõnin on kuidagi ähvardatud ja ta ei taha K kohtuda, et K kuidagi sunnib teda selleks, et Dobrõnin müüks talle lõhkeaineid. Dobrõnin ise peidetud kohas näitab trotüüli K ja ta oma käest annab K lõhkeainet, soovib seda müüa, endale raha saada. Jälitusprotokollides, sh stenogrammides, puuduvad ähvardava sisuga fraasid, millest rääkis oma ütlustes Dobrõnin. Seega kohus leiab, et K

käitumises puudus teo provokatsioon selleks, et Dobrõnin

1-13-2336 ebaseaduslikult käitleks lõhkematerjale.

1-13-2336 kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Aleksei Dobrõninit süüdistatakse mitme kuriteoepisoodi toimepanemises. Aleksei Dobrõnin ei ole varem kohtulikult karistatud. A. Dobrõnin ametlikult ei tööta. Temal on XXX. Raskendavad asjaolud on omakasu motiiv /s.o tasu eest/ ja süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Kohus arvestab, et lõhkematerjalide käitlemisega on tegemist abstraktse ohudeliktiga, mis põhjustab tagajärge. Aga nimetatud kuriteoga tekib oht selles, et kes neid lõhkematerjale kasutab. Oht on seda suurem, mida rohkem on käideldud lõhkematerjale ja mil viisil. Kohus tunnistab Dobrõnini süüdi selles, et ta käitles rohkem kui 11 kg trotüüli, käitles lõhkeainena püssirohtu, süütenööri ja detoneernööri ja detanaatorit. Kohus leiab, et antud juhul on oluline karistuse mõistmisel märkida, et trotüül, mida Dobrõnin käitles, on üks võimsatest lõhkeainetest. Kui rääkida sellest miks K esimesel kohtumisel ei takistanud, ei peatanud Dobrõninit lõhkeainet käitlemises. Kohus arvab, et on põhjendatud tunnistaja seisukoht, et eesmärk on võimalikult suures koguses eemaldada tsiviilkäibest lõhkeainet. Kohus on kindel, et Dobrõnini puhul ei piisa keelumärgist. Tulemus on selline, et väga suur kogus ja erinevad lõhkeained on Dobrõninilt ära võetud. Lõhkeseadeldise olulised osad ära võetud ja ekspertiisiarvamuse kohaselt võib teha nendest terve lõhkeseadeldise. Seda kinnitab ka Dobrõnin jälitusprotokollis fikseeritud kõne stenogrammis, kus ta pakub K tervet komplekti. Kõik nimetatud asjaolud tunduvalt suurendavad Dobrõnini süüd. Samuti käitlemise viis suurendab Dobrõnini süüd. Kui Dobrõnin oleks neid lõhkematerjale hoidnud, oleks oht olnud väiksem. On tõendatud, et Dobrõnin andis need üle viis korda. See isik kellele andis, oli talle vähe tuttav. Dobrõninit ei huvitanud, milleks talle lõhkematerjalid. Kohus leiab, et see ka suurendab Dobrõnini süüd, et ta müüs isikliku kasu saamise eesmärgil vähe tuttavale suures koguses lõhkematerjale. Sellega Dobrõnin näitas, et tal on ükskõik, mis nendest lõhkematerjalidest saab. Aleksei Dobrõnini karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Dobrõnin ei ole teinud midagi, millest võiks järeldada, et ta kahetseb. Kohus leiab, et ei ole võimalik tingimisi vabastada Dobrõninit karistusest. Dobrõnin viitab sellele, et ta on paljulapseline isa, kuid antud tema väited on paljasõnalised. Perekonda, Dobõrnini terviseseisundit ei ole võimalik arvestada temale karistuse mõistmisel, kuna kõik need asjaolud olid ka siis, kui Dobrõnin pani korduvalt toime kuritegusid. Aleksei Dobrõninile on esitatud süüdistus KarS § 414 lg 2 p 1,2 ja § 415 lg 1 järgi. KarS § 414 lg 2 sanktsiooni piirideks on 2-10 aastat vangistust. Keskmine karistus on kuus aastat vangistust. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo raskust – esimese astme kuritegu, arvestab süüdlase isikut, Dobrõnini enda suhtumist toimepandusse, kuriteo asjaolusid, seetõttu peab otstarbekaks mõista talle reaalne karistus. Kohus on kindel, et ainult reaalne vangistuskaristus võib osutada positiivset mõju süüdistatavale /kes noorpõlvest peale tegeleb lõhkematerjali korjamisega, see tähendab et mitte aastaid vaid juba kümneid aastaid/, kuna teda ei peatanud isegi invaliidsus, mis oli saadud lõhkeainete käsitlemisest. Dobrõnin ei teadvusta ohtu, mida võib kaasa tuua antud ainete kasutamine, millest annab tunnistust ka tema käitumine kohtus. Antud ohtliku kuriteoliigi aktuaalsus ei kao, vaid suureneb, eriti mis puudutab IdaVirumaad. Antud asjas ei ole kadunud süüdistatava oht, kuna ta ei ole kahetsenud toimepandut, kavaldas tõsiste tõendite ees enda süüd tunnistamata. Arvestades antud kuriteo ohtlikust, õiguskorra kaitsmise huvisid, et igat liiki tingimisi karistuse

1-13-2336 kohaldamine Dobrõnini suhtes on välistatud. Sellepärast jõuab kohus järeldusele, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada just reaalset vangistust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Ert Rahvakohtunik

1-13-2336

/allkirjastatud digitaalselt/ Arno Timoškin Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.