Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
12. juuni 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5095
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Igor Karp tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
IGOR KARP, isikukood 37012230271, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 20.12.2012 ja lõpp 04.10.2017.
vangistusest
Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Igor Karp vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Igor Karp’ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Karp’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Karp kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 29.07.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise
kohtuotsusega, s.o Pärnu Maakohtu 17.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Igor Karbi kinnipidamise päev 20.12.2012. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Igor Karp taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et nii range karistus sundis teda mõtlema elu üle järgi. Selle 2,5 aasta jooksul on ta palju mõelnud ning ta ei suhtle enam ühegi kriminaalse taustaga isikuga. Kinnipeetav avaldas soovi vabaneda elektroonilise järelevalve alla, et oleks kontroll tema üle. Ta avaldas veel, et vabaduses kindlat töökohta tal ei ole, kuid soovib kindlasti tööle minna, samuti on ta tööd teinud vanglas. Kinnipeetav kinnitas, et ta ei tarvita enam alkoholi. Isik ei osanud selgitada, miks ta vargusi toime pani, kui vabanes eelmisel korral tingimisi enne tähtaega. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. I. Karpi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist 11-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna I. Karp on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Tegemist on isikuga, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama ning eripreventiivsetest ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on põhjendatud mõistetud vangistuse täiel määral ärakandmine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kokku 11 korral. Väärteokorras karistatud kokku 6 korral, sealhulgas ühel korral AS § 70 alusel, ülejäänud karistused liiklusrikkumiste eest. Vanglakaristust kannab 6 korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku kuriteod on varieeruvad – vargused, korduvad joobes juhtimised ja ühel korral vanglast põgenemine. Ühiskonnaohtlikkus on vähenenud, pärast 2008.a joobes juhtimise eest karistatud ei ole, kuid vargustega saadud tulu suureneb vastavalt sellele, kuidas kasvab episoodide hulk – viimases kuriteos on 21 episoodi umbes 1 kuu ja 10 päeva jooksul. Soodusteguriks on mõtlemisvead ning materiaalse kasu saamise soov vahendeid valimata. Toimepandud kuritegude tehiolud - 19 varguse ja 2 varguse katse episoodi ajavahemikul 13.11.2012 kuni 20.12.2012, mis on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, varastatud esemete koguväärtus 16 263,70 eurot, varguste toimepanemine sissetungimisega kannatanute kodudesse, mis oluliselt vähendas nende turvatunnet, varguste toimepanemine süstemaatiliselt lühikese aja jooksul ning seda praktiliselt kohaselt pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist (vabanes 09.11.2012 ja esimene vargus leidis aset 13.11.2012) välistavad antud juhul
süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav on 44-aastane isik, keda on alates 1997 aastast korduvalt varguste eest karistatud, sealhulgas ka viimase otsusega. Tegemist on isikuga, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama ning eripreventiivsetest ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on põhjendatud mõistetud vangistuse täiel määral ärakandmine. Kohtu hinnangul tänaseks ära kantud vangistuse osa ei ole piisav, et kinnipeetavat tingimisi ennetähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et tänaseks ära kantud karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Teiste inimeste turvalisuse, nende omandipuutumatuse tagamiseks ja vara kaitseks on põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 04.10.2017, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav vangistust hulgaliste varguste toimepanemise eest ning karistuse lõpuni on jäänud üle 2 aasta ja 4 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Varasematele reaalsetele ja tingimisi karistustele vaatamata on kinnipeetav jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eeltoodu taustal on kaheldav, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning kinnipeetav ei paneks vabanedes toime uusi kuritegusid. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava puhul kahe aasta jooksul on 52%, mis ei ole madal risk. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.