Kriminaalasi nr 1-13-5095
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
05. september 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-5095
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Enjar Malm Tatjana Šibajeva Viru Vangla materjalid Igor Karbi (Karp) elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks IGOR KARP, isikukood 37012230271, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 20.12.2012 ja lõpp 04.10.2017
Jätta IGOR KARP elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 24.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Karbi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Karp kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 29.07.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Pärnu Maakohtu 17.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 14 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Igor Karbi kinnipidamise päev 20.12.2012.a. Igor Karpi on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Kuritegude laad on varieeruv: vargused, korduvad joobes juhtimised ja ühel korral vanglast põgenemine. Praegune kuritegu on vargus. Soodusteguriks on mõtlemisvead ning materiaalse kasu saamise soov vahendeid valimata. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat vangistust. Kinnipeetav oli määratud majandustöödele, kus ta töötas 2 päeva, kuid vabastati tervislikel põhjustel. Hetkel on kinnipeetav töövõimeline, olemas on kehtiv tööle määramise käskkiri. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetaval puudub rahvastikuregistrijärgne eluase. Isik on oma sõnul elanud alates 21. eluaastast üürikorterites ja eluaseme leidmine ei ole olnud talle probleem. Vanglast vabanemistel on elanud ta ema juures aadressil xxxx, hiljem üürinud korteri. Kinnipeetav soovib pärast vabanemist elama asuda oma ema V O juurde aadressile xxxx. Antud aadressil asub 1-toaline ühiselamu tüüpi korter, kus on nelja korteri peale ühiskasutatavad koridor, tualett ja vannituba. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava vennale V O, kes ise elab oma elukaaslase juures aadressil xxxx. Eluase vastab elektroonilise valve nõuetele, kuid arvestades sellega, et mitmed igapäevaselt kasutatavad ruumid on ühiskasutatavad naabritega, on elektroonilise valve kohaldamine antud elamispinnal raskendatud. Kinnipeetava ema ja vend andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Kinnipeetav on oma sõnul lõpetanud 10 klassi xxxx aastal 1988. Karistust kandes Tallinna Vanglas 2000.a omandas ta maalri kutseoskused. Neid oskusi on ta rakendanud ehitustel sisetöid tehes. Isik omab ka autoremondi kogemust. Kinnipeetava riigikeele oskus vastab tasemele A1. Kinnipeetav ei ole väidetavalt alates 1990-ndate keskpaigast ametlikult töötanud. Esialgu kogus ja müüs ta metalli, saades selle tegevuse eest esimesed kriminaalkaristused. Pärast vanglas maalri oskuste omandamist on ta tegelenud korterite remondiga xxxx ja xxxx. Enne eelmist vangistust töötas isik oma sõnul xxxx firmas, mis tegeles kämpingute ja puhkekeskuste hooajaks ettevalmistamisega. Soome tööle minekuks puudus kriminaalhooldaja luba. Vanglast vabanemise järel registreeris isik 12.11.2012 ennast töötuna. Materiaalselt toetas isikut ema. Samuti oli xxxx teenitud raha alles, sest isik ei jõudnud seda enne vangistust kulutada. Isik ostis 2 odavat autot, et need remontida ja kallimalt edasi müüa ning edaspidi minna xxxx tööle. Lisaks hakkas isik 3 päeva pärast vabanemist tegelema vargustega. Murru Avavanglas töötas isik pesumajas. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. 30.06.2014 seisuga on K-raha andmetel kinnipeetaval 2087,28 eurot tasumata nõudeid, vabanemisfondis on 62,51 eurot. Kinnipeetava lähedasteks inimesteks on ema V O ja noorem vend V O. Väidetavalt suhted lähedastega on toetavad. Eelmise kuriteo pani kinnipeetav toime koos venna ja endise elukaaslasega. Isiku sõnul on suhtlusringkond väike ega ole kriminaalse taustaga, ka vanglas
on isik hoidunud pigem omaette. Isik on kaks korda olnud abielus. Esimesest abielust on täiskasvanud poeg D, kellega isik suhtleb aktiivselt. Teisest kooselust on tütar E. Mõlemad lapsed on kasvanud oma emadega, kuid lähedaste sõnul on Igor Karp oma lastega suhelnud ka peale kooselude purunemist. Lähedaste sõnul kinnipeetaval väga häid sõpru ei ole, on olnud tuttavaid, kellega koos on ka sooritanud kuritegusid. Kinnipeetavat on 5-l korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Joobes juhtimisi põhjendab isik mõtlematusega – oli harjunud igal pool käima autoga. Isik tarvitab oma sõnul alkoholi tunduvalt vähem kui varem ja peamiselt lahjat õlut, umbes kord kuus ka kanget alkoholi. Pärast aastat 2008 alkoholiga seotud karistused puuduvad. Kinnipeetav kordab samu vigu ega mõtle tagajärgedele. Sellele viitavad korduvad samalaadsed kuriteod. Isik keskendub pigem kiiretele, lühiajalistele lahendustele. Eesmärgid võivad olla realistlikud, kuid nende saavutamiseks valib isik ebasobivad vahendid või ei arvesta tegeliku olukorraga. Järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab seda, et isikul puudub soov elada õiguskuulekalt. Kinnipeetav näeb kriminaalhoolduses eelkõige võimalust vanglast varem vabaneda. Isik on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid mitte kunagi lõpuni. Vanglast tingimisi ennetähtaegse vabanemise järel hakkas isik kohe varastama. Kinnipeetava puhul seisneb oht materiaalse kahju tekitamises, samuti auto joobes juhtimises ja avariiohtlike olukordade võimalikus tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on minimaalne. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta Igor Karbi ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab Igor Karbi elektroonilise järelevalvega vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 4 (neli) kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, vend, vennanaine ja lapsed. Suhted lähedastega on head. Igor Karbil on esimesest kooselust V M poeg D (sündinud xxxx) ja teisest kooselust I K tütar E. Lähedastel puudub ülevaade kinnipeetava tutvusringkonnast ja isikutest, kes võiksid talle negatiivset mõju avaldada. Lähedaste sõnul on kinnipeetaval varasemalt olnud mõningaid probleeme alkoholiga (joobes juhtimine), kuid narkootikume ei olevat ta kunagi tarvitanud. Igor Karpi on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on korduvalt kandnud vanglakaristust ja olnud kriminaalhoolduses järelevalve all. Varasema kriminaalhoolduse teostamise käigus on kinnipeetav rikkunud kontrollnõudeid, sooritanud katseaja jooksul uusi seaduserikkumisi. Kriminaalhooldaja hinnangul on isikul väljakujunenud kuritegelik käitumismuster ja on olemas risk uuteks kuritegudeks. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused, tehes ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 4 kuud. Igor Karp ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul vabanes ta ka viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Katseajal toimepandud kuriteos ta ennast süüdi ei tunnista. Tõendite kogumisel oli seadust rikutud. Praegu vaatab neid rikkumisi läbi prokuratuur. Igor Karp leiab, et tema süüdimõistmine ei olnud seaduslik, see oli kohtu viga. Garanteeritud töökohta tal ei ole, sest ta ei jõudnud pabereid vormistada. Aastast 2008 ta enam üldse alkoholi ei tarvita. Kinnipeetava väitel hakkab ta lõpetama programmi Eluviisitreening. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Igor Karbi (Karp) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 30.06.2014 koostatud eelnimetatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud
seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. I. Karbi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kümme korda kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna I. Karp on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. I. Karbi poolt toimepandud kuritegude tehiolud - 21 varguse episoodi, varastatud esemete koguväärtus 16 263,70 eurot, varguste toimepanemine sissetungimisega kannatanute kodudesse, mis oluliselt vähendas nende turvatunnet, varguste toimepanemine süstemaatiliselt lühikese aja jooksul ning seda praktiliselt koheselt pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist (vabanes 09.11.2012 ja esimene vargus leidis aset 13.11.2012) näitavad, et vargused on muutunud I. Karbi elustiiliks. Varasematele reaalsetele ja tingimisi karistustele vaatamata on I. Karp jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eeltoodu taustal on kaheldav, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning kinnipeetav ei paneks vabanedes toime uusi kuritegusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende korteripuutumatuse tagamiseks ja vara kaitseks on põhjendatud jätta eelnimetatud vangistatu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 04.10.2017, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus I. Karbi puhul kahe aasta jooksul on 65%. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Karbi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 1 p 2 mõttes) esinemisel vangistusest tingimisi vabastada. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Igor Karbi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Karp ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Pärnu Maakohtu otsusega 17.12.2009 tunnistati Igor Karp süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 266 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega, millest 1 aasta vangistust kuulus koheselt ärakandmisele ning 1 aasta vangistust jäeti tingimisi kohaldamata, kuid nimetatud karistus pöörati Harju Maakohtu 06.03.2012 määrusega täitmisele. Igor Karp vabastati tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 29.10.2012 määruse alusel 09.11.2012 ja tema katseajaks jäi 1 aasta. Harju Maakohtu
29.07.2013 otsusest nähtub, et Igor Karp tunnistati taas süüdi vargustes ja seekord 21-s varguse episoodis, kusjuures vargused on toime pandud ajavahemikul 13.11.2012-20.12.2012, seega juba 3 päeva möödudes eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanedes. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vanglakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamised, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud ja seda ka tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanedes uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis omakorda võib suurendada eriti varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kõike eelnevat arvestades ei vastaks kohtu hinnangul Igor Karbi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja arvukate kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ka sellel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Igor Karbi puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 65%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt ka Viru Vangla ei toeta Igor Karbi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Igor Karbi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab Igor Karpi selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.