Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-15-2027 718 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta 6 kuud; - 22.02.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 1 ausel vangistusega 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 884 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 2 aastat. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 15.10.2014. Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

Kohtuistungi toimumise aeg

11.06.2015

RESOLUTSIOON

Tunnistada Vladimir Teplyakov süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Vladimir Teplyakov süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada Vladimir Teplyakov süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Vladimir Teplyakovile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vladimir Teplyakovi vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.10.2014 kuni 15.10.2014, so 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra- 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust, so 884 tundi üldkasulikku tööd - ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 585 tundi ( so 9 kuud ja 23 päeva vangistust) – ning mõista lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Vladimir Teplyakovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Vladimir Teplyakovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Vladimir Teplyakov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

1-15-2027 Vladimir Teplyakovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kehtib kuni Vladimir Teplyakovi karistuse kandmisele ilmumiseni. Asitõendid: - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis hoiul olevad asitõendid: ümbertehtud stardipüstol Zoraki mudel 914-S nr 0114-006195, püstoli salv ja üks padrun, DNA proovid püstolist ja tabletid - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Vladimir Teplyakovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot, tulirelva ekspertiisi tegemise eest 420 (nelisada kakskümmend) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et Vladimir Teplyakovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1306 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700042312 ning selgitus „Vladimir Teplyakov, 1-15-2027, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. juunist 2015. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 07. septembrist 2015. Üksnes kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise korral võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtumäärusega. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. juunist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-15-2027 Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde, ei soovinud midagi lisada ning tunnistas oma süüd. 1.2 Vladimir Teplyakovi süüdistatakse KarS § 418 lg 1 järgi selles, et omamata vastavat luba tulirelva soetamiseks ja hoidmiseks, hoidis ta enda juures ja kandis kaasas tulirelvaks ümbertehtud stardipüstolit Zoraki mudel 914-S, püstoli salve ja ümber laetud seitset padrunit kaliibriga 9mm, mis avastati tema juurest 14.10.2014 Narvas, aadressil Kangelaste tn 3 asuva maja juures. KarS § 418 lg 1 kohaselt karistatakse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest (välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine) rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. RelvS § 11 lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist, kandmist, edasitoimetamist, vedamist, sissevedu, väljavedu, võõrandamist, pärimist, leidmist ja hävitamist ning relvade parandamist, ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist, lammutamist ja laenutamist. Seega on süüdistuses kirjeldatud tulirelva ja laskemoona hoidmise ja kaasas kandmise näol tegemist relva ja laskemoona käitlemisega RelvS § 11 lg 2 ja KarS § 418 lg 1 tähenduses. Tulenevalt RelvS § 19 lg 1 p-st 5 on kõik tulirelvad kas piiratud tsiviilkäibega või tsiviilkäibes keelatud. Kusjuures vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2 ja 3 ning § 34 lõikele 2 võib piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona käidelda üksnes vastavat luba omav isik. Vladimir Teplyakovi poolt KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist tõendavad eelkõige tunnistaja Xxi ütlused (I köide, tl 74-79), millest nähtub, et olles 14.10.2014 patrullpolitseinikuna teenistusülesannete täitmisel teostas ta liiklusjärelevalvet Narva linnas. Järelevalve teostamisel märkasid Kangelaste tn 3 maja juures sõiduautot Audi 80 regnr xx, autol puudus tehniline ülevaatus. Autot juhtis Vladimir Teplyakov, kellel tuvastati turvakontrolli käigus püstol Zoraki 914S, püstoli pidemes oli 6 padrunit ja üks oli rauas. Padrunid olid omavalmistatud. Püstol oli stardipüstolist ümber tehtud tulirelvaks. Autos viibis ka Xx, kes kinnitas sündmuste käiku, kuid ei osanud selgitada, kust Teplyakov püstoli sai (I köide tl 80-84). Tunnistaja Xx ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I köide tl 118-131), millest nähtub, et avastatud püstoli puhul oli tegemist Zoraki mudeliga 914-S. Püstoli omamist selgitas Teplyakov järgmiselt (tl 93-106): ta soetas püstoli augustis 2014, tegemist oli tavalise stardipaukpüstoliga, mis on vabas müügis. Teplyakov ostis püstoli juba padrunitega, hiljem sai teada, et padrunid olid ümber tehtud ning nendega oli võimalik tekitada tervisekahjustusi. Vaatamata sellele jättis Teplyakov püstoli endale. Ta on kaks korda püstolist tulistanud, esimest korda õhku ja teist korda siis, kui tekitas Xxle vigastuse. Teplyakov kandis relva peaaegu alati kaasas, enesekaitseks. Ekspertiisiaktis nr 14E-TB0108 toodud ekspertarvamus (I köide tl 113-116) kinnitab, et püstol Zoraki 914-S on ümberehitatud ning kuulub tulirelvade hulka, see on laskekõlblik ning sellest püstolist on ka tulistatud. Eksperdile esitatud 7 padrunit olid kaliibriga 9 mm, 6 padrunit oli laskekõlblikud ja üks ei olnud. Need padrunid sobivad ekspertiisi esemeks oleva püstoli jaoks. Ei Teplyakovi enda ütlustest ega ka muudest kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et Teplyakovil olnuks luba tulirelva ja laskemoona omamiseks ja kandmiseks. Seega oli tema poolt tulirelva ja

1-15-2027 laskemoona käitlemine igal juhul ebaseaduslik. Kõik eespool nimetatud tõendid kogumis annavad aluse lugeda tõendatuks, et Vladimir Teplyakov ei omanud luba tulirelva ja laskemoona soetamiseks ja hoidmiseks ning hoolimata sellest hoidis ta enda juures ja kandis kaasas tulirelvaks ümbertehtud stardipüstolit Zoraki mudel 914-S, püstolisalve ja seitset padrunit kaliibriga 9mm, kuni need talt 14.10.2014 politseiametnike poolt ära võeti. Seega on Teplyakovi tegevuses tuvastatud KarS § 418 lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine, so tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Teplyakovi ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et tegemist on tulirelvaks ümbertehtud relva ja laskemoonaga ning hoolimata sellest otsustas ta neid enda juures hoida ja enesekaitseks ka kaasas kanda olles seejuures teadlik, et tal puudub selleks vajalik luba. Ta sai väga hästi aru, et kõnealuse püstoli ja laskemoonaga on võimalik tekitada tervisekahjustusi. Kuivõrd Teplyakovi eesmärgiks oligi enesekaitseks tulirelva ja selle kasutamiseks sobivate padrunite kaasas kandmine, siis on vastav tegu pandud toime kavatsetult. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Teplyakovi käitumises esinevad KarS § 418 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning esitatud süüdistus on põhjendatud.

1.3 Vladimir Teplyakovile on KarS § 121 (v.r) järgi esitatud süüdistus selles, et tema, olles narkootilises joobes, 30.08.2014 kella 23:30 paiku, istudes Narvas Tallinna mnt 19c asuva kaubanduskeskuse Fama juures pargitud sõiduautos Opel Monterei, registrinumbriga xxx, sooritas üksiklasu tulirelvaks ümbertehtud stardipüstolist Zoraki, mudel 914-S, tuttava Xx poole ja tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt alajäseme luude vigastuseta paremat põlveliigest läbiva vigastuse, mis on lasuvigastus. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest, mille eest karistati rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu (esimeses lõikes) tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka 2014. aastal, kuid karistuse ülemmääraks on ette nähtud kuni üheaastane vangistus. Asjaolu, et kannatanule tekitati süüdistuses kirjeldatud kehavigastused, kinnitab eelkõige ekspertiisiaktis nr 14E-IDI0081 (I köide tl 67-71) kajastuv ekspertarvamus, millest nähtub, et Xxle oli 30.08.2014 tekitatud parema põlveliigese piirkonda läbiv laskehaav, mis põhjustab tervisekahjustuse kestusega mitte kauem kui neli nädalat. Kiirabikaardi (I köide, tl 19) kohaselt sai kiirabi 30.08.2014 väljakutse Fama kaubanduskeskuse juurde aadressil Tallinna mnt 19c ning kiirabi jõudis kohale kell 23:37. Sündmuskohal selgitas kannatanu Xx, et teda tulistati põlve, kuid täpsemat informatsiooni ta ei andnud. Kõnealune kiirabi kaart viitab sellele, et eelnimetatud laskehaava tekitamine toimus süüdistuse nimetatud ajal ja kohas, so Narvas, Tallinna mnt 19c asuva Fama kaubanduskeskuse juures 30.08.2014 kella 23:30 paiku. Teisest kiirabikaardist (I kd, tl 18) nähtuvalt oli lisaks kannatanule samal ajal sündmuskohal ka Teplyakov, kes oli tugevas narkojoobes ning mürgistuse tõttu lamas teadvuseta sõiduauto reg nr xxx kõrval maas. Nimetatud sõiduki olemasolu sündmuskohal ning selle kuulumist Teplyakovi abikaasale kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning sõiduki teisaldamise akt. (I kd, tl 15,17) Ka tunnistaja Xx ütlused (I kd, tl 22) kinnitavad, et kannatanule laskehaava tekitamine toimus just Fama keskuse juures, kuivõrd ta kinnitab, et süüdistuses nimetatud ajal Fama keskusele lähenedes kuulis ta kannatanu karjeid, mis kostusid sealt, kus seisis Teplyakovi auto. Jõudes auto juurde nägi ta, et kannatanu lebab autost veidi eemal maas ja oigas. Lisaks kannatanule oli sündmuskohal ka

1-15-2027 Teplyakov, kes lamas auto kõrval maas ja auto vasakpoolsed uksed olid lahti. Viimati nimetatud fakt viitab sellele, et Teplyakov on seotud kannatanule kehavigastuse tekitamisega, kuivõrd mõlemad pidid vigastuse tekitamise hetkel olema sündmuskohal. Teplyakovi seotust laskehaava tekitamisega kinnitavad ka tunnistaja Xx ütlused (I kd, tl 56-58), mille kohaselt ta istus 30.08.2014 kella 23:00 paiku Vladimir Teplyakoviga süüdistatava autos ja süstisid narkootikumi. Tunnistaja märkas, et Vladimir Teplyakovi käes oli püstol, millega ta mängis ning ta arvas, et tegemist oli mänguasjaga. Pärast narkootikumide tarvitamist tunnistaja lahkus autost ning Teplyakov jäi üksinda, lahkudes ta kedagi sündmuskohal näinud. Veidi hiljem helistas Xxile tema tuttav ja ütles, et Teplyakovil oli halb ja oli vaja teda aidata. Xx jooksis tagasi auto juurde ja nägi, et Teplyakov oli teadvuseta auto juures maas ning tema kõrval oli Xx, kes hoidis jalast kinni. Hiljem rääkis Teplyakov ise, et tulistas xx. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused, et vahetult enne kannatanule laskehaava tekitamist oli sündmuskohal Teplyakov, ta istus tugevas narkojoobes olles autos ning tal oli kaasas püstol, millega ta mängis. Tulenevalt Xx ütlustest pidi laskehaava tekitamine leidma aset selle sama auto vahetus läheduses, kuna kannatanu karjed kostusid just sealt. Kuivõrd kannatanul peale laskehaava mingeid muid vigastusi ei tuvastatud, siis ilmselgelt pidi karjumise põhjuseks olema laskehaava tekitamisega põhjustatud valu. Arvestades siinkohal asjaolu, et hiljem leiti süüdistava valdusest tulirelvaks ümbertehtud stardipüstol Zoraki, mudel 914-S, millest on ka tulistatud (vt otsuse eelmine punkt), on alust arvata, et tegemist on sama relvaga, millega Teplyakov vahetult enne kuriteosündmust autos mängis ja just nimelt selle relvaga tekitati kannatanule ka laskehaav. Puudub igasugune teave ja alus arvata, et sündmuse ajal võis sõidukis või selle vahetus läheduses viibida veel mõni isik, kes omas tulirelva ning sai kannatanut sellega vigastada. Kannatanu enda ütlused (I kd, tl 40-45, 59-64) on menetluse kestel olnud ebajärjepidevad, kuid neist järeldub samuti, et vigastus tekitati talle just Teplyakovi auto juures ning autos sel hetkel peale Teplyakovi kedagi ei olnud. Kannatanu ütlustest ei nähtu, et sündmuskoha vahetus läheduses võis veel teisi isikuid olla. Kuid enda sõnul ta ei näinud, kes ja kust tulistas, samuti ei näinud ta relva. Samas on ta ühel korral öelnud, et kuulis lasku, kuid teisel ülekuulamisel on ta seda eitanud. Arvestades asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav on tuttavad, võib kannatanu ütluste ebajärjepidevus ning tulistaja nägemise eitamine olla tingitud soovist välistada süüdistatava süüstamist. Ka süüdistatav andis menetluse käigus toimunu kohta vastuolulisi ütlusi(I kd, tl 7-12, 46-51, 93106). Teplyakov väitis alguses, et ei oska esitatud süüdistuse osas öelda, kes tulistas, kuna tema oli narkootilises joobes, teadvuseta, sai üledoosi. Lisaks märkis ta, et ei saanud tulistada, kuna temal polnud tulirelva. Hiljem Teplyakov tunnistas, et ta tekitas kannatanule vigastused ning kinnitas ka seda, et ta omas tulirelva. Viimast versiooni kinnitab ka Xx, kes nägi, et süüdistatav oli vahetult enne kuriteo sündmust käes püstol, millega ta mängis. Ka kohtus tunnistas Teplyakov, et pani talle etteheidetud kuriteo toime. Eelnevalt käsitletud kiirabikaartide, ekspertarvamuse, sündmuskoha vaatluse ning kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tulistas Teplyakov kannatanut põlve piirkonda, tekitades sellega kannatanule laskehaava ning füüsilise valu. Kuigi Teplyakov andis menetluse käigus toimunu kohta erinevaid ütlusi ning keegi tunnistajatest ega kannatanu ise vahetult ei näinud, kuidas Teplyakov püstolist tulistas, asub kohus eeltoodud põhjendustel seisukohale, et laskehaava tekitas just Teplyakov. Kohtu hinnangul tegi Teplyakov seda vähemalt kaudse tahtlusega. Teplyakovi enda ütlustest tulenevalt oli ta teadlik, et tema käes olev relv on tulirelv, mis võimaldab tekitada tervisekahjustusi

1-15-2027 teisele isikule. Lisaks sellele kinnitavad Xxi ütlused, et vahetult enne kuriteo sündmust Teplyakov, olles ise tugevas narkojoobes, mängis püstoliga, st klõpsutas sellega. Mängides avalikus kohas tulirelvaga, pidi Teplyakov möönma sisuliselt mistahes tagajärge. Tegemist on Narva linnas väga tiheda liiklusega (nii autode kui ka jalakäijate) kohaga, kus tulirelvaga sihitult tulistamine võib äärmiselt suure tõenäosusega päädida kellegi vigastamisega. Antud juhul ei saanud olla tegemist ka kogemata päästikule vajutamisega. Asjaolu, et toimus lask, eeldab, et relv oli laetud, st nö laskevalmis seatud. Ei ole kuigi tõenäoline, et Teplyakov mängis laetud püstoliga, kui tal puudus kasvõi kaudse tahtluse vormis soov sellest tulistada. Tuvastatud sündmuste käigu kohaselt läks kannatanu süüdistatava auto juurde ning avas selle ukse ning seejärel tabas teda koheselt lask põlve piirkonda. Arvestades, et süüdistatav oli sel hetkel tugevas narkojoobes, võib järeldada, et ta oli mingil põhjusel häiritud teise isiku lähenemisest või autosse tulekust ning segava faktori kõrvaldamiseks tegi segaja suunas tulirelvast lasu. Sealjuures pidi ta vähemalt möönma, et tabamise korral tekitab ta teisele isikule tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Kõike eelöeldut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine on aset leidnud ning Vladimir Teplyakovi tegevuses on tuvastatud KarS § 121 (kehtivas redaktsioonis § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, st vähemalt kaudse tahtlusega teise isiku tervise kahjustamine.

1.4 KarS § 202 lg 1 järgi süüdistatakse Vladimir Teplyakovi selles, et 11.07.2013 kella 05.30 paiku Xx asuvas korteris ostis ta 50 euro eest Xxilt jalgratta Trek 3500, olles teadlik, et jalgratas on varem varastatud Xxi poolt. KarS § 202 lg 1 näeb ette karistuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Kuriteo toimepanemist kinnitavad eelkõige süüdistatava enda ütlused (II kd, tl 17-22), mille kohaselt süüdistatav teab, et Xx tegeleb jalgrataste varastamisega ning nende müümisega. 11.07.2013 kella 05.30 ajal toimunud vestluses pakkus Xx osta jalgratast. Süüdistatav läks kohe Xxi juurde aadressile Xx ning Xx näitas talle seal kaht jalgratast. Teplyakov valis neist välja oranži jalgratta TREK ja maksis selle eest Xxile 50 eurot olles seejuures teadlik, et tegemist on varastatud rattaga. Trepikojast väljudes pidas politseiametnik ta kinni. Teplyakovi ütlusi kinnitab ka Xx (II ks, tl 24-30), kes ütles, varastas 10.07.2013 Tiimani 7 maja juurest oranži raamiga jalgratta ning järgmisel päeval müüs selle 50 euro eest Teplyakovile. Xxi ütlused (II kd, tl 2-8) tõendavad samuti, et kõnealune jalgratas oli varastatud. Nimelt on Xx öelnud, et ta ostis 10.04.2011 296,65 euro eest oranži värvi jalgratta Trek 3500. Oma ütluste kinnituseks esitas ta ostutšeki ja garantiikviitungi (II kd, tl 5-6). Kannatanu sõnul varastati see jalgratas 10.07.2013 kella 17:30-19:30 vahel Tiimani 7 asuva maja juurest. Süüdistatava ja kannatanu ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 9-13), millest nähtuvalt langeb süüdistatavalt ära võetud oranži värvi jalgratta Trek raami number kokku kannatanule kuuluva jalgratta raami numbriga. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega tuvastatud, et Vladimir Teplyakov ostis 11.07.2013 kella 05.30 paiku Narvas, Xx asuvas korteris 50 euro eest Xxilt jalgratta Trek 3500, mille Xx oli varastanud. Sealjuures kinnitab Teplyakov ise, et ta oli teadlik asjaolust, et jalgratas on Xxi poolt varastatud. Taolise tegevusega pani Teplyakov toime KarS § 202 lg-s 1 ettenähtud kuriteo st vähemalt otsese tahtlusega varguse tulemusena saadud vara omandamise.

1-15-2027

1-15-2027 mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, kuus kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendada ja karistada Teplyakovi 4-kuulise vangistusega. Lähtuvalt KarS § 68 lg-st 1 tuleb nimetatud karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg alates 14.10.2014-15.10.2014, so kaks päeva - ja mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuna kuriteod olid pandud toime ajal, mil Teplyakov täitis eelmise kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust – üldkasulikku tööd, peab KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg-st 2 tulenevalt suurendama käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra - 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust, so 884 tundi üldkasulikku tööd ning mõistma liitkaristuseks 1 aasta, 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Mõistetud karistusest tuleb maha arvata teostatud üldkasuliku töö tunnid – 585 tundi (so 9 kuud ja 23 päeva vangistust) – ning mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna Teplyakov pani talle etteheidetavad teod toime ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust ning teda on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis on ilmne, et vangistuse tingimis täitmisele pööramata jätmine ning asenduskaristus ei ole pannud Teplyakovi hoiduma edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Sel põhjusel ei pea kohus võimalikuks kohaldada antud juhul asenduskaristust või jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.