Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. mai 2015 määrus süüdimõistetule Vladimir Šlokun mõistetud karistuse muutmata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Vladimir Šlokun, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2015 määrus muutmata Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 15.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-468 tunnistati Vladimir Šlokun süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega –1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust (ehk 894 tundi ÜKT) ning V. Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat, 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt tehtud üldkasulik töö – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulub 4 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 06.08.2012. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsus jõustus 19.03.2014 Riigikohtu määrusega.
2.12.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks V. Šlokuni suhtes. Šlokun kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 06.08.2012 ja lõpp 21.07.2017.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohtu 07.05.2015 määrusega vabastati V. Šlokun KarS § 5 lg 2 alusel talle Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-468 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest. Mõisteti V. Šlokunile Viru Maakohtu Narva kohtumaja
15.08.2013 kohtuotsuse nr 1-13-468 alusel KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. Jäeti muutmata V. Šlokunile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-468 KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõistetud ja kandmisele kuuluv liitkaristus 4 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust.
4.Kriminaalasjas nr 1-13-468 tunnistati V. Šlokun süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ning § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsusega nr 1-118120 mõistetud karistusega (1aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust ehk 894 tundi ÜKT) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt tehtud üldkasulik töö – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust) ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust.
5.Viru Maakohtu otsusega nr 1-11-8120 karistati V. Šlokuni KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi (enne 04.03.2008 toimepandud kuriteo eest) 6-kuulise vangistusega, KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 213 lg 1 järgi (enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest) 1aastase vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1aasta ja 4 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.03.2008 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 1 aasta vangistust ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti V. Šlokunile liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 5.1 Sama otsusega karistati V. Šlokuni KarS § 213 lg 1 järgi (peale 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest) 1-aastase vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi (peale 04.03.2008 toimepandud kuriteo eest) 6-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. 5.2 Sama otsusega karistati V. Šlokuni KarS § 346 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses ehk summas 192 eurot, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.03.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta vangistust) ning V. Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus (1 aasta 4 kuud vangistust) pärast 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega (1 aasta 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot) ja V. Šlokunile mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvati vangistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 9 kuud ja 8 päeva ning kandmisele kuulus 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 894 tunni üldkasuliku tööga ning KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.3 Viru Maakohtu 04.03.2008 otsusega nr 1-06-15303 karistati V. Šlokuni KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning KarS § 202 lg 2 p-de 1,2 järgi 9-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega,
mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
6.01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 184, 199, 201, 202, 209 ja 213 sätteid. Samuti muutus KarS § 346 sõnastus. Kuivõrd aga viimati nimetatud paragrahvi järgi on V. Šlokunile mõistetud karistuseks rahaline karistus, siis tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 nimetatud osas jõustunud karistuse ülevaatamist ei toimu. 6.1 Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 184 lg 1 põhikoosseis nägi ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Alates 01.01.2015 on KarS § 184 põhikoosseisu sõnastuse kohaselt karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud sätete võrdlusest nähtub, et uues redaktsioonis on loobutud üksnes narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise viiside avatud loetelust. Kuid mõlemas redaktsioonis on karistatavad kõik tegevused, mis on käsitletavad suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisena. Lõike 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu tunnuseid muudetud ei ole. Samuti ei ole muutunud KarS § 184 lg 2 karistuse määrad. Eelnimetatust tulenevalt ei anna KarS § 184 muudatused alust Šlokunile mõistetud karistuse muutmiseks. 6.2 KarS § 201 põhikoosseisu ei muudetud. § 201 lg 2 p-s 1 sisalduvat kvalifitseerivat tunnust (süüteo toimepanek isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise) laiendati ning kõik senised tunnuseid jäid kehtima. KarS § 201 puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt üldjuhul aluseks otsustamisel, kas omastamine tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui omastamise objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on omastamine, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Sama põhimõte kehtib ka KarS §-des 199, 202, 209 ja 213 sätestatud süütegude puhul. 6.2.1 Kuivõrd kriminaalasjas nr 1-13-468 mõisteti Šlokun KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi teos, mille objektiks oli vara väärtuses 100 eurot, ei ole vastav tegu alates 01.01.2015 kriminaalkorras karistatav. 6.2.2 Arvestades, et Šlokunile mõisteti nimetatud teo eest karistuseks 1 aasta vangistust ja ta kannab karistust vanglas, on eelnevalt kirjeldatud muudatuse näol tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ja omab seega tagasiulatuvat jõudu ning Šlokun tuleb vastavast karistutsest vabastada. 6.2.3 Taolises olukorras tuleb KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 3 5 juhindudes mõista uus liitkaristus arvates välja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus. Samas ei muuda see aga kriminaalasjas nr 1-13-468 mõistetud lõpliku karistusmäära suurust, kuna KarS § 201 järgi mõistetud karistus loeti kaetuks raskema karistusega, mille muutmiseks aga ülaltoodust lähtuvalt alust pole. 6.3 KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Ülejäänud § 199 lõike 2 punktid (so p 7,8), mille alusel Šlokuni on karistatud, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. 6.4 Kriminaalasjas nr 1-06-15303 karistati Šlokuni varguste eest, mille teoobjektiks oli vara vastavalt 3200 krooni (204,52 eurot) ja 6400 krooni (409,03 eurot). Kriminaalasjas nr 1-11-8120
karistati teda varguste episoodide eest, millega tekitati kahju 3900 krooni (249,26 eurot) ja 3500 krooni (223,69 eurot). Kuivõrd kõikide varguste objektideks on olnud vara, mille väärtus ületab 200 eurot, siis KarS § 199 alusel mõistetud karistuste muutmiseks alust ei ole. Kõik need teod on jätkuvalt kriminaalkorras karistatavad. 6.5 KarS § 202 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 2 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus kuritegelik ühendus. Kuna V. Šlokunile heideti ette teo toimepanemist grupis mitte kuritegeliku ühenduse poolt, siis nimetatud muudatus mõistetud karistust ei mõjuta. KarS § 202 lg 2 p 2 varasem sõnastus nägi kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise vähemalt teist korda. Uues sõnastuses on p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on alates 01.01.2015 kehtiv sõnastus varasemaga võrreldes oluliselt laiem hõlmates korduvuse arvestamisel lisaks süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepannud isikutele ka teiste varavastaste kuritegude toimepanijaid. Kuivõrd kehtiva KarS § 202 lg 2 p 2 koosseisulised tunnused hõlmavad ka kuni 31.12.2014 kehtinud tunnuseid, puudub alus Šlokunile nimetatud sätte alusel mõistetud karistuse muutmiseks. 6.6 Kriminaalasjas nr 1-06-15303 mõisteti Šlokun süüdi viies KarS § 202 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Neist kolmel juhul oli teo objektiks vara, mille väärtus on alla 200 euro. Samas kahel juhul oli esemete väärtus palju suurem (7025 krooni ja 6300 krooni). Arvestades siinkohal asjaolu, et nende tegude kogumi eest mõistetud karistus – 9 kuud vangistust - on oluliselt alla maksimaalse karistusmäära (kolm aastat vangistust), leiab kohus, et kuigi kolme episoodi kriminaalkorras karistatavus on ära langenud, puudub alus kogumi eest mõistetud karistuse muutmiseks. 6.7 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste raames muudeti ka KarS § 209 sätteid. Samas alates 01.01.2015 kehtivad põhikoosseisu tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Lõike 2 p-s 1 sisalduvat korduvuse tunnust on uues redaktsioonis laiendatud ning varasemalt lg 2 p-s 3 sätestatud tunnus – teo toimepanek grupis, on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseerivaks tunnuseks lg 2 p 4 järgi. KarS § 209 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määra ei muudetud. Kriminaalasjas nr 1-11-8120 karistati Šlokuni üheteistkümne kelmuse episoodi toimepanemise eest ning neist neljal oli teo objektiks vara väärtuses alla 200 euro. Ka antud juhul on kohus seisukohal, et kelmuste kogumi eest mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus, kuigi nelja episoodi kriminaalkorras karistatavus on ära langenud. Arvestades ülejäänud episoodidega tekitatud kahju suurust ning episoodide arvu on Šlokunile mõistetud 2-aastane vangistuse määr jätkuvalt põhjendatud. 6.8 Seonduvalt KarS § 213 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-s 213 sätestatud arvutikelmuse koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. 6.8.1 Muutunud on KarS § 213 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 213 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga ühe- kuni viieaastane
vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse viieaastane ülemmäär asendatud kolmeaastase ülemmääraga. 6.8.2 Juhul, kui isikut on varasemalt karistatud KarS § 213 järgi teo eest, mis alates 01.01.2015 on karistatav KarS § 213 lg 1 järgi, tuleb KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt vähendada mõistetud karistust vaid juhul, kui see ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so kolmeaastast vangistust. 6.8.3 Kriminaalasjas nr 1-11-8120 mõisteti Šlokunile KarS § 213 lg 1 järgi enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude eest (3 episoodi) karistuseks 1 aasta vangistust ning pärast 04.03.2008 toimepandud kuriteo eest samuti 1 aasta vangistust. Taolised karistuse määrad ei ületa 01.01.2015 jõustunud KarS § 213 lg 1 ülemmäära ning seega ei anna KarS § 213 muudatused alust nimetatud karistuste muutmiseks. 6.8.4 Ühe enne 04.03.2008 aset leidnud episoodi teoobjektiks oli alla 200 euro väärtuses vara. Teistel juhtudel oli kahjusumma suurem. Ühe episoodi karistatavuse ära langemine ei anna kohtu hinnangul alust enne 04.03.2008 toimepandud kuritegude kogumi eest mõistetud karistuse määra vähendamiseks.
7.Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et V. Šlokun tuleb vabastada kohtuotsusega nr 1-13-468 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistuse kandmisest ning juhindudes KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 3 5 tuleb mõista uus liitkaristus arvates välja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus. Sama otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning kohtuotsustega nr 1-11-8120 ja 1-06-15303 mõistetud karistuste muutmiseks alust ei ole.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Šlokun, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega lugeda lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust algusega 06.07.2012 ja lõpuga 14.04.2017. Määruses on märgitud, et liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt tehtud üldkasulik töö 193 tunni ulatuses ja lõplikult ärakandmisele kuulub 4 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 vana redaktsioon sätestas, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Uus redaktsioon sätestab, et ühele päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega on olemas otsene alus karistuse vähendamiseks 3 kuu ja 7 päeva võrra.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 07.05.2015 määruse ja sellele esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja ei kuulu muutmisele. 9.1 Ringkonnakohus selgitab, et vaidlustatud kohtumääruses V. Šlokuni karistuse ümbervaatamisel on maakohus toiminud õigesti. Nimelt ei kuulu alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 69 lg-d 6 ja 7 kohaldamisele tagasiulatuvalt nende isikute puhul, kelle osas on kohtulahend juba jõustunud. Siinjuures annab juhised karistusseadustiku uue redaktsiooni § 5 lg
9.2 KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Kolmas lause näeb siinjuures aga ette toimimisraamid, andes kaks võimalust, s.o sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 9.3 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu karistust ei vähendata. 9.4 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. V. Šlokuni puhul on maakohus temale erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. Nimetatud osas ei ole V. Šlokun maakohtu määrust ka vaidlustatud.
10.Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus maakohtu määruse tühistamiseks alust ei näe ning jätab juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 Viru Maakohtu 07.05.2015 määruse muutmata ja V. Šlokuni määruskaebuse rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.