lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-468/255

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-468/255
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
750
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-468/66Viru Maakohus Narva kohtumaja15.08.20131-13-468/103Tartu Ringkonnakohus18.12.20131-13-468/247Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.01.20151-13-468/259Viru Maakohus Narva kohtumaja07.05.20151-13-468/266Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.06.20151-13-468/274Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-468 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. jaanuari 2015 määrus Vladimir Šlokuni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

SüüdimõistetuVladimir Šlokun, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. jaanuari 2015 määrus muutmata

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 21.01.2015 määrusega jäeti Vladimir Šlokun talle Viru Maakohtu 15.08.2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Šlokun mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning V. Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud üldkasulikku töö – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 4 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistus lõpeb 21.07.2017.
1-13-468/287
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
29.03.2016
1-13-468/293Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.05.2016
1-13-468/295Viru Maakohus Narva kohtumaja01.06.2016
1-13-468/300Viru Maakohus Narva kohtumaja23.09.2016
1-13-468/306Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.05.2017
2.Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korral, sh raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise soov. Viru Vangla 06.11.2014 andmete seisuga on V. Šlokunil täitmata rahalisi nõudeid summas 7218,66 eurot, mis võib raskendada esialgset majanduslikku toimetulekut vabaduses, eriti olukorras, kus isiku elustiil enne vangistust iseloomustab oskamatus majanduslikult toime tulla. Samuti pidas kohus riskiteguriks kinnipeetava probleeme narkootikumidega. Uued kuriteod pani V. Šlokun toime katseajal olles. Seega leidis kohus, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Distsiplinaarkaristuste puudumist pidas kohus küll positiivseks, ent leidis, et V. Šlokun ei kuulu vabastamisele.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja selle esitaja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhiteesid on järgmised. 3.1 Kohus on jätnud tähelepanuta, et V. Šlokuni puhul on eeldused tingimisi vabastamiseks täidetud. Tal on garanteeritud töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik ning läbitud on kõik sotsiaalprogrammid. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab selgelt, et karistuse eesmärgid on täidetud. Sotsiaalprogrammides omandatud teadmisi oleks võimalik kinnistada kriminaalhoolduse toetusel tavaelus. 3.2 Ühiskonna õiglustunne saab tõsiselt riivatud, kui narkokuriteo eest karistatud isikud vabanevad käitumiskontrollita. Käitumiskontroll võimaldab ühiskonnal jälgida, et isik on asunud paranemise teele ning suudab õigusnorme järgides olla ühiskonna täieõiguslik liige. 3.3 V. Šlokun märgib, et oli nõus kokkuleppemenetlusega, tunnistas oma süüd ja prokurör küsis talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud. Kokkulepe jäi sõlmimata üksnes põhjusel, et kaassüüdistatav ei olnud sellega nõus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga V. Šlokuni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
5.Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et iseloomustuse kohaselt esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda V. Šlokuni ennetähtaegset vabastamist – nii on õige, et süüdlane on distsiplinaarkorras karistamata, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osaleb programmis Sotsiaalsete oskuste treening. Samuti õpib ta riigikeelt. V. Šlokunil on elukoht vanaema juures ning tal on lähedastega head suhted. Eeltoodu ei tähenda siiski, et V. Šlokuni puhul oleks täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused.
6.Nii on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis kaaluvad praegu üle V. Šlokuni positiivselt iseloomustavad andmed. Nii kannab iseloomustuse kohaselt V. Šlokun neljandat reaalset vangistust (kokku on teda karistatud 8 korral). Tema kuritegusid iseloomustab materiaalse kasu saamise soov. Samuti on maakohus näinud V. Šlokuni puhul riski suurtes rahalistes nõuetes, narkootikumidest sõltuvuses olemisest enne vanglasse

sattumist ning uute kuritegude toimepanemist katseajal olles. Viimane omakorda teeb kaheldavaks, kas V. Šlokun suudaks alluda kriminaalhooldusele.

7.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ehkki esineb ka positiivseid asjaolusid (vt p 5), ei kaalu need üle V. Šlokuni negatiivselt iseloomustavat. Kuivõrd maakohtul on õigus jätta isik vabastamata seoses kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdlase isiku ja tema varasema elukäiguga, on kohtu määrus seaduslik ja alus selle tühistamiseks puudub.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 21.01.2015 määrus muutmata ja V. Šlokuni määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.