Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15. augusti 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu 1.Viru Maakohtu 15. 08. 2013 otsusega tunnistati Nikolai Russak süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Samuti tunnistati N. Russak süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning N. Russakile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2012 kuni 24.05.2012, so 3 päeva arvati karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 06.08.2012.

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,0013 g fentanüülist. 3.1 Samuti süüdistati N. Russakit selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes järgnevas: 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee 90. kilomeetril juhtis sõiduautot BMW reg.nr XXX joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotoksilisi aineid (amfetamiini, fentanüüli, opiaate ja kanepit), mille tagajärjel olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid häirunud.

2012.a. mai keskelt kuni 07.06.2012 müüs saadud arvuti edasi kolmandale isikule, saadud raha pööras enda kasuks.

edasiandmine, mis ilmselgelt ületas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg-s 3 sätestatud suure koguse piirmäära. Maakohtus uuritud tõenditest järelda kohus, et N. Russaki tegevuses on tuvastatud KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo tunnused s.t 2012 kevadel ja suvel tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasiandmise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise kinnipidamiskohas.

narkootilist ainet. Kuna mõlemad süüdistatavad olid kinnipidamisel tugevas joobes, pidi narkootikumide manustamine toimuma lühikest aega enne kinnipidamist. Maakohus, võttis arvesse tunnistajate ütlusi, et politseile tulnud väljakutse kohaselt nähti süüdistatavate sõidukit tee ääres seismas ning mõne aja möödudes märkasid politseiametnikud sõidukit aeglaselt sõitmas ja lisaks sellele sõidukist leitud süstlaid, milles tulenevalt sai järeldada, et süüdistatavad tarbisid narkootilist ainet autos, ajal mil sõidukit nähti maantee ääres seismas ja jätkasid seejärel sõitu. See omakorda kinnitas, et süüdistatavad tarbisid narkootikume koos ning mõlemad olid seega teadlikud autoga veetavast narkootilisest ainest. Kuivõrd lisaks ülalnimetatud minigrip kotis olnud fentanüülile autost muid narkootilisi aineid või aine jääkidega pakendeid ei leitud, tarvitati tõenäoliselt samas pakendis olnud fentanüüli. On tuvastatud, et mõlema süüdistatava organismis oli 06.08.2012 fentanüüli. Maakohus jõudis veendumusele, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud autos olevast fentanüülist ning osalesid teadlikult selle valdamises ja vedamises. Kohus märkis, et arvestades leitud narkootilise aine kogust, ei olnud selle näol ilmselgelt tegemist üksnes enda tarbeks soetatud ainega, vaid eelkõige edasimüügiks mõeldud narkootikumidega. Seda kinnitasid ka maakohtu lahendi punktis 3.1 kirjeldatud asjaolud, millest nähtuvalt tegeles N. Russak narkootilise aine edasiandmisega. Kohus märkis, et antud kriminaalasjas ei olnud tuvastatud kus, kes ja kellelt kõnealuse fentanüüli soetas. Küll aga leidis tuvastamist, et mõlemad süüdistatavad osalesid teadlikult selle aine valdamises ja vedamises. Seega oli maakohtu poolt tuvastatud, et süüdistatavad osalesid teadlikult koos narkootilise aine ebaseaduslikus valdamises ja vedamises st panid vähemalt otsese tahtlusega grupis toime KarS § 184 lg 2 p 1 tähenduses suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise ja veo. Maakohtu otsuse punktides 3.1 – 3.2.7 toodust lähtuvalt leidis tuvastamist, et N. Russak pani ajavahemikul kevadest 2012 kuni 06.08.2012 toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo st tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kinnipidamiskohas. Maakohtu otsuse punktides 3.2 – 3.2.7 toodust lähtuvalt tuvastati, et V. Šlokun pani 06.08.2012 toime KarS 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t isikute grupis, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja veo.

Samas juhul, kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse VÕS § 233 lg-st 1 tulenevalt, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli antud juhul tegemist omandireservatsiooniga müügiga. Tunnistaja S. A on öelnud, et arvutit edasi pantides ta rõhutas V. Šlokunile, et tegemist on võõra arvutiga ja seda ei tohi müüa. Seega oli S. A ostjana enda jaoks teadvustanud, et omand läheb talle üle alles pärast ostuhinna tasumist. Seda kinnitavad ka kannatanu A.M. ütlused, et ta andis arvuti sõbrale, sõber tahtis vaadata ja pärast kavatses kannatanu selle müüa 100 euro eest. Eelnevast lähtuvalt ei läinud arvuti protsessori omand valduse üleandmisega S.A. le üle. Asja omanikuks jäi kuni müügihinna tasumiseni kannatanu A. M. Kuna kannatanule ei ole tänini protsessori eest tasutud, oli ta jätkuvalt asja omanik ning seega ka KrMS § 37 tähenduses kannatanu. Maakohus leidis, et asjas ei nähtu andmeid, et S.A. l puudunuks õigus protsessori pantimiseks. Tunnistaja S.A. ja süüdistatava vahel sõlmitud pandilepingu puhul oli tegemist käsipandiga AS § 281 lg 1 mõttes, s.t panditud asi anti üle pandipidaja valdusse. Seega vara oli antud V. Šlokuni kui pandipidaja valdusesse, kuid tema jaoks oli tegemist KarS § 201 tähenduses võõra varaga. Tulenevalt AS § 287 lg 1 p-st 1 on pandipidaja kohustatud panditud asja hoidmisel panditud asja säilitama ja korras hoidma ning pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud (§ 292 lg 2). Tulnevalt AS § 293 lg-st 1 on pandipidaja kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist. Seega isegi juhul, kui S.A. pidanuks süüdistatavale tasuma pandiga tagatud nõude 7. mail, poleks V. Šlokun tohtinud arvuti protsessorit müüa enne ühe kuu möödumist sellest, kui tal müügi õigus tekkis ning müügist S.A. t teavitas. Kuivõrd V. Šlokuni nimetatud ostja suri 05.06.2012, siis pidi arvuti müük toimuma igal juhul vähem kui kuu möödudes alates müügiõiguse tekkimisest. Maakohus jõudis seega seisukohale, et V. Šlokunil ei tekkinud müügi õigust enne 07.06.2012 ning müües enne nimetatud kuupäeva tema valduses oleva võõra asja edasi, oli ta teadlik, et tegemist on vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Kohtu hinnangul oli tuvastatud, et V. Šlokun müüs tema valdusesse usaldatud võõra vara edasi omamata selleks seadusest või tehingust tulenevat õigust. Sealjuures olles teadlik, et müügiõiguse realiseerimise tähtaeg ei ole saabunud. Samuti polnud ta müügist saadud raha andnud üle pantijale või kannatanule, mis kinnitas, et süüdistatav pööras kavatsetult kannatanule kuuluva vara enda kasuks. Maakohus jõudis järeldusele, et V. Šlokun, olles karistusregistri andmetel varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, on KarS § 201 lg 2 p 1 tunnustele vastav isik ning tema valduses oleva kannatanu A.M. le kuuluva protsessori ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani ta tahtlikult toime KarS § 201 lg 2 p 1 tunnustele vastava kuriteo, s.t valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Isikut iseloomustavate andmetena võttis kohus N. Russaki puhul arvesse, et teda on varasemalt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning sealjuures kahel korral kinnipidamiskohas narkootikumide käitlemises. N. Russakile on eelnevate kohtuotsustega mõistetud karistuseks vangistus. Kohus leidis, et V. Šlokuni puhul tuleb arvestada seda, et teda on varasemalt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning seda eelkõige varavastaste süütegude toimepanemise eest. Karistuseks on talle mõistetud vangistus. Kohus pidas oluliseks ka asjaolu, et süüdistuses kirjeldatud kuriteod on pandud toime ajal, mil V. Šlokun kandis eelmise kohtuotsusega (Viru Maakohtu 06.02.2012 otsus) mõistetud karistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli kohtuotsusega mõistetud 894 üldkasuliku töö tunnist täidetud

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kaitsealune talle süüks arvatud kuritegudes õigeks mõista. Alternatiivselt taotleb kaitsja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maakohtu otsuse tühistamist ning ümber kvalifitseerida V. Šlokuni tegevus KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle minimaalne karistus. Kaitsja leiab, et maakohus on otsust tehes tuginenud tõendile, mis oli esitatud tõendamiskorda rikkudes, millega on kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-68-09 (viidates otsusele 3-1-1-67-08) asunud seisukohale, et narkootilise aine suur kogus kui KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid. Esimese astme kohtumenetluses on esitatud tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus järelepärimisele (16.12.2011.a). Selles dokumendis sisalduvad andmed on saadud eriteadmistega spetsialisti erialase tegevuse tulemusena, ehk nimetatud andmete väljastamiseks on kunagi teostatud ekspertiis. Kuna tegemist on sisuliselt ekspertiisi tulemusena saadud andmetega, siis selliste andmete kasutamine Riigikohtu kohtupraktikast tulenevalt ei ole välistatud ka teises menetluses, kui teise tõendina. Nagu eespool nimetatud, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuses järelepärimisele (16.12.2011.a) sisalduvad andmed tuginevad eriteadmistega spetsialisti poolt tema erialaste toimingute teostamise tagajärjel saadud andmetele. Kuna tegemist on ekspertiisiaktiga või vähemalt ekspertiisiakti põhjal tehtud vastusega, siis tekib küsimus: kas ekspertiis on kunagi teostatud tõendamisreeglite kohaselt ? Sellest tulenevalt tuginedes Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-68-09 (viidates otsusele 3-1-1-67-08) peab ka käesolevas menetluses tõendamisreeglite kohaselt esitama selle juurde ka ekspertiisimääruse, samuti ekspertiisiakti, mille alusel on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus järelepärimisele. Kuna need dokumendid on tehtud teises varasemas menetluses, siis igasuguste kahtlustuste kõrvaldamiseks on kohane esitada küsimus, kas ekspertiisi on määranud ja koostanud pädev isik. Apellant leiab, et kui on kunagi läbi viidud ekspertiis narkootilise aine mõju kohta, siis peab kõrvaldama kahtlused ekspertiisi määranud ja selle teinud isiku pädevuse, eriala jms kohta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse järelepärimisele (16.12.2011.a) on allkirjastanud Mailis Tõnisson, kuid puuduvad tõendid Mailis Tõnisson ́i pädevuse, eriala jms kohta. Samuti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus järelepärimisele (16.12.2011.a) on esitatud esimese astme kohtumenetluses vastuolus KrMS §-ga 297. KrMS § 297 lg 1 sätestab, et pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt peab kohtumenetluse pool taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt süüdistusaktis peab olema märgitud tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Apellant leiab, et 16.12.2011.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus järelepärimisele tuleb tõendite kogumist välja jätta, kuna tõend on esitatud menetluskorda rikkudes ning tõend ei vasta menetlusnõuetele. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, ehk narkootilise aine suures koguses valdamine ja vedamine koos N. Russakiga, ehk grupis. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid narkootilise aine suures koguses valdamist ja vedamist. Teiseks ei ole veenvaid

tõendeid fentanüüli grupis valdamise ja vedamise kohta. Mõlema süüdistatava organismis sisaldus fentanüül, kuid N. Russaku ekspertiis andis positiivsed vastused lisaks fentanüülile opiaatide, amfetamiini ja kanepi kohta. See fakt kinnitab seda, et isikud on tarbinud vähemalt erinevaid narkootilisi aineid, mis võisid sisaldada lisaks ka fentanüüli. Kuivõrd sõidukis teisi narkootilisi aineid ei avastatud, siis N. Russak on narkootilist ainet tarbinud eraldi V. Šlokunist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kahtlused tuleb tõlgendada V. Šlokuni kasuks ning juhul, kui 16.12.2011.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus järelepärimisele on lubatav tõend, siis V. Šlokuni tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi. Maakohus on leidnud, et V. Šlokuni tegevuses on tuvastatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise üks episood – 06.08.2012 narkootilise aine vedamine ja valdamine. Kohtu arvates on tegemist KarS § 184 lg 2 kuriteokoosseisu piires pigem oluliselt alla keskmise raskusega teoga, mille eest tuleb mõista karistus miinimumilähedases määras.

toimub järgmisest pensionist, tuleb tõlgendada selliselt, et kannatanu ja S.A. leppisid kokku ostuhinna tasumises järelmaksuga. Asjaõigusleping ehk kokkulepe omandi ülemineku kohta, oli sõlmitud arvuti üleandmisega (seda tuleb eeldada tulenevalt AÕS § 92 lg 1). Tunnistaja S.A. kinnitas kohtuistungil, et tema kavatsus oli osta arvuti. Samuti kannatanu ütlused viitavad sellele, et kannatanu soov oli arvuti müüa (tema seda ei kasutanud kaua aega ning temal ei olnud kavatsust seda arvutit tagasi saada). Kannatanul oli soov saada raha, kui S.A. saab pensioni. Seega S.A. poolt arvutiprotsessori pantimise ajal arvutiprotsessori omand kuulus S.A. le kellel oli õigus pantida seda. Arvuti vanus (5-6 aastat), monitori puudumine ja muud asjaolud mitte kuidagi ei saanud tekitada süüdistatavale mulje, et tegemist on hoopis kannatanu arvutiga, kuna süüdistataval ei olnud kuidagi võimalik kontrollida selle omanikku. Samuti ei ole arvutiprotsessori puhul tegemist usaldatud varaga, kuna keegi pole arvutiprotsessorit süüdistatavale usaldanud. Arvutiprotsessori müümisel tegutses V. Šlokun vastavalt seadusele ning tema tegu ei ole kuidagi võimalik kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning selles osas tuleb V. Šlokun õigeks mõista.

on põhimõtteliselt saadud oma abikaasa vahendusel, millest ta sai teada (pigem oletas), et N. Russak võis tema abikaasale anda või müüa narkootilist ainet. N. Russak märgib, et J. S ütlused ei tõenda samuti KarS § 184 koosseisu. Tunnistaja J. S ütlustest tulenevalt sai ta 5-7 korda kuus narkootilist ainet 1,5 kuu pikkuse ajavahemiku perioodil, mis aga ei tähenda, et ta sai nädalas 1-2 korda nädalas narkootilist ainet. Seega leiab N. Russak, et J. S ütlusi tuleb tõlgendada tema kasuks KrMS § 7 lg 3 mõttes ning lugeda narkootilise aine edastamise kordade arvuks - 5. Veel leiab apellant, et maakohus pole narkootilise aine suures koguses käitlemist vajalikul määral põhjendanud. Süüdistatava N. Russaki apellatsiooni teine pool kattub apellant V. Šlokuni ja kaitsja V. Gimaevi apellatsioonis esitatuga. 11.1 Lisaks arvutil trükitud versioonile on süüdistatav N. Russak esitanud ja allkirjastanud käsikirjalise apellatsiooni versiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Ta leiab, et kohtuotsus on tema süü osas põhjendamatu, kuna ta ei ole kellelegi midagi müünud ega pakkunud. Põhimõtteliselt kordab ta varasemaid kaitseväiteid, kuid teeb seda detailsemalt. Küll tunnistab end süüdi sõiduki narkojoobes juhtimises ja narkootikumide tarvitamises. 22.05.2012 läks ta Narvas välja ühiselamust nr 91 ja nägi A.S. t, kes istus autos ja kellel ta palus end koju viia. Teel peatasid neid politseinikud. A.S. küsis politseinikelt, kas võib nendega rääkida ja nad läksid autost 10-15m kaugusele rääkima. Auto juurde tagasi tulles hakkasid nad teda läbi vaatama, midagi tema juurest ei avastatud ja ta viidi politseisse. Seal otsiti ta läbi ja viidi uurija juurde. Uurija tahtis, et ta ütleks, kellelt ta narkootikume ostab ja annaks paar telefoninumbrit. Ta oli nõus politseinike tingimustega, sest selle eest, et tema tarvitab narkootikume, ei ole teda veel kinni pandud ja ta oli kindel, et selle eest midagi ei juhtu. Ta andis ütlused ja teda lasti lahti. A.S. palajasõnalised ütlused ei ole millegagi tõendatud ja on asja materjalidega vastuolus. 5.augustil 2012 kohtas ta V. Šlokuni ja palus, et see sõidutaks teda Tallinna. 6.augustil nad sõitsidki. Seal helistas ta oma tuttavale, kes lubas aidata tal tööle saada. Ta käis auto juurest ära umbes 30 minutit ja kui tagasi tuli, oli V. Šlokun sinine ja teadvusetu. Ta tegi kunstlikku hingamist, pani V. Šlokuni kõrvalistmele ja istus ise rooli. Ta sõitis Narva poole, sest bussisõiduks tal raha ei olnud. Rakvere lähedal pidasid politseinikud neid kinni. Läbiotsimisel avastati V. Šlokunil narkootikume. Tema narkootikume ei puudutanud ega kasutanud. N. Russaku arvates on oluline, et kõik tunnistajad on narkosõltlased, eeluurimisel tunnistuste andmise ajal nad tarvitasid narkootikume ja olid metadooniravil. Uurimisorganite poolt avaldati tunnistajatele ka survet. Samuti tuleb süüdistatava arvates pöörata tähelepanu J. S ütlustele, kes ütles kohtus, et süüdistatav kostitas J. S juunis ja juulis 5-7 korda, kuid ei öelnud tegelikult, mida ta naisele andis, vaid ütles, et tarvitasid koos. Tema ei ole tegelikult J. S midagi andnud ega ole nad koos midagi tarvitanud. Süüdistatav leiab, et ta on narkomaan ja tal ei ole võimalust kellelegi välja teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 12.1 Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas maakohtu istungite protokolle, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on esitatud taotluste osas põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta süüdistatavate süüditunnistamises muutmata otsuse põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1. 12.2 Vastupidiselt apellatsioonides väidetule, leiab ringkonnakohus, et maakohus on uurinud ja hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis põhjalikult ning kohaldanud õigesti materiaalõigust. Seega ei tuvastanud ringkonnakohus, et kohtulik uurimine oleks maakohtu poolt olnud puudulik või ühekülgne. Ringkonnakohus ei tuvastanud samuti KrMS §-s 339 lg 1 p 7 ja 8 näidatud ega teisi KrMS § 339 lg 1 ja 2 toodud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, millede väidetavale olemasolule osundatakse üldsõnaliselt apellatsioonides. 12.3 Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 p 8.1 kohaselt peab kohtuotsus vastama KrMS § 312 pde 1-3 nõuetele, mis seavad raamid kohtuotsuse põhiosas obligatoorselt sisalduma pidavale tõendite analüüsile. Sellest tulenevalt peab maakohtu süüdimõistvast otsusest nähtuma kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse; samuti asjaolud, mis kohus tunnistab üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb ning tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks. Käesoleval juhul on maakohus otsuse põhiosa koostamisel neid nõudeid järginud ja kriminaalasjas kogutud ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on tehtud maakohtu otsuse põhiosa motiivides õiguslikult põhjendatud järeldused süüdistatavatele esitatud süüdistuste osas.

puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo-d nr 3-1-1-89-13 p 9, 3-1-1-101-07, p 13). Apellandid on märkinud apellatsioonides, et maakohus on otsust tehes tuginenud tõendile, mis oli esitatud tõendamiskorda rikkudes, millest tulenevalt on kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Ringkonnakohus selle väitega kindlasti ei nõustu, sest maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüs on üksikasjalik ja jälgitav (kd 2 lk 68-73). Mingeid tõsiseltvõetavaid kahtlusi ringkonnakohus maakohtu otsuses esitatud järeldustes ei tuvastanud.

Asjaolu, et eeltoodud 16.12.2011 EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni vastuses olevaid andmeid kasutati antud kriminaalasja lahendamisel, on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas ka ökonoomsuse printsiibiga, sest igakordne sama aine analüüsimine keskmise ühekordse narkojoobe tekitamiseks ühele isikule annaks sama tulemuse. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni vastus on seega narkootiliste ainete keskmise ühekordse ja kümne inimese koguse osas üldistava iseloomuga. 15.2 Riigikohus on leidnud, et tuvastamaks, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet vähemalt kümnele inimesele, on tarvilik eriteadmiste rakendamine, kuid senises kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei eelda see tingimata kriminaalasja menetlemisel aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui tuvastatud on narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele, millest tulenevalt on võimalik, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi korraldamata. Alates 1. septembrist 2011 on võimalik selle küsimuse lahendamiseks kaasata asjatundja kooskõlas KrMS § 1091 lg 3 punktiga 2, kes annab selgitusi vastava aine mõju kohta (RKKKo-d nr 3-11-97-12 p 8 ja nr 3-1-1-96-11 p 7.5). Eeltoodu tähendab, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (RKKKo nr 3-1-1-89-13). 15.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas eksperdi vastuses dokumentaalse tõendina toodud andmed on käesolevas asjas tõendina kasutatavad ega vaja sama aine esinemisel igakordselt oma toimealalt põhimõttelist uuesti uurimist. KarS § 184 tunnuste esinemise üle otsustamisel on küll igakordselt vajalik tuvastada menetluse esemeks oleva aine liik ja kogus, kuid puudub vajadus igakordselt uurida kui suurt kogust vastavat ainet on vaja keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks. 15.4 Arvestades eeltoodut ei saa ringkonnakohus seega nõustuda apellatsioonide seisukohaga, et kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni nimetatud vastus on käesoleva kriminaalasja materjalide juures ebaseaduslik, millele ei saa tõenduslikult tähelepanu omistada. Kaitsja seisukoht, et eksperdi vastus, tema pädevus ja erialaline haridus tõstatab asjas mitmeid kahtlusi on asjakohatu, sest tegemist oli EKEI asutuse koosseisulise töötajaga. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et EKEI tegutseb kooskõlas kohtuekspertiisiseaduse ja muude normidega, mis sealhulgas esitavad nõuded isikute kvalifikatsioonile ja haridustasemele. Tegemist on justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluva instituudiga ning antud teenistuses töötavate isikute andmeid on võimalik uurida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koduleheküljel. Eelmärgitust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida edasiselt kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni pädevust ja tema poolt järelepärimisele esitatud vastuse õigsust. 15.5 Mis puutub väidetavasse tõendi esitamise korra rikkumisse, siis tõendi vastuvõtmise taotluse saamisel küsis kohus tõendi vastuvõtmise lubatavuse osas ka kaitsjate arvamust ning kaitsjatel ei olnud tõendi asja materjalide lisamise osas vastuväiteid (kd 1 lk 124 p). Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja taoline etteheide apellatsioonis on käesoleval ajal

asjakohatu. Taotluse esitamisel prokurör põhjendas miks ei olnud tõendit esitatud algselt õigeaegselt ning miks see tõend omab kriminaalasjas tähtsust ning kohus aktsepteeris sellekohast põhjendust.

ebausaldusväärseks ja tõendite kogumist välja arvata. Nimetatud kuriteos pole maakohus samuti arvestanud süüdistatava N. Russaki ütlusi viidates nende vastuolulisusele ja ebausaldusväärsusele ning jättis need tõendite kogumist välja. Uuritud tõenditest ja asjaolust, et V. Šlokun üritas narkootilise aine pakendit lõhkuda hetkel, mil politseiametnikud R. B ja A.U. sõidukit kontrollisid, andis kohtule põhjendatult alust järelduseks, et V. Šlokun soovis politseiametnike sekkumise tõttu vabaneda tema valduses olevast ainest. Seega leidis maakohus õigustatult, et V. Šlokun sai väga hästi aru ning oli teadlik, et ta valdab ja veab oma sõiduautos ebaseaduslikult narkootilist ainet. Politseitöötajatest tunnistajate ütlustest nähtuvalt olid nii N. Russak kui ka V. Šlokun kinnipidamise hetkel tugevas narkojoobes. Maakohus otsuses on jälgitav veendumuse kujunemine järelduseks, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud autos olevast fentanüülist ning osalesid ühises tegutsemises teadlikult selle valdamises ja vedamises. Olulisena on kohus märkinud, et arvestades leitud narkootilise aine kogust, ei olnud selle näol ilmselgelt tegemist üksnes enda tarbeks soetatud ainega, vaid eelkõige edasimüügiks mõeldud narkootilise ainega. Tõendite ahelas tuvastati seega, et sõiduk BMW 318 reg.nr XXX liikus Tallinn-Narva maanteel, mõlemad süüdistatavad olid kinnipidamise hetkel sõidukis, sõidukis oli suures koguses fentanüüli ning mõlemad süüdistatavad olid teadlikud narkootilise aine olemasolust. Pikaajaliste narkomaanidena olid süüdistatavad samuti teadlikud, kui suure koguse narkootilise ainega on tegemist, s.t kui arvukateks doosiks seda saab jagada.

isikulisi tõendeid (tunnistajaid). Kuid vaadeldes A.S. ütlusi kooskõlas N. Russaki autost ja kodust leitud tõendite ja teiste tunnistajate poolt antud ütlustega, leiab kohus, et antud juhul on tegemist usaldusväärsete ütlustega, sest need on sündmuste käiku arvestades kooskõlas J. K ja J. S ütlustega selles osas, kus nad kirjeldavad, et N. Russakilt oli võimalik soetada või tasuta saada narkootikume. Ringkonnakohus ei nõustu N. Russaki väheveenva väitega, et teda on süüdistuses märgitud narkokuritegudes politseitöötajate poolt süüdi lavastatud, kuna ta pole nõustunud nende poolt esitatud tingimustega. Miks peaks politseitöötajad olema huvitatud N. Russaki alusetust süüdistamisest narkokuriteos pole võimalik eluliselt usutavalt mõista. Kuna N. Russaki ütlused kohtus olid vastuolus nii kohtueelses menetluses kui viimases sõnas öelduga, siis jättis maakohus N. Russaki ütlused, kui ebausaldusväärse tõendi, tõendite kogumist välja. 17.2 Ringkonnakohus ei nõustu N. Russaki seisukohaga, et tunnistaja J. K poolt antud ütlused ei saa olla käesolevas kriminaalmenetluses tõendid tuginedes KrMS §-le 66 lg 21, mille kohaselt tunnistaja ütlusi tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Maakohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata J. K oma narkootikume tarbiva abikaasa D.F koos ning tundes isiku käitumisjooni ja olles lähedane isik D.F, on kohtu järeldus õige, et J. K poolt antud ütlused on tõepärased ja usaldusväärsed. Seega J. K ei saanud tõenduslik teave teatavaks mingite teiste isikute kaudu, vaid ta tajus ise narkootilises joobeseisundis mehe olukorda. Nimetatud tunnistaja ei ole väitnud, et kuulis umbmääraselt abikaasa käest tõenduslikult olulist informatsiooni, vaid tajus ise abikaasa narkojoobe seisundit pärast seda kui D.F oli N. Russakiga kohtunud (kd 1 lk 160165). 17.3 N. Russak leidis apellatsioonis, et tunnistaja J. S ütlusi süüdistatavalt narkootilise aine saamise ajaperioodi ja kordade arvu osas ei saa pidada usaldusväärseks. Maakohus on tunnistaja J. S maakohtus üle kuulanud ja tema ütlusi kontrollinud (kd 2 lk 68-69). Ütlustes on J. S detailselt selgitanud kuidas tarvitas 2012 aastal narkootikume ja sai N. Russakult võõrutusnähtude korral abi. See juhtus 1-2 korda nädalas 1,5 kuu jooksul, kokku 5-7 korda. Tunnistajal olid endal süstlad kaasas ja peale saadud aine tarvitamist oli tal keskmine narkojoove. 17.4 Ringkonnakohus leiab, et ekslik on N. Russaki apellatsioonis toodud kaitseväide, mille kohaselt maakohus pole tuvastanud, mis aja jooksul ja mitmel korral on tema poolt narkootilise aine edastamine toimunud ja kas need teod moodustavad ühtse terviku. Isikuliste tõendite A.S. kui J.S ja ka kaudselt J. K ütlustest tuleneb, et iga kord kui soetati N. Russakilt narkootilist ainet, siis sellest ainest piisas selleks, et põhjustada isikutele narkojoove. Maakohus on motiveeritult viidanud Riigikohtu praktikale, et kui ei ole konkreetselt narkootilise aine kontsentratsiooni teada, aga kui muude tõenditega on võimalik väita, et igakordne kogus oli piisav selleks, et narkojoove tekitada, siis on alust rääkida nimetatud kordadest, mil on edasi antud konkreetne annus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks. 17.5 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-4-04 märkinud, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü.

Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu – siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. 17.6 Käesoleval juhul pole pisidetailideni tuvastatud konkreetne fentanüüli kogus, mida N. Russak isikutele käitles, kuid siiski on tuvastatud, et tegemist oli suure kogusega, kuivõrd tunnistajate ütluste kohaselt on nad saanud N. Russakilt joobe tekitamiseks piisavat narkootilist ainet enam kui kümnel korral. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks KarS § 184 puhul on rahvatervis (üldisemaks eesmärgiks on piirata narkootiliste ainete tsiviilkäivet). Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki neid väikese koguse narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Nii on J. S saanud oma sõnul N. Russakilt vähemalt 5 doosi 2012.a suvel, A.S. kahe kuu pikkusel perioodil iga päev ühe doosi so kokku ligikaudu 60 doosi 2012.a märtsi, aprilli ja maikuus ning D.F vähemalt kaks doosi 2012.a kevadel. Lisaks sellele on A.S. ütlustega tuvastatud, et 22.05.2012 andis N. Russak narkootikume veel mitmele inimesele. Seega on tuvastatud N. Russaki poolt rohkem kui 70 korral narkootilise aine edasiandmine, mis ületab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg-s 3 sätestatud suure koguse piirmäära. 17.7 Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb taolises N. Russaki tegevuses näha tavalist narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises – konkreetsel juhul narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises ja andmises. N. Russaki tegevust narkodiilerina tunnistavad ka esemed, mis leiti sõiduautost ja tema elukohast: minigrip - kilekott, süstlad, fooliumpaber väljarebitud tükkidega (eelduslikult narkootikumide pakendamiseks), tühjad tikutopsid (narkootikumide hoiustamiseks). 22.05.2012 sõidukist BMW reg.nr XXX leitud fooliumpaberi voldikust tuvastas ekspertiis (ekspertiisiakt nr 12E-AN0597) fentanüüli jälgi (tl 45). Lisaks viitavad tunnistajate ja V. Šlokuni ütlused ning temalt ära võetud minigrip kilekott, mis sisaldas 0,024 g fentanüüli, sellele, et N. Russak oli teada-tuntud isikuks, kelle poole narkosõltlased said pöörduda narkootiliste ainete soetamiseks. Õige on järeldus, et tegemist oli just edasiandmiseks mõeldud ainega, kuivõrd enda tarbeks kasutatavat ainet polnuks N. Russakil vajadust selliselt varjata. Aktiivse narkodiilerina järgis N. Russak narkokuritegevuses kinnistunud arusaama ja ei nimetanud isiku(te) andmeid, kelle käest narkootilist ainet omandas ja kus täpsemalt ainel järel käis. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et N. Russaki poolt narkootilise aine valdamine ja edasiandmine oli teadlik ja planeeritud tegevus, mis omakorda tähendas, et ta soetas tuvastamata isikult suuremas koguses narkootilist ainet eesmärgiga seda edasi müüa või jaotada, hoidis seda ainet enda valduses ja andis edasi. Väheoluline pole kohtu

siseveendumuse kujunemisel asjaolu, et olles aastate jooksul aktiivne narkootilise aine tarvitaja (süüdistatava enda ütluste kohaselt alates 1988 aastast, asja juures olev Wismari Haigla AS analüüs) teadvustas N. Russak endale selgelt narkootilise aine käitlemisega ja seeläbi ka rahalise kasu teenimisega seotud tegevuse ebaseaduslikku sisu. 17.8 Apellatsioonide kaitseväide, et tegemist on juhuslikult õiguskaitseorganite surve ja meelepaha alla sattunud ausate kodanikega, ei ole N. Russaku ja V. Šlokuni puhul asja materjalidest tulenevalt kohtule kuidagi usutav. N. Russaku ja V. Šlokuni näol on tegemist korduvalt kohtulikult karistatud isikutega ja N. Russak on omanud süsteemset puutumust narkootilise ainega, kas siis ise tarvitajana või käitlejana isegi vangistusasutuses.

et kohus peaks teda osaliselt vabastama menetluskulude tasumisest, kuna tal pole käesoleval ajal võimalik neid hüvitada. Maakohtu otsuse resolutiivosa kohaselt (otsuse lk 4) on N. Russakilt riigituludesse välja mõistetud menetluskuluna mitmete narkootilise aine ekspertiiside eest 42 eurot + 96 eurot + 1092 eurot. Kuna N. Russaki puhul oli tegemist narkootilise aine käitlemisega mitmetes episoodides, siis ongi menetleja määranud ekspertiise põhjendatult rohkem kui üks. Ringkonnakohus leiab, et korduvalt kuritegusid toime pannud N. Russaki menetluskulude osaliselt tasumisest vabastamiseks pole mingit tõsiseltvõetavat kaalukat sisukohast alust, samuti pole mingit alust vabastada süüdistatavat eraldivõetuna narkootiliste ainete ekspertiisidega seotud menetluskuludest. Käesoleval juhul ei esine süüdistatava N. Russaki isiku puhul mingeid taolisi erandlikke asjaolusid (näit. esmane kuritegu vms.), mida kohus peaks menetluskulude väljamõistmisel arvestama või kaaluma. Menetluskulude vähendamise põhjenduseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et süüdistatav viibib vangistusasutuses. KrMS § 180 lg 3 alusel on N. Russaki osas menetluskulude tasumine määratud niigi ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.